5. Klassitsism

Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750–1820.

Classicus – ladina keeles reeglipärane, eeskujulik.

Klassika – paremik, millest on lähtunud järeltulijad.

Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.

Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720–1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid.

Varaklassitsismiks peetakse ajavahemikku 1760–1810. Sümfoonia, mis sel ajal oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780–1810.

Kõige tähtsamad heliloojad on 3 Viini klassikut: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.

Raskem on määratleda klassitsismiajastu lõppu. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormi-ideaalidest, samas on tema loomingus palju romantikutele tüüpilisi jooni.

Muusikalised arengud

• Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju.
• Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane.
• Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine. Klassikalise perioodi alguses on see kolmeosaline teos, üsna lühike (tihti mitte pikem kui ooperi avamäng, millest ta arenes), kahe pikema kiirema osaga suhteliselt lühikese aeglase osaga keskel.
• Ooperit kärbitakse kõvasti; erilised efektid muutuvad vähem tähtsaks ja aariates saab juhtivaks faktoriks meloodia, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma psühholoogilise pildi.
• Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav, veelgi suurem tähtsus on klassikalistel müütidel ja jutustused on sõnumi edasiandmisel kenasti kokkuvõtlikud.
• Tähtsaks muutub "maitse", muusika on komponeeritud eelkõige kuulaja meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks, nii muutub kõige tähtsamaks muusika selgus ja puhtus.

Viide

MÕISTED

Sonaaditsükkel- mitmeosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on sonaadivormis.

Sonaat- sonaaditsükli alusel loodud muusikateos ühele või mitmele pillile.

Sümfoonia- mitmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile.

Instrumentaalkontsert- tavaliselt 3-osaline muusikateos soolopillile ja sümfooniaorkestrile.

Kammeransambel- väike instrumentaalkoosseis.

Keelpillikvartett- instrumentaalansambel, mis koosneb neljast keelpillist (2 viiulit, vioola, tšello).

Orkester- suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.

Opera seria- itaalia tõsine ooper.

Opera buffa- itaalia koomiline ooper.

Singspiel- saksakeelne laulumäng.