Eestis kehtiva seadusandluse järgi on kohustuslik alg- ning põhiharidus ehk 1.-9. klass. Alusharidus on soovituslik, seega jääb iga pere enda otsustada, kas enne kooli käib laps lastehoius, lasteaias või on kodus. Paljud lapsevanemad on seisukohal, et kooliks ettevalmistamisel teeb suure töö ära just koolieelne lasteastus või spetsiaalsed rühmategevused lastehoius.

Mille järgi aga otsustada, et laps on kooliks valmis? Kas pelgalt vanusenumbrist 7 piisab?

Alljärgnevalt on välja toodud põhilised kooliküpsusele viitavad indikaatorid.

Füüsiline areng

Laps:

• on kehaliselt aktiivne;

• valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, looduses kui tänaval;

• säilitab tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel ning kontrollib kõndimisel, istumisel ja seismisel oma kehaasendit;

• hoiab rütmi laulmisel ja liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi-liigutusi kaaslaste omadega ja etteantud rütmiga;

• oskab käsitseda erinevaid mängu- ja spordivahendeid: visata-püüda-lüüa palli, veeretada rõngast, kasutada hüpitsat ja hoonööri;

• sõidab jalgrattaga, suusatab, lükkab tõukeratast jne;

• kasutab lihtsaid tantsusamme, tantsib üksi, paarilisega ja rühmas;

• käsitseb õigel viisil kirjutus- ja töövahendeid: pliiatsit, pintslit, kääre, nõela, söögiriistu jne;

• liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades.

Kognitiivne areng (sh keel ja kõne)

Laps:

• kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust/demonstratsiooni;

• vaatleb ja võrdleb sihipäraselt;

• eristab olulist ebaolulisest;

• hääldab kõiki häälikuid õigesti, kõne on selge ja arusaadav;

• jutustab erinevatest olukordadest piisavalt täpselt;

• oskab kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi;

• oskab edasi anda oma mõtteid, selgitada olukordi;

• arutleb, näeb põhjuse-tagajärje seoseid;

• loeb peast luuletusi või laule;

• oskab kuulata vanemate, kasvataja, õpetaja, lapsehoidja kõnet seda katkestamata;

• oskab sobivate sõnadega selgelt väljendada oma mõtteid;

• valdab aktiivselt mitmekesist sõnavara;

• küsib tundmatu sõna tähendust;

• eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekorra sõnas;

• eristab lühikesi ja pikki häälikuid;

• loeb mõned sõnad kokku;

• tunneb tähti, kasutab oma tegevuses (mängus) suuri joonistähti lihtsamate sõnade ülesmärkimiseks;

• tunneb ja nimetab lihtsamaid kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik) ja kujundeid (kera, kuup, ruut);

• teab arvude 1–10 järjestust, nimetab neid;

• teeb pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni neli), vastab küsimusele "Mitu on?";

• oskab pulga, nööri abil mõõta esemete pikkust;

• liidab ja lahutab viie piires;

• teab enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, liiter, kilogramm, kroon, sent ja teab, kus neid igapäevaelus kasutatakse;

• järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suuruse-, asendi- ja ajatunnuste järgi;

• oskab määrata oma asukohta ümbritsevate esemete suhtes (ees, taga, kõrval);

• oskab kella järgi määrata aega täistundides;

• oskab võrrelda kahte esemete hulka esemetest paaride moodustamisega;

• oskab määrata esemete hulga tunnust ja jaotada esemeid kahe erineva tunnuse alusel;

• kasutab ostmisel ja ostu eest tasumisel (nii mängult kui ka kaupluses) enamkasutatavaid kaalu- ja rahaühikuid;

• tajub tervikut, asjade omavahelisu seoseid (nt pildi järgi jutustades).

Sotsiaal-emotsionaalne ja kõlbeline areng

Laps:

• käitub üldtunnustatud käitumisnormide kohaselt ja on võimeline oma käitumist analüüsima;

• on suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks (katkestamata tegevus ca 10 minutit);

• kontrollib oma emotsioone;

• tajub ja mõistab teiste arvamust;

• säilitab positiivsed suhted eakaaslastega, soovib ja julgeb suhelda täiskasvanutega;

• võrdleb ennast, oma toiminguid ja nende tulemusi eakaaslastega;

• seab endale eesmärke, tegutseb sihipäraselt, püüab viia oma tegevused lõpuni;

• suudab lühiajaliselt keskenduda erinevatele tegevustele;

• täidab suhteliselt keerukaid täiskasvanu sõnalisi juhiseid ning korrigeerib vajadusel oma tegevusi;

• oskab kasutada telefoni: kõnele vastata, vajadusel kuuldud teavet edastada, mõnel numbril ise helistada (õpetada varakult hädaabi numbrit 112 kasutama;

• küsib vajadusel abi täiskasvanult või kaaslaselt;

• on eakohastes tegevustes algatusvõimeline ja iseseisev;

• arvestab eakaaslaste ja täiskasvanute tunnetega.

LOE! Kas laps on kooliks valmis?