3. Renessanss
Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandil peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Mõiste ars nova on pärit aastatest 1320–1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars antiquaks (ladina keeles 'vana kunst'). Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus" on teadusteksti arhailine vorm) Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
14. sajandi kõige esinduslikumaks žanriks sai motett (polüfooniline mitmetekstiline laul), mis oli veel 13. sajandi alguses ainult kiriklik žanr, kuid jõudis 13. sajandil lõpuks seltskonnamuusikasse. Motetid on huvitavaimad näited oma aja kompositsioonitehnikast. 14. sajandil loodi pidumotette, mis pühendati enamasti olulistele poliitilistele sündmustele, näiteks kroonimistele või peapiiskoppide pühitsemistele.
Stiili väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut kirjutas maailma esimese tervikliku muusikateosena komponeeritud missa "Messe de Notre Dame" (Jumalaema missa).
Heliloojate loomingus sai valdavaks kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmunud mitmehäälne ilmalik laul, mille peamised vormid tuletati luulevormidest.
Philippe de Vitry (1291–1361) oli prantsuse väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja ja helilooja. Koos teise silmapaistva muusikateoreetiku Johannes de Muris'ga (u 1295–1351) lõid nad uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Vitry heliloomingust on säilinud vaid 12 motetti, kuid ta on tõenäoliselt kirjutanud ka ilmalikke laule.
kas on õige mees?
Guillaume de Machaut (ka Guillaume de Machault; umbes 1300 – 1377) oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja.
Machaut looming jaguneb vaimulikuks muusikaks ja ilmalikuks muusikaks. Tema teosed esindavad prantsuse ars nova't ehk uut stiili ja on tihti väga keeruka rütmiga. Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, Machau'lt on säilinud 23 motetti. Machaut' loomingus tõusis ilmalik muusika kiriklikust tähtsamale kohale.
Trecento (itaalia keeles: '300'; samuti tähenduses 1300-ndad) on termin, mida kasutatakse 14. sajandi (1301–1400) Itaalia renessansi kultuuriloo (kirjandus, maalikunst, muusika, skulptuur) kirjeldamisel.
14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on itaalia 2- või 3- häälne ilmalik laul, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale.
Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini (u. 1325/1335 – 1397) oli Itaalia helilooja, organist, laulja, luuletaja, muusikateoreetik ja pillimeister. Ta oli trecentoajastu suurkuju. Tema looming oli peaaegu täielikult ilmalik, enamikus kahe- ja kolmehäälsed ballata-d ja mõned madrigalid.
Vt edasi Madalmaade muusika 15.-16. sajandil