Sissejuhatus

Hea muusikahuviline!

Kohe algab rännak läbi ajastute, et saada teada, kuidas tekkis muusika, kui vana on muusika.

Arvatavasti on meil õigus, kui ütleme, et muusika on sama vana, kui mõtlev ja kõnelev inimene. Muusika on üks eneseväljenduse vahend nagu teisedki kunstid.

Muusika on saatjaks peaaegu kõigis inimese tähtsates eluettappides, olgu selleks noorukiiga, abiellumine, lapsesaamine ja samuti viimsel teekonnal siin elus. Muusikal on suur roll kanda usurituaalides, töötege-mistes, meelelahutuses, jpm.

Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Sõna "muusika" on erinevates kultuurides aastatuhandete jooksul mõistetud erinevalt. Umbes 4. sajandil tõlgiti ladina keelde kreekakeelne sõna μουσική (ladina keeles musica), mis tähendas tol ajal eelkõige matemaatikal põhinevat teoreetilist distsipliini. Muusikast kui kaunist kunstist hakati rääkima alles 17.–18. sajandil protestantlikes ringides.

Viide

Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on seotud inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või tantsusammudest tekkivad helid. Näib olevat selge, et muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest ja tavadest.

Viide