3. Renessanss
Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik".
Reformatsiooni kalvinistlik suund (16. sajandil alguse saanud protestantismi suund, mis lähtub Johann Calvini õpetusest), mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide (15. sajandil tšehhi vaimuliku Jan Husi roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajad) liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust.
Loe lisaks! Reformatsioon, Martin Luther, hernhuutlus Eestis
Vastureformatsioon ja Rooma koolkond
Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil.
Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina.
Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594) oli itaalia renessansshelilooja, Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja ning tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks. Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik.
Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. Leidub ka vaimulikke madrigale, Jeremia tekstidele loodud nutulaule vaikseks nädalaks.
Palestrina looming vastas kiriku ootustele, see oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed.
Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus.
Tema stiili, kontrapunkti (muusika ülesehituse stiil, kus kaks või enam iseseisvat meloodiat ühendatakse harmooniliseks tervikuks), on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks.
vt edasi 3.4 Instrumentaalmuusika, pillid