5. Klassitsism

Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.

Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Mozart õppis 3- aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8- aastaselt kirjutas ta 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas esimese ladinakeelse kooliooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1768. aastal valmistas Leopold Mozart ette 12- aastase poja ooperidebüüti, Wolfgang kirjutas esimese täismõõdus koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus".

1769. aasta lõpul võeti 13- aastane Wolfgang isa käe alla tööle õukonnakapelli asekontsertmeistriks Salzburgi peapiiskopi õukonda. 1770-1773 tegid Leopold ja Wolfgang Mozart kolm väga edukat Itaalia-reisi. Itaalias võeti Wolfgang Mozartit vastu kui väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat.14-aastaselt võeti Mozart Itaalias pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaühingu (Accademia filarmonica) liikmeks ning Rooma paavst tegi temast Kuldkannuse ordeni rüütli.

Aastal 1781 lahkus Mozart Salzburgist piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi.

1787. aastal nimetati Mozart keiserlikuks kammermuusikuks ja see tiitel andis talle pideva sissetuleku. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad, sest ta oli kõike muud, kuid mitte mõistlik majandaja. Kuigi ta kurtis rahapuuduse üle, võis ta Constanzele lubada sagedasi tervisereise Badenisse, samuti teenreid ja tõlda.

Enamik tema kuulsamatest teostest on kirjutatud tema elu viimasel kümnendil. Ükski teine helilooja ei saanud näha nii sügavale inimhinge kui Mozart ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega.

1791. aastal jõudis Mozart kirjutada veel mitu suurteost, ooperi "Tituse halastus", ooperi (Singspiel) "Võluflööt". Samal aastal alustas ta Reekviemi, mis on salapäraste legendidega ümbritsetud teos, mille kallal ta töötas veel surivoodilgi, kuid mis jäi tema poolt lõpetamata.

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 5. detsembril 1791. aastal. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega.

Looming

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Tuntumad ooperid on "Haaremirööv" (1782), "Figaro pulm" (1786), "Don Giovanni" (1787), "Võluflööt" (1791), jpt.

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem". Franz Xaver Süssmayr (Mozarti õpilane) lõpetas Reekviemi 1792. aastal ning andis selle üle krahv Franz von Walseggile, kes oli selle tellinud oma naise surma-aastapäeva puhuks.

Sümfooniaid on 41 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.

Mozarti käsikirjad Eestis

Mozarti 1790–1791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil. 1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.

Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Miloš Forman tegi 1984. aastal samanimelise filmi, mis võitis kaheksa Oscarit. Film räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema suhetest rivaal Antonio Salieriga.

Viide , T. Siitan "Õhtumaade muusikalugu"

Huvitav teada! Mozarti varase surma põhjus

Loe lisaks! Mozart 250 ja 215 ja 70

Soovituslik lugemine. Loe lisaks Mozarti rivaali Antonio Salieri kohta.

Anekdoote ja tõsilugusid Wolfgang Amadeus Mozartist

*

Ükskord vedas Mozart Haydniga kihla, et ta kirjutab klaveripala, mida Haydn ei suuda mängida. Viis-kuus minutit hiljem oli pala valmis ja Mozart ulatas selle Haydnile.

„Seda pole võimalik mängida. Kui mõlemad käed on kinni äärmistel klahvidel, tuleb lüüa veel ühele keskmisele klahvile,“ teatas Haydn.

„Mis te nüüd, mina suudan seda küll mängida,“ ütles Mozart. Vahetati kohad. Mozart hakkas mängima ja kui tuli see koht, kus tuli mängida üksik noot klaviatuuri keskel, kummardus Wolfgang Amadeus ettepoole ja lõi ninaga. See oli Mozartil küllalt pikk ja terav, Haydnil aga lühike ja jäme. Polnud pääsu. Haydn maksiski kihlveo, 6 pudelit šampanjat, välja.

*

Noormehena armus Mozarti kenasse Aloysia Weberisse, kes oli Viini õueteatri ooperilauljanna. Mozarti ooperites laulis ta nii armsalt, otsekui oleksid aariad temale kirjutatud. Mozart oli sellest nii vaimustatud, et kiindus Aloysiasse üha enam.

Kuid ta suureks ehmatuseks tunnistas noor lauljatar, et ei vasta tema tunnetele. Ta abiellus hoopis teise teatrimehe – Joseph Langega. See ärritas Mozartit hirmsasti ja muutis ta kättemaksuhimuliseks. Järgmisesse ooperisse kirjutas ta nii raskelt lauldava aaria, et Aloysia tema arvates ei oleks sellega kunagi hakkama saanud – ning lastaks teatrist lahti.

„Ja paras talle!“ mõtles Mozart vaenulikult. Kui uus ooper jõudis esietenduseni, oli publiku ja Mozarti üllatus suur: Aloysia oli näinud suurt vaeva. Laulis raske aaria veatult ning väljavilistamise asemel sai vaatajate-kuulajate marulise aplausi osaliseks.

Nüüd pidi helilooja leppima paratamatu kaotusega ja abiellus Aloysia õe Constanzega.

Allikas: Rannap, H. (2014). Lk 170, 173.