Koolieelik
Koolieelne iga jääb vanusevahemikku orienteeruvalt 3/4-6/7 eluaastat. Koolieelik lõpetab ühte arenguetappi ja suundub teise, teatud mõttes on tegu arengukriisiga. Koolieelikute puhul on kaks peamist ohtu: ülehoolitsemine või liigne nõudlikkus. Tuleb meeles pidada, et tegu on vanusega, mil laps vajab täiskasvanute armastavaid piire (Montonen, 2004).
Koolieelne periood on aeg, mil laps muutub sotsiaalsemaks ja tema eneseregulatsioon areneb. Lapse põhitegevuseks on mäng. Koolieelikud on võimelised alluma verbaalsetele korraldustele, kuulama, mõtlema ja järeldusi tegema.
Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps on liikuv, ergas, abivalmis ja väga uudishimulik. Uued oskused omandatakse lennult, laps tahab täiskasvanule abiks olla õppides nii vajalikke igapäeva-toimetulekuoskusi.
Selgeks on saanud piirid, vahet tehakse juba heal ja halval. Huvitegevus on omal kohal. Valitakse välja meelistegevused ja spordialad. On aeg katsetada ja proovida. Tähtis on ka kooliks ettevalmistamine. Areneb mälu, laps õpib kirjutama ja lugema. Samuti õpitakse kannatlikkust, püsivust ja enesedistsipliini. Vahel peab end sundima tegema asju, mida eriti ei tahaks (näiteks selle asemel, et tähtede kirjutamist harjutada, on tuju hoopis naabrilapsega õues kulli mängida).
Käesolevas peatükis tutvustatakse lapse füüsilise ja kognitiivse arengu seaduspärasusi ning antakse soovitusi üld- ja peenmotoorika arendamiseks. Kuna koolieelses eas lapsed on eriti aktiivsed ja liikuvad, käsitletakse põhjalikumalt just üldmotoorika toetamise teemat. Koolieelikute teleri- ja internetihuvi on tõusnud, mis omakorda tähendab vastutustundlikku nutiseadmete kasutama õpetamist ja välja selgitatakse peamised internetiohud. Eraldi alapeatükk käsitleb lapse hirme ja agressiivset käitumist– millest need tekivad ja kuidas ohjata. Ülevaade antakse ka koolieeliku mängu iseärasustest. Materjali täiendavad videod ja teadmisi aitavad kinnistada mõtlemisülesanded ning -küsimused.
Peatüki alateemad on järgmised:
