3-4-aastastele lastele on iseloomulik tahtmatu mälu. Kõik huvitav jääb iseenesest meelde, kuid raskusi tekib abstraktsemate mõistetega: nädalapäevad, kuud, aastaajad, ajamäärused (varsti, ammu, kaua jne). 3-4-aastane laps oskab nimetada värve, tunneb vorme ja grupeerib neid vastavalt. Suudab võrrelda asju kuju, suuruse, värvi alusel ning eristab esemete olulisi tunnuseid. Paraneb käe- ja silma koordinatsioon. Hakkab välja kujunema ettekujutus hulga mõistetest (palju, vähe, kaks, kolm jne). Põnevust pakuvad igasugused loomad, loodusnähtused ja igapäevatoimingud.

4-5-aastane laps suudab asju juba sihikindlalt meelde jätta ja viiendaks eluaastaks areneb välja tahtlik meeldejätmine ja meenutamine. Laps suudab pähe õppida luuletusi, laule, suudab mängida etendustes erinevaid rolle. Oluline on, et laps päheõpitud teksti ka mõistaks ehk arendada tuleks mõtestatud mälu.

5.-6. eluaastal domineerib kujundiline mõtlemine ja areneb sõnalisloogiline mõtlemine. Tegevused nagu konstrueerimine, voolimine, joonistamine ja lugemine arendavad selliseid mõtlemisoperatsioone nagu üldistamine, võrdlemine, abstraheerimine, põhjus-tagajärg-suhete kujundamine. Tänu sellele on laps võimeline mõistma näiteks muinasjutu moraali (peamist ideed), pildi mõtet, ühendada pildid ühise tunnuse põhjal jne.
Kergelt jääb meelde huvitav, kuid unustamine toimub kiiresti, samuti ilmnevad individuaalsed erinevused (mõnel lapsel areneb rohkem nägemismälu, mõnel kuulmismälu).

Mäng aitab arendada erinevaid mälu liike. Mälu peab tuginema mõtlemisele. Näiteks rollimängu käigus arenevad kujutlused. Fantaseerimine on loomingulisuse oluliseks eelduseks ja üheks maailma tajumise ja õppimise viisiks. Viiendast eluaastast alates peab hakkama last ette valmistama eesseisvaks süstemaatiliseks õppimiseks. 6.-7.eluaastal on tegevuste põhieesmärgiks kooliks ettevalmistumine.

Taju on muutunud rohkem mõtestatuks, eesmärgipäraseks ning analüüsivaks. Laps nimetab esemeid, nende omadusi ja suhteid. Toimub üleminek liigutuslikult mõtlemiselt kujunduslikule. Laps suudab lahendada keerulisi ülesandeid, kui talle on võimaldatud arusaadavate faktide jälgimist. Laps suudab üldistada, leida seoseid, klassifitseerida kindla tunnuse alusel. Tähelepanu on suures osas tahtmatu. Välised tegurid mõjutavad tähelepanuvõimet ja -ulatust palju. Laps väsib ja tüdineb endiselt üsna kiiresti, tähelepanu lülitub ümber, raskusi võib tekkida keskendumisega ühele konkreetsele objektile, sest vaateväljas on korraga mitu erinevat tegevust või objekti (segajad). Arendada tuleb tahtlikku tähelepanu, mis võimaldab tulevikus erinevaid ülesandeid täita.
6-7-aastane laps eristab hästi värve ja vorme, nimetab geomeetrilisi kujundeid, orienteerub ruumis (pöörata vasakule-paremale, minna nurgani, ületada teed jne). Ajataju on siiski veel lünklik ning tal on raske tajuda tegevuste kestvust.

Alljärgnevalt on välja toodud koolieelikute peamised mõtlemise ja mälu eeldatavad tulemused eluaastate kaupa ja näited tegevustest nende treenimiseks.

6-7-aastase lapse mõtlemise ja mälu arengu eeldatavad tulemused ning soovitused selle treenimiseks:

• Suudab pildilt või ruumis meelde jätta 3-5 eset – lapsele võiks näidata näiteks pilti ja koos arutada, mis seal peal on. Hiljem lasta lapsel pildil nähtu alusel jutustada.

• Teab ja nimetab enamikke kehaosasid – kui varem sai neid lapsele tutvustatud, siis nüüd suudab ta neid ise nimetada.

• Teab peast mõnd lastesalmi või tuntud juttu. Oskab laulda vähemalt kolmesalmilist laulu – väga kasulik on lapsele ettelaulmine ja lapsega koos laulmine. Last tuleb julgustada iseseisvalt laulma ja lugusid jutustama.

• Reastab esemeid pikkuse ja laiuse järgi – kui lapse ette lauale laotada erineva pikkuse ja laiusega esemed, oskab ta neid vastavalt vajadusele reastada. Kui tal on näiteks palutud reastada kõik laualasetsevad asjad pikkuse järjekorras, saab ta sellega kenasti hakkama.

• Suudab leida piltidelt erinevusi – leiab esemele või pildile paarilise.

• Teab, kui vana ta on hetkel, kui vana oli eelmisel aastal ja kui vanaks saab järgmisel aastal.

• Leiab objektide ja esemete erinevusi ning sarnasusi.

• Suudab 8-10 sõnalisest loetelust kuulmise teel meelde jätta 3-5 sõna.

• Nimetab kuuldud/öeldud sõna algustähte.

• Kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust või demonstratsiooni.

• Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest – lapsele võiks anda täitmiseks töövihiku, kus on ülesandeks näiteks kokku lugeda, mitu lepatriinut on pildil, leida 10 erinevust kahe pildi vahel jne.

• Oskab edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi; arutleda, näha juba ka põhjuse-tagajärje omavahelisi seoseid.

• Kuulab vanemate, lapsehoidja, õpetaja, teise lapse kõnet seda katkestamata.

• Väljendab sobivate sõnadega selgelt oma mõtteid.

• Teab arvude 1-10 järjestust, nimetab arve kümne piires, liidab ja lahutab – asjakohased on jällegi lõbusad töövihikud, kus tuleks kokku lugeda õunu, maha lahutada pirne jne.

• Võib teada enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, liiter, kilogramm, euro, sent - teab, kus neid igapäevaelus kasutatakse.

• Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suuruse, asendi ja ajatunnuste järgi (Mida oskab 6-7 aastane, 2004; Alushariduse raamõppekava, 2012).

LOE! Koolieelikute üldoskuste areng ja mängud

Tänu keelelistele oskustele saab võimalikuks hariduse omandamine. Kui laps ei oska end selgelt väljendada, võib ta teistest kiiresti maha jääda. Lapsele tuleb õpetada, kuidas rääkida ning kuidas kuulata. Kõige parem on olla ise eeskujuks. Kui laps ei ole kodus põhilisi suhtlemisoskusi omandanud, on tal väljaspool kodu end raskem teistele mõistetavaks teha.

Sõnavara täieneb ja üha lihtsamaks muutub enese väljendamine. Eakaaslastega suhtlemisel kasutatakse üha rohkem kõnet. Lapsed armastavad jutustada ja muljeid jagada. Kasutusele võetakse erinevad sõnaliigid. Suhtlemine omakorda arendab kõnet: laps esitab küsimusi, jutustab ümber kuuldut ja nähtut, arutleb ning fantaseerib.

Alljärgnevalt on välja toodud koolieelikute kõne arengu eeldatavad tulemused eluaastate kaupa ja näited tegevustest nende arendamiseks.

3-4-aastase lapse kõne arengu eeldatavad tulemused ja soovitused selle arendamiseks:

• Kasutab „kas“ küsimusi – harjutada sõnade õiget järjestust („Kas ema on kodus?“).

• Ütleb oma ees- ja perekonnanime – kasuta lapsega suheldes tema eesnime, ka perekonnanime, samuti nimetada teiste pereliikmete nimesid.

• Räägib, mida esemetega tehakse – tutvustada erinevaid esemeid ja nende funktsioone („See on hari, sellega pühitakse põrandat“).

• Räägib kahest sündmusest ajaliselt õiges järjekorras – oskuse soodustamiseks oleks kõige parem lasta lapsel peale mingite tegevuste sooritamist neid ümber jutustada ("Mida sa täna lasteias tegid?) (Herr 1990; Mere 2002).

4-5-aastase lapse kõne arengu eeldatavad tulemused ja soovitused selle arendamiseks:

• Leiab esemele/pildile paarilise – täiskasvanu kasutab oma kõnes sõna „paar“ ja osutab seejuures mingile paarile – näiteks kingapaarile.

• Teab oma aadressi ja telefoninumbrit – täiskasvanu peaks neid asju meelde tuletama ja aeg ajalt lapselt üle küsida. Oluline kordamine!

• Jutustab lihtsa jutukese ilma pildi abita – soovitav on ette lugeda ja seejärel lasta lapsel sama lugu ümber jutustada.

• Leiab pildilt võimatuid asju ja olukordi – joonistada või näidata pilte, kus midagi on valesti ja uurida, kas laps saab sellest aru. Vajadusel seletada, mis on peaks teisti olema (Herr 1990; Mere 2002).

5-6-aastase lapse kõne arengu eeldatavad tulemused ja soovitused selle arendamiseks:

• Oskab nimetada, mida on vähe/palju; üks/mitu. Lapse ette võiks asetada ühe eseme ja teise kohta mitu eset. Alguses on abiks ettenäitamine.

• Räägib igapäevastest tegemistest – kui midagi on koos tehtud, siis hiljem võiks lapsel paluda sellest rääkida.

• Kasutab sõnu „läbi“, „üle“, „juurde“, „juurest“, „kaugel“ jne – sõnu võiks kasutada tegevuste käigus ("Nüüd kõnnime üle silla“). Neid mõisted on hea õppida ka läbi mängu.

• Vastab „miks“ ja „milleks“ küsimustele selgitustega – esialgu peaks õpetama, kuidas neile küsimustele vastata („Miks on vaja piima juua? – „Et luud kasvaksid tugevaks“).

• Leiab vastandsõna – tutvustada vastandsõnade paare (pikk-lühike, suur-väike, tume-hele.) Hiljem võiks laps neid piltidelt ise leida ja nimetada.

• Vastab küsimusele: „Mis juhtub kui...“ – soodsalt mõjuvad olukorrad, kus laps saab näha tegevuse tagajärgi (vajutada televiisori puldil nuppu ja pilt tuleb ette). Täiskasvanu võiks esitada ka küsimusi ("Mis juhtub, kui taldrik põrandale kukub...?).

• Kasutab sõnu "eile" ja "homme" – täiskasvanu nimetab erinevaid tegevusi ja küsib, kas need leidsid aset eile või toimuvad homme.

• Küsib uute või võõraste sõnade tähendust – lugusid jutustades võiks kasutada võõraid sõnu. Kui selgub, et laps nende tähendust ei tea, tuleks talle neid kindlasti selgitada (Herr 1990; Mida oskab 5-6 aastane 2004).

6-7-aastase lapse kõne arengu eeldatavad tulemused ja soovitused selle arendamiseks:

• Valdab aktiivselt mitmekesist sõnavara; küsib tundmatu sõna tähendust – oluline on endiselt lapsele ettelugemine ja temaga koos lugemine, vestlemine erinevatel teemadel, võõrsõnade tähenduste lahtiseletamine.

• Eristab sõnas häälikuid, määrab sõnas nende järjekorra, eristab lühikesi ja pikki häälikuid;

• Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt – kui laps hääldab mõnda sõna valesti, tuleks teda parandada sõna aeglaselt õigel viisil korrates.

• Leiab riime lihtsatele sõnadele – paluda lapsel mõnest asjast või sündmusest väike luuletus välja mõelda.

• Tunneb enamikku trükitähti – lasta lapsel tähti nimetada ja talle lugemist õpetada.

• Kasutab kõnes 5-6 sõnalisi lauseid ja liitlauseid.

• Oskab rääkida mõnd juttu või anekdooti. Kasutab õigesti ja kohaselt viisakusväljendeid: tere, tänan, palun, vabandust jne – viisakusväljendeid õpib laps eelkõige täiskasvanute eeskuju järgides.

• Selgitab sõnu ja kirjeldab vastavat eset või nähtust.

• Kirjutab oma nime ja lihtsamaid sõnu.

• Vastab küsimustele materjali, koostisosade kohta – võiks esitada küsimusi („Millest ehitatakse maju?“, „Millest tehakse pannkooke?“)

• Suudab ümber jutustada mõne telesaate või filmi.