Enamusele lastest meeldib mängida, joosta, jalgrattaga sõita, takistusradasid ehitada, tantsida, hüpata ja teha muid aktiivseid tegevusi. Selles vanuses lapsed vajavad piisavalt vaba ruumi ning arengut toetavaid mänguasju ja vahendeid, mis soodustaksid nende kehalist aktiivsust. Hästi sobivad näiteks kolmerattalised, hiljem juba ka kaherattalised jalgrattad, erineva suurusega pallid, kõikvõimalikud kiiged, hularõngad, ronimiskeskused ja liumäed.

Tähtis on last motiveerida liikumistegevustes osalema. Liigutusoskuste omandamisele avaldavad kõige suuremat mõju kogemused, seega tuleb põhiliigutuste õpetamisele kindlasti tähelepanu pöörata. Näiteks viskeoskus, mida on üsna keeruline omandada, on eelduseks paljude erinevate pallimängude õppimisele. Kõige tõhusam viis lapsele mõnda harjutust õpetada on seda ise ette näidata ja selgitada, millele peaks laps harjutust sooritades tähelepanu pöörama. Lapsed õpivad läbi kogemuse. Vajalik on positiivne tagasiside, toetus ja julgustamine.

Alljärgnevalt on välja toodud koolieelikute peamised üldmotoorsed oskused eluaastate kaupa ja näited tegevustest, mis soodustavad liikumisoskuste väljakujunemist.

3-4-aastase lapse füüsilise arengu eeldatavad tulemused ning soovitused erinevate oskuste arendamiseks:

• Hüppab 20 cm kõrguselt – lapsel tuleks lasta näiteks trepi alumiselt astmelt või väikeselt toolilt maha hüpata. Vahva mänguvahend on hüppenöör.

• Kõnnib kikivarvul – täiskasvanu näitab ette ja julgustab last end sirutama esemeteni, mille jaoks on vaja varvastele tõusta.

• Sõidab kolmerattalisel rattal – esialgu lükkab täiskasvanu last edasi, õige pea taipab laps, kuidas iseseisvalt edasi liikuda.

• Kiigub kiigel – väikelaste puhul kasutakse esialgu käe- ja seljatoega kiike. Hiljem näidata, kuidas kiikudes hoogu lükata. Laps omandab kiiresti iseseisvalt kiikumise oskuse.

• Ronib üles ja laseb 1-2 meetrisest liumäest alla – kui väikelaps vajas alguses täiskasanu abi, siis koolieelik saavutab liulaskmisoskuse üsna hõlpsalt. Valida tuleb lapse vanusele ja võimekusele vastava kõrgusega liumägi.

• Astub trepist vahelduvsammuga – last saab juhendada tal käest kinni hoides või lasta trepi käsipuult tuge leida.

• Püüab palli kahe käega – sobivad igasugused pallimängud. Alguses kasutada kergeid palle (Alushariduse raamõppekava 2012).

4-5-aastase lapse füüsilise arengu eeldatavad tulemused ning soovitused erinevate oskuste arendamiseks:

• Seisab toeta ühel jalal – alguses vajab tuge. Tasakaalu hoidmise oskust saab arendada ka ühe jalaga palli lüües.

• Hüppab tagurpidi – last tuleks innustada tagurpidi hüppama, selleks sobivad igasugused hüppamismängud.

• Põrgatab ja püüab kinni suure palli – esialgu tegutseda koos täiskasvanuga, et asi paremini selgeks saaks.

• Tuleb trepist alla vahelduvsammuga – täiskasvanu toetab last käest ja näitab sammud ette.

• Sõidab kolmerattalisel rattal ja oskab suunda muuta – esialgu vajab abi ratta keeramisel.

• Hüppab ühel jalal – lapsele pakub suurt lusti kui täiskasvanu koos temaga hüppab. Nii õpib laps kõige paremini (Herr 1990; Kehaline areng 2002; Alushariduse raamõppekava 2012).

5-6-aastase lapse füüsilise arengu eeldatavad tulemused ning soovitused erinevate oskuste arendamiseks:

• Kõnnib maapinnast kõrgemal (kõnnitee äärel) edaspidi, tagurpidi, külg ees – esialgu võiks täiskasvanu ise ees kõndida.

• Kiigub iseseisvalt ja annab ise hoogu – täiskasvanu võib anda alghoo, laps suudab seejärel ise üksi edasi kiikuda.

• Põrgatab erineva suurusega palle – lapsele võiks õpetada esialgu palli põrgatamist ühe koha peal ja seejärel palli põrgatades ka edasi liikumist. Sobivad on pallimängud, kus palli visatakse, püütakse ja põrgatatakse.

• Hüppab hüppenööriga, uisutab mõne meetri, sõidab jalgrattaga, suusatab – neid tegevusi saab samuti õpetada just ettenäitamise teel, vajadusel abistades (Herr 1990; Mida oskab 5-6-aastane 2004; Alushariduse raamõppekava 2012).

6-7-aastase lapse füüsilise arengu eeldatavad tulemused ning soovitused erinevate oskuste arendamiseks:

• Valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, maastikul kui ka tänaval – anda erinevaid võimalusi oma võimete arendamiseks ja proovimiseks. Sobilikud on igasugused liikumismängud.

• Liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades – siin on oluline just täiskasvanu õpetus ja isiklik eeskuju. Kasulikud on ohutut liiklemist õpetavad mängud.

• Oskab käsitseda mängu- ja spordivahendeid: visata-püüda-lüüa palli, veeretada rõngast, tiirutada ja hüpata hüpitsaga – tutvustada võiks erinevaid spordivahendeid. Oluline on näidata, mida nende asjadega teha saab. Lasta lapsel proovida.

• Suudab seista ning käia varvastel, kandadel ja tagurpidi ca 15-20 sammu.

• Suudab rippuda kangil või redelil umbes 10 sekundit.

• Suudab kõndida poomil või kitsal pingil.

• Suudab seista ühel jalal ligi 10 sekundit, hüpata ühel jalal järjest 8-10 hüpet ning jalad koos umbes 10 hüpet. Väga sobilikud on igasugused hüppamismängud.

• Põrgatab palli vähemalt kolm korda. Viskab palli üles ja püüab selle kinni. Viskab palli 4-5 meetri kaugusele – tutvustada tasuks erinevaid pallimänge, samas tunneb laps rõõmu ka lihtsalt palli põrgatamisest ja õhku viskamisest.

• Teeb ettepoole kukerpalli.

• Hüppab hüppenööriga ühel või kahel jalal vähemalt kaks korda järjest. Suudab hüpates ümber pöörata ja hüppamist jätkata – kui lapsele anda nendeks tegevusteks võimalus, arenevad tema oskused vägagi kiiresti.

• Uisutab, suusatab, sõidab rula või rulluiskudega ja kaherattalise rattaga. Suudab vee peal püsida ning ujub mõne tõmbe (kui eelnevalt on ujumine juba selgeks saanud).

Vaata! Miks on ujumisoskuse omandamine oluline ja millele tähelepanu pöörata?

• Kasutab lihtsaid tantsusamme tantsides üksi, paarilisega ja rühmas. Tore kui täiskasvanu tantsib koos lapsega, samas on lastel ka tore üheskoos mängida igasuguseid laulu-ja tantsumänge. Koolieelikud naudivad muusikat!

• Keerab võtmega ukse lukku ja lukust lahti – lapsele peaks andma võimaluse seda tegevust aeg ajalt iseseisvalt proovida.

(Mida oskab 6-7-aastane 2004; Alushariduse raamõppekava 2012).

Lapseiga on seega väga oluline liikumisharjumuste kujundamise aspektist. Sage haigestumine täiskasvanueas tuleneb sageli eluviisist, mis saab omakorda alguse juba lapsepõlvest. Kehaline aktiivsus toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti hoides kontrolli all tervise riskifaktoreid ja kinnistades positiivse tervisekäitumise mudeli, mis säilib loodetavasti ka hilisemas elus. Lapsepõlve kehaline aktiivsus loob seega tervisevundamendi kogu eluks.

Kehalise aktiivsuse soodustamine ning liigutusosavuse arendamine on oluline eeldus ka selleks, et lapsel oleks tema edaspidises elus vähem vigastusi ja üldiselt tugevam tervis. Regulaarselt liikuvate ja sportivate laste kehaline ja ka vaimne areng on väheliikuvate eakaaslaste omast kiirem. Iga laps vajab kehalise võimekuse isikupärase ja süstemaatilise arendamise võimalusi.

Seetõttu tuleb arvestada alljärgnevate oluliste teguritega:

• et oleks piisavalt ruum liikumiseks - sobilik sise- või väliskeskkond;

• et tegevused oleksid mitmekesised - vahvad liikumismängud, sobilikud abivahendid;

• tähtis on eeskuju - harjumuste väljakujundamisel on täiskasvanu ja eakaaslaste eeskujul väga suur roll;

• järjepididevus kindlustab tugeva tervise - liikumistegevuste integreerimine laste päevakavadesse lasteasutustes ja kodukeskkonnas.

Põhiliikumisoskuste väljakujunemiseks on hea kasutada vaheldusrikast tegevust, kuna laste tähelepanu on hajuv ja nad tüdinevad kiiresti. Tuleb arvestada, et koolieelses eas lastel puudub veel püsivus ning nad otsivad täiskasvanutelt tagasisidet ja heakskiitu. Ka on oluline liikumismängudes sel perioodil õpetada lastele oskust võita ja kaotada. Soodustada tasub laste poolt juhitud vaba mängu, mis lisaks kehalisele aktiivsusele toetab ka loovust ja kujutlusvõimet.

Tuleks leida võimalused lasta lastel aktiivselt tegutseda. Kui selleks kodus ruumi pole, siis võiks lastega minna kas avalikele mänguväljakutele, parkidesse või lihtsalt loodusesse.

Meeldivaks ajaviiteks võib osutuda mõni lapsele meelepärane trenn (kergejõustik, pallimängud, (ilu)võimlemine, peotants, džuudo, karate vm). Tähtis on, et see pakuks lapsele eeskätt liikumislusti, ega muutuks ebameeldivaks kohustuseks. Samuti peavad valitud treeningud sobituma lapse päevakavaga - lapse päev ei tohi muutuda liiga pikaks ega ülesisustatuks (laps väsib ja tegevuste suhtes tekib vastumeelsus).

Jätkub psühhomotoorne areng. Käeline tegevus täiustub, tekib täpsus. Laps suudab silmadega käte tegevust kontrollida. Laps õpib paremini joonistama.

Peenmotoorika arengut võib pidada indikaatoriks, mille järgi on hea hinnata lapse valmidust kirjutamiseks, lugemiseks ja kogu intellektuaalseks tegevuseks. Koolieelik oskab nii joonistada, voolida, kääridega lõigata, nööri otsa pisemaid asju ajada kui looduslikke materjale meisterdustöödes kasutada.

Alljärgnevalt on välja toodud koolieelikute peamised käelised oskused eluaastate kaupa ja näited tegevustest, mis toetavad peenmotoorika arengut.

3-4-aastase lapse käeliste oskuste arengu eeldatavad tulemused ning soovitused peenmotoorika arendamiseks:

• Lõikab kääridega – täiskasvanu näitab, kuidas sõrmed õigesti kääridele asetada. Seejärel tuleks lapsel lasta iseseisvalt paberit lõigata. Valida ohutud käärid!

• Lõikab joont mööda – täiskasvanu joonistab jooned paberile, mille järgi saab laps kujundi välja lõigata.

• Hakkab rohkem ja teadlikult joonistama – kuna see on igati raustav ja häid emotsioone pakkuv tegevus, meeldib see lastele üldiselt väga. Joonistamine arendab käe koordinatsiooni, tugevuse tunnetust, värvide valimist. Samal ajal toimub ka nägemismälu ja fantaasia areng.

• Joonistab kujundeid mudelite järgi – paksemast paberist võiks välja lõigata kujundeid ja lasta lapsel ise selle järgi kolmnurk joonistada ja välja lõigata.

• Joonistab ruudukujulisele paberile diagonaali – esialgu teeb ta seda punktiiri või märkide abil, mida laps omavahel ühendada saab (Leppik 2004; Käeliste oskuste areng 2002).

4-5-aastase lapse käeliste oskuste arengu eeldatavad tulemused ning soovitused peenmotoorika arendamiseks:

• Voolib mitmest osast koosnevaid kujukesi – voolida saab nii plastiliinist kui ka märjast liivast, uuena vahendina on lisandunud kineetiline liiv (98% puhast liiva + 2% mittetoksilist siduvainet). Täiskasvanu näitab ette ja selgitab, laps matkib.

• Lõikab kääridega ümmargusi kujundeid – laps võiks näiteks neljakandilise paberi nurgad ära lõigata. Või siis joonistada paberile ette ring, mille laps ise välja lõigata saaks.

• Joonistab lihtsaid ja juba äratuntavaid asju (inimene, maja, puu, kass jne).

• Lõikab ja kleebib lihtsaid kujundeid – soodsalt mõjub ajakirjadest piltide väljalõikamine ja nende kleepimine paberile. Samuti võib värvilisest paberist kujundeid lõigata ja neid siis paberile kleepida. Vahva on igasuguste kollaažide meisterdamine.

• Kirjutab üksikuid trükitähti – täiskasvanu kirjutab ette ja palub lapsel jäljendada. Sedasi võiks tegevust edasi arendada ning järjest uusi tähti juurde õppida (Herr 1990; Käeliste oskuste areng 2002).

5-6-aastase lapse käeliste oskuste arengu eeldatavad tulemused ning soovitused peenmotoorika arendamiseks:

• Lõikab ja kleebib kujundeid – algul koos täiskasvanuga (laps matkib) värvilisest paberist tükke lõigata ja neid paberile kleepida.

• Kirjutab üksikuid kirjatähti – soovitav oleks lapsele ette kirjutada, et ta saaks tähti üle ja järele joonistada.

• Rebib paberist lihtsaid kujundeid – kõige parem oleks rebimisjoon augustada või mõned kujundid ette joonistada ja lasta lapsel need sealt välja rebida.

• Kirjutab oma nime trükitähtedega joone peale. Esialgu võiks lapsele ca 5 cm joonte vahele trükitähtedega tema nime ette kirjutada ja lasta tal siis see üle kirjutada/maha kirjutada. Nimesildid esemetel on suureks abiks (Herr 1990; Mida oskab 5-6-aastane 2004).

6-7-aastase lapse käeliste oskuste arengu eeldatavad tulemused ning soovitused peenmotoorika arendamiseks:

• Laps läheb õige pea kooli ja kirjutamine ning muu käeline tegevus on koolitöö lahutamatud osad. Seetõttu on käelise tegevuse arendamine selles vanuses väga oluline.

• Pliiats peaks olema kandiline, kuna seda on kergem käes hoida kui ümmarguse kujuga pliiatsit.

• Lapsel tuleks lasta palju joonistada – et joonistused aga kõik ühtmoodi ei paistaks ning lapse silmaring värvide vallas rohkem avarduks, võiksid käepärast olla viltpliiatsid, guaššvärvid ja akvarellid.

• Käelise tegevuse edasiarendamiseks sobivad ka mitmesugused konstruktori ja lego-tüüpi mänguasjad, mis samal ajal arendavad ka mõtlemist ning fantaasiat.

• Välja kujuneb lapse käeline eelistus. Tänapäeval vasakukäelisi enam ümber ei õpetata ja last selleks sundida ei tohi (Leppik 2000).