• Valdavaks on fleksioonasend – lapse käed ja jalad on painutatult keha juurde, meenutades looteasendit.

• Selili lamades pöörab pead 90 kraadi.

• Kõhuli olles tõstab pead.

• Naeratab spontaanselt.

• Jälgib silmadega enese ümber toimuvat (vaateväli 10-25 cm ulatuses).

Soovitused:

Lapse poole pöördudes võiks kasutada tema nime.

Mänguasjad tuleks paigutada lapsest 20-30 cm kaugusele.

Kodustes tingimustes võiks luua naljakate ja värvikirevate dekoratsioonidega maailm, mis paneb lapse värve vaatlema ja eristama – keskkonda tuleks aeg ajalt muuta, sest laps märkab ja reageerib tema ümber toimuvatele muutustele kiiresti.

• Tõstab rinda/toetub käsivartele: areneb edasi kõhuli asendi kontroll. Peahoid kõhuli asendis muutub kindlamaks, mis omakorda paneb aluse lülisamba kaelaosa kumerusele.

• Kehatüve tugevnemisega areneb toetus küünarvartel ning laps on võimeline ajaliselt kauem kõhuli asendis püsima.

• Paneb käed kokku (ca 8-nädala vanuselt väheneb tasapisi haaramisrefleks ja laps hakkab käsi teadlikult liigutama). Haaramise esimesed katsetused.

• Laps suudab fikseerida esemeid, mis asuvad tema silmadest umbes 25 cm kaugusel.

• Naeratab vastusena: naerab häälega ja saadab pilguga liikuvaid inimesi ja asju. Huvi ümbritseva vastu suur.

Soovitused:

Silitused ja massaaž aitavad kaasa lapse arengule.

Käelise tegevuse arendamiseks võiksid imiku käeulatuses olla lelud, mida on hea haarata.

• Rohkem on ärkvelolekuaega.

• „Ümar beebi“ - sünnihetkel on lapsel keharasva 10%, 3-kuu vanuselt ca 30%.

• Selili olles suudab pead lühikeseks ajaks üles tõsta.

• Selili asendis painutab jalgu ning haarab enda põlvedest.

• Kõhuli olles tõstab rindkeret, hoiab ennast vabalt küünarvartel.

• Omandab oskuse keerata selili asendist kõhuli üle mõlema külje, mõni laps võib vajada abi (oskus areneb kindlalt välja 6-ndaks elukuuks).

• Naeratab tõenäoliselt ikka veel kõigile, kuid ema ja isaga on tekkinud püsiv side.

• Haarab rippuvaid esemeid mõlema käega, pigistab sõrmi rusikasse, hoiab midagi peos, pistab suhu.

• Näeb esemeid ca 90 cm raadiuses.

• Koogamine ehk mittetahtlike häälikute kujunemine, on kõneliigutuste tekke aluseks.

Soovitused:

Pööramise harjutamiseks võiks põrandale panna teki, mille peal saaks laps siputada.

Imiku hüpitamine ja teised kehalised harjutused on head, kui need lapsele meeldivad. Oluline on teada, kuidas õigel viisil imikut hoida ja tõsta!

Laps vajab mänguasju, mida käes hoida ja vaadata. Hea, kui need teevad ka häält. Oluline on vormide ja värvide mitmekesisus.

• Istub, kui teda puusadest toetada. Selg on istudes kumer ja iseseisev kontroll asendi üle veel puudub.

• Arendatakse edasi oskusi, mis on juba varasemalt omandatud.

• Kaob üks mitmest primitiivsetest refleksidest – haaramisrefleks. Nüüd haarab laps teadlikult enda ees olevaid objekte nii selili kui kõhuli asendis. Oskus esemetest tahtlikult lahti lasta areneb välja alles 14. elukuuks.

• Hakkab keerama seljalt kõhule.

• Kätest istuma tõmmates hoiab hästi pead.

• Hoiab mänguasja peos, pistab suhu, haarab sõrmedega riietest jne.

• Rõõmustab väga, kui temaga mängida, tegeleda, rääkida ja laulda.

Soovitused:

Lapsel võiks lasta mängida poolistuli asendis – nii on vaateväli avaram ja laps saab oma aktiivsust näidata.

Imiku läheduses võiks olla peegelpind, kust ta saab end jälgida ning mida on võimalik ka patsutada.

• Tõstab selili olles pead. Kuna selles vanuses on omandatud kõhuli keeramine, muutub selili asend vastumeelsemaks.

• Selili olles püüab enda varbaid (pistab ka suhu ca 6-kuu vanuselt).

• Kõhuli olles areneb toetus sirgetel kätel, mis on esimeseks sammuks käpuli asendisse minemisel.

• Istudes (toe najal) hoiab pead kindlalt ja otse.

• Muutub liikuvamaks.

• Hääletämber muutub kõrgemaks.

• Haarab käeulatusest kaugemale jäävaid asju.

• Reageerib täiskasvanu häälele aktiivselt emotsiooniga, imiteerib.

Soovitused:

Last võiks ergutada keerama ja roomama asetades tema haardeulatusse ahvatlevaid mänguasju.

Roomamine ja neljakäpukil liikumine on ettevalmistus istumiseks, seismiseks, kõndimiseks ja hea rühi arendamiseks.

• Aktiivne istumistasakaalu harjutamine. Iseseisvalt veel istuma ei lähe, küll aga püsib asendis, kui istuma panna.

• Omandatakse esimene aktiivne liikumismuster – pivoteerimine ehk kõhuli olles ümber oma kesktelje pöörlemine.

• Omandab oskuse kõhuli roomata. Roomamismuster peaks olema retsiprookne ehk vahelduv (parem käsi koostöös vasaku jalaga ja vastupidi).

• Haarab asju, ka väiksemaid ja liikuvaid esemeid, mõlema käega.

• Eristab võõraid inimesi tuttavatest.

• Naerab valjusti ja kilkab, pöörab end hääle suunas.

Soovitused:

Lapsele võiks anda erineva kujuga ja erinevatest materjalidest esemeid, et ta saaks nende omadusi avastada.

Selles vanuses õpib laps jälgides ja jäljendades. See on ta edasise arengu seisukohalt väga tähtis. Kui ehitada lapsele klotsidest torn, hakkab ta varsti seda ka ise tegema. Kui veeretada lapse suunas palli, siis mõne aja pärast oskab ta seda ise peatada ja täiskasvanu suunas tagasi veeretada. Omal kohal on muusika ja liikumine.

• Istub ilma abita, seega on käed mänguks vabad.

• Võib istumisest üle minna üle mõlema külje kõhuli, siirdub käpuli asendisse - neljapunktitoetus ehk käputamine..

• Haaramine muutub spetsiifilisemaks (haarab ka kahe või kolme sõrmega). Asetab mänguasju ühest käest teise.

• Võtab asju pöidla ja sõrme vahele.

• Lalin ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine.

• Seisab, kui kätest kinni hoida.

Soovitused:

Lapsel võiks lasta mänguasju pöidla ja nimetissõrme vahele võtta, et arendada peenmotoorikat.
Kuna imik oskab juba ise kätega toitu suhu panna, võib see tegevus talle palju rõõmu pakkuda. NB! Turvalisus oluline!

• Omandab teadliku kõhult seljale keeramise, tuleb selili asendist istuma.

• Suudab iseseisvalt lahkuda istumisasendist ja siirduda käpuli- või kõhuliasendisse.

• Roomab aktiivselt.

• Haarab enda ees olevaid esemeid.

• Tõuseb ise istuma, istub vabalt iseseisvalt.

• Lehvitab, lööb kahte asja kokku.

• Armastab asju loopida, mis omakorda arendab kauguste tajumist, ruumitaju, arusaamist asjade kättesaamisest-mittekättesaamisest.

Soovitused:

Lapsele võiks mängimiseks anda näiteks ohutuid majapidamisesemeid, rõõmu pakub samas ka liiva, vee ja teiste erinevat puuteaistingut võimaldavate asjadega mängimine.

• Hakkab toe najal läbi poolpõlvituse püsti tõusma, oskuse ja keha kontrolli arenedes teostab toe najal külgsamme.

• Käpuli asend areneb tihtipeale „karukõnniks“, kus laps käpuli olles lükkab jalad sirgeks ja tuhara üles.

• Hoiab ja kallutab ise vabalt pudelit/tassi.

• Nopib väikesi asju - pintsett-võte.

• Istub toeta ja pöörab end istudes.

Soovitused:

Hea aeg on last tutvustada raamatutega, sobilikud on paksude lehtedega või kummist valmistatud pehmed pildiraamatud.

• Seisab toe najal. Osad lapsed suudavad juba iseseisvalt seisa.

• Väga aktiivne ja liikumisaldis.

• Tuleb vertikaalasendist kükki, poolpõlvitusse või istuma.

• Joob iseseisvalt tassist. Mängib palli.

• Peitusemäng aktuaalne - mõistab juba asjade jäävust.

• Lehvitab vastuseks, üritab „rääkida“.

• Võib kõndida, toetudes mööbliesemele.

• Saab aru, mida tähendab „ei“ , kuigi sellega ei kaasne alati sõnakuulamine.

Soovitused:

Lapsele meeldivad endiselt mängud, kus ta saab asju visata. Viskamine arendab kauguse taju, ruumitaju, asjade kättesaamist-mittekättesaamist.

Üle tuleb vaadata lapse kasvukeskkond ja rakendada lisaabinõusid turvalisuse tagamiseks, kuna iga päevaga suurenevad lapse oskused ning huvi ümbritseva vastu on suur - laps on muutunud liikuvamaks.

• Kõnnib toe najal või ühest käest hoides.

• Upitab end kõhuli asendist istuli.

• Nopib maast pisikesi esemeid.

• Väljendab soovi nututa – osutamine.

• Egotsentsrilisus mõtlemises – ei oska asju jagada.

• Paralleelne mäng levinud (kaks imikut mängivad samas kohas, kasvõi kõrvuti, kuid ei suhtle omavahel).

Soovitused:

Õige aeg oleks alustada õpetusega, kuidas ennast riidest lahti võtta ja riidesse panna. Samuti võib alustada lapse potile panekuga ja lasta tal ise süüa.

• Seisab iseseisvalt.

• Teeb esimesed sammud (iseseisev kõndimisoskus on väljakujunenud tavaliselt 18-elukuuks) ehk otsesammud toega või ilma.

• Võtab mänguasju ja mängib nendega.

• Kaisuasjad ehk siirdeobjektid tähtsad.

• Sõnavaras „emme“ ja „issi“ igapäevaselt olemas.

• Suurenenud iseseisvus.

• Piiride seadmine osutub juba võimalikuks, laps hakkab mõistma, mida lastakse teha ja mida mitte.

Soovitused:

Lapsele võiks anda paberi, kriidid või muud sobivad vahendid, millega ta saaks joonistada.

Vanker või mänguauto, mida laps liigutab, aitavad tal suurepäraselt käimisoskust omandada ja täiustada.