Imiku mäng on alguses pigem ühistegevus täiskasvanuga, olgu selleks siis kas lapsevanem või lapsehoidjag. Koosolemise soe ja rahulik õhkkond toovad nii lapsele kui täiskasvanule rõõmu ja turvatunnet. Täiskasvanu on lapse jaoks kui suur mänguasi - nii huvitav, samas turvaliselt tuttav, eduelamusi pakkuv. Koos suundudtakse maailma avastama ja ümbrust tundma õppima.
Kui täiskasvanu lapsega parasjagu ei tegele, jätkub sellest hoolimata imikul tegevust.
Imiku funktsiooni- ehk tegevusmäng on lapsele omane juba sünnist alates.
Imik hakkab mängima oma kehaosadega ja hiljem erinevate esemetega.
Suu on imiku tähtsaim uurimisvahend.
Vähehaaval muutuvad lapse toimingud kogemuste kasvades mitmekülgsemaks ja laps hakkab esemete kuju ka käte abil tunnetama. Seejärel hakatakse lelusid ühest käest teise ulatama, mõne aja pärast kujuneb välja oskus asju loopida ja mänguasjade suunas liikuda (roomamine, käputamine).
Ajajärku sünnist kuni 15. elukuuni iseloomustab üksinda mängimine. Isegi kui imiku kõrval on samaealine laps, ei toimu ühistegevust ja teineteisele ei pöörata üldiselt tähelepanu.
On äärmiselt oluline, et lapsel oleks võimalus keskkonda vabalt uurida. Uurimisvabaduse liigne piiramine võib pidurdada lapse arengut. Pidevalt "beebipuuris" olev laps ei saa maailma kohta nii palju infot kui vabalt ringi liikuv (roomav, käputav) laps. Siinkohal tuleb rõhutada, et turvalise kasvukeskkonna loomine on väga oluline! Täiskasvanu vastutab selle eest, et lapse ümbruses ega käeulatuses poleks ohtlikke esemeid ega materjale.
Imikuga mängides tuleks meeles pidada, et lapse keskendumisvõime pole suur, seega tasuks vältida üle-erutumist. Näiteks kui enne uinumist lapsega aktiivseid tegevusi läbi viia, võib peale seda olla keeruline teda magama panna. Maailm on väikese lapse jaoks nii huvitav, et ta üritab kõigest väest ärkev olla nii kaua kui vähegi jaksab, samas organism väsib ja üleväsinud laps muutub kiiresti pahuraks ning virilaks. Puhkus ja piisav uni on kasvamise ning arengu seisukohast hädavajalikud.
Mida väiksem laps, seda vähem mänguasju ta vajab. Kui lapse nägemisväljas on palju erinevad lelusid, on raske keskenduda ja imik ei suuda oma muljetega toime tulla. Imikutele mõeldud mänguasju on saadaval arvukates versioonides. Sageli tundub õige valiku tegemine keeruline.
Mida peaks mänguasjade valikul silmas pidama?
MITMEKESISUS – erinevad asjad ja erinevad tegevusvõimalused tagavad lapse mitmekülgse arengu.
VASTUSEVÕIMELISUS – lapse tegevusele reageerivad asjad õpetavad lapsele põhjus-tagajärg seose tundmist ja tekitavad uudishimu maailma tundma õppida. Näiteks heli tegevad, värve muutvad mänguasjad.
ARENDAVUS – kõige paremad on sellised lelud, millega tegeledes õpib laps midagi uut. Mänguasi peab vastama eale ja selle kasutamine peab lapsele jõukohane olema.
OHUTUS JA KERGESTI PUHASTATAVUS - mänguasja kasutamine peab lapse jaoks olema turvaline. Hea lelu on tugev ja vastupidav, mürgivabast materjalist ning ei sisalda kergesti lahtitulevaid pisikesi osakesi (lämbumisoht). Kuna imikud õpivad suuresti suu abil, on hädavajalik ka mänguasju sageli pesta. Imikule ei sobi seetõttu ka karvased kaisuloomad.
Üle 6-kuu vanused imikud ei lepi enam pelgalt mänguasjade vaatlemisega, vaid vajavad juba aktiivsemat tegevust. Sobilikeks mängukannideks on siinkohal näiteks:
Värvilised ja läbipaistvad kerged pallid.
Mängukeskused, mida saab kinnitada näiteks voodi külge ja mis on kujundatud selleks, et arendada käelist tegevust.
Hääli tegevad ja krõbisevad lelud on head erinevate aistingute kogemiseks.
Mänguasjad, kus tuleb õigele kujundile leida vastav koht, aitavad imikutel arendada käe- ja randmekontrolli.
Erinevas vanuses imikud naudivad ka muusikat, eriti meeldib neile muusika taktis tantsida.
VAATA! Miks on muusika ja liikumine imikueas oluline ja millised tegevused siinkohal kõige paremini sobivad.