5. Klassitsism

Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Algselt reekviemi osade meloodiate aluseks olid gregooriuse koraalid ja ladinakeelsed tekstid. See oli ja ka on praegu katoliku kiriku leinamissa aluseks. Esimese reekviemi iseseisva teosena kirjutas Johannes Ockeghem (1410-1497). See oli esimene mitmehäälselt polüfooniliselt komponeeritud teos, erinevalt gregoriaani koraali põhjal reekviemist, mis on ühehäälne.

Viide

Reekviem osad on järgmised:

Requiem aeternam (Igavest rahu),

Dies irae (Viha päev),

Lux aeterna (Igavene valgus),

Sanctus (Püha) ja Benedićtus (Kiidetud olgu),

Agnus Dei (Jumala tall).

Viide

Esimese polüfooniliselt mitmehäälse reekviemi komponeeris Johannes Ockeghem (1410–1497). J. Ockegham oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja. Teda peetakse kõige mõjukamaks heliloojaks Guillaume Dufay ja Josquin des Prezi vahel. Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja.

Viide

Mozart kirjutas Reekviemi Viinis 1791. aastal, kuid see jäi pooleli, kui helilooja 5. detsembril suri. Franz Xaver Süssmayr (Mozarti õpilane) lõpetas Reekviemi 1792. aastal ning andis selle üle krahv Franz von Walseggile, kes oli selle tellinud oma naise surma-aastapäeva puhuks.