17. sajandi instrumentaalmuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansambli koosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" – kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid.
Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet.
Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel.
Viiuli perekond
Primitiivseid, poognaga mängitavaid nõrga kõlaga keelpille esines juba väga vanal ajal paljudel rahvastel. 16.-17. sajandil arenes Euroopas rohkearvulistest poogenpillidest neli klassikalist vormi:
Väljapaistvaiks kujunesid itaalia pillimeistriperekonnad Amati, Stradivari ja Guarneri, kelle pillid on jäänud ületamatuiks tänaseni.
Üldreeglina on kõikidel poogenkeelpillidel 4 keelt, kontrabassidel vahel ka 5. Kujult on nad sarnased, kuid erinevad suuruse ja häälestuse poolest.
Huvitavat lugemist!
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Niccolo Paganini "Capsice 24", esitab David Garrett (1980) ta on saksa viiuldaja. Oma esimese viiuli sai ta nelja-aastaselt isa käest, kes oli selle ostnud ta vanemale vennale.
Niccolò Paganini (27. oktoober 1782 Genova – 27. mai 1840) oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos.
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Vähe on muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa. Näiteks Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartóki vioolakontserdid, jvm. Kuula Bartóki vioolakontserti, mängib üks tuntumaid vioola mängijad, sakslanna Tabea Zimmermann, kes 2017. aasta märtsis nimetati IMCA (International Classical Music Awards) aasta parimaks artistiks.
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast violoncello (väike violoon).
2CELLOS - Luka Šulić ja Stjepan Hauser on Horvaatia tšellistid, kes saavutasid kuulsuse aastal 2011, kui nad esitasid tšello verisooni Michael Jacksoni loost ”Smooth Criminal”, millest sai kiirelt Youtube'i hitt. Sellele järgnes plaadileping Sony Music Entertainmentiga ja nüüdseks on 2Cellos kuulus juba üle maailma.
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda. Kontrabassi peetakse ainukeseks kaasaegseks viola da gamba järglaseks.
Oboe on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.
Fagott on kahekordse lesthuuliku ehk trostiga C-puupuhkpill.
https://www.youtube.com/watch?v=ePLplMltY2w
Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.
Klarnet on puupuhkpill.
Vt edasi Barokiajastu heliloojad