Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.
17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia, stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Bassihääl on nootidena välja kirjutatud, harmoonia jaoks on numbrikiri, mille järgi harmooniapill improviseerib saate.
Generaalbassi on võimalik mängida harmooniapillil (klavessiin, orel, lauto, vm.), aga enamasti esitatakse seda pillirühmaga, millesse kuulub ka mõni basspill (tšello, viola da gamba, fagott, violoon vm).
Muusikaline barokkstiil pärineb Itaaliast, olulisimad tõuked on andnud Veneetsia koolkond. Itaalias kujunes enamik ajastu žanritest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem, kes tellis muusika, organiseeris publiku ja tasustas muusikuid.
T. Siitan "Õhtumaade muusikalugu" I osa lk.162
Kuula lisaks! Eesti muusikateadlane Toomas Siitan räägib Haapsalu vanamuusikafestivalist! Kasulik kuulamine
MÕISTED
Barocco- portugalikeelne sõna, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut)
Monoodia- ühehäälne meloodia
Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl
Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes
Aaria- solisti laul ooperis
Retsitatiiv- kõnelaul e. kõne lähedane laul
Ariooso- laululis-retsitatiivne episood ooperis
Opera seria- itaalia tõsine ooper
Opera buffa- itaalia koomiline ooper
Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos
Passioon- vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil
Prelüüd ehk eelmäng- muusikateose sissejuhatus
Fuuga- polüfoonilise mitmehäälsuse keerukaim vorm, milles hääled astuvad teemat esitades sisse kindlate reeglite kohaselt
Tokaata- virtuoosne vabas vormis teos, harilikult klahvpillile
Sonaat- ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
Vt edaasi Muusikažanrid