Search this site
Embedded Files
Muusikaajalugu
  • Avaleht
  • Sissejuhatus
  • 1. MUUSIKA TEKE JA OLEMUS
    • 1.1 Muusika väljendusvahendid
    • 1.2 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel ja tänapäeva ühiskonnas.
    • 1.3 Ajastud
  • 2. KESKAEG
    • 2.1 Liturgia ja kristlik kirikulaul
    • 2.2 Gregooriuse laul
    • 2.3 Ilmalik muusika keskajal
    • 2.4 Mitmehäälsuse kujunemine, Leoninus, Perotinus
    • 2.5 Noodikirja kujunemine, Guido Arezzo
    • 2.6 Pillid keskajal
  • 3. RENESSANSS
    • 3.1 14. sajandi muusika
    • 3.2 Madalmaade muusika 15.-16. sajandil
    • 3.3 Hilisrenessanss 16.sajandil
    • 3.4 Instrumentaalmuusika, pillid
  • 4. BAROKK
    • 4.1 Muusikažanrid
    • 4.2 Pillid
    • 4.3 Barokiajastu heliloojad
      • 4.3.1 Itaalia heliloojad
      • 4.3.2 Prantsusmaa heliloojad
      • 4.3.3 Inglismaa heliloojad
      • 4.3.4 Saksamaa heliloojad
  • 5. KLASSITSISM
    • 5.1 Sonaaditsükkel
    • 5.2 Keelpillikvartett
    • 5.3 Sümfoonia
    • 5.4 Instrumentaalkontsert
    • 5.5 Reekviem
    • 5.6 Sümfooniaorkester
    • 5.7 Uued suunad ooperis
    • 5.8 Viini klassikud
      • 5.8.1 Franz Joseph Haydn
      • 5.8.2 Wolfgang Amadeus Mozart
      • 5.8.3 Ludwig van Beethoven
  • Kasutatud materjalide loetelu
  • Kursuse koostajad
Muusikaajalugu

4. Barokk




Caravaggio „Muusikud“


Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.

17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia, stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.

Viide

Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Bassihääl on nootidena välja kirjutatud, harmoonia jaoks on numbrikiri, mille järgi harmooniapill improviseerib saate.

Generaalbassi on võimalik mängida harmooniapillil (klavessiin, orel, lauto, vm.), aga enamasti esitatakse seda pillirühmaga, millesse kuulub ka mõni basspill (tšello, viola da gamba, fagott, violoon vm).

Muusikaline barokkstiil pärineb Itaaliast, olulisimad tõuked on andnud Veneetsia koolkond. Itaalias kujunes enamik ajastu žanritest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem, kes tellis muusika, organiseeris publiku ja tasustas muusikuid.

T. Siitan "Õhtumaade muusikalugu" I osa lk.162

Generaalbass ehk basso continuo muusikanäide.

Kuula lisaks! Eesti muusikateadlane Toomas Siitan räägib Haapsalu vanamuusikafestivalist! Kasulik kuulamine

MÕISTED

Barocco- portugalikeelne sõna, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut)

Monoodia- ühehäälne meloodia

Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl

Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes

Aaria- solisti laul ooperis

Retsitatiiv- kõnelaul e. kõne lähedane laul

Ariooso- laululis-retsitatiivne episood ooperis

Opera seria- itaalia tõsine ooper

Opera buffa- itaalia koomiline ooper

Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos

Passioon- vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil

Prelüüd ehk eelmäng- muusikateose sissejuhatus

Fuuga- polüfoonilise mitmehäälsuse keerukaim vorm, milles hääled astuvad teemat esitades sisse kindlate reeglite kohaselt

Tokaata- virtuoosne vabas vormis teos, harilikult klahvpillile

Sonaat- ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile

Vt edaasi Muusikažanrid

Report abuse
Report abuse