Embedded Files
4.3 Rahvusvahelised ettevõtted
4.3 Rahvusvahelised ettevõtted
Nagu eelpool mainitud, on rahvusriikide tähtsus maailmamajanduses vähenemas ning suurenemas on nii regioonide kui üksikute rahvusvaheliste korporatsioonide mõju. Tänasel päeval võib lausa öelda, et rahvusvahelised ettevõtted on maailmamajanduse peamisteks kujundajateks. Rahvusvaheliseks ehk hargmaiseks nimetatakse sellist ettevõtet, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. Peakorter asub tavaliselt päritoluriigis, tootmine ja turundus teistes – asukohariikides. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära eri piirkondadest loodusvaradest, tööjõu hinnast ja teistest majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Mõnikord on rahvusvaheliste firmade majandustegevuse maht võrdne või isegi ületab mõne väiksema riigi oma. Näiteks 2016. aastal oli Walmarti müügitulu 482 miljonit USD (viide), mis on rohkem kui Belgia (454 milj USD), Norra (388) või Austria (374) 2015. aasta SKP (viide).
Esimesed rahvusvahelised ettevõtted loodi 17. sajandil. Need olid Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. Näiteks Briti Ida-India Kompanii (puuvill, siid, indigo, sool, salpeeter, tee ja oopium) ja Hudsoni Lahe Kompanii (karusnahad). Need ettevõtted aitasid ühtlasi neid piirkondi koloniseerida.
Teise laine moodustasid ettevõtted, mis tootsid kolooniates kohapeal põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid tooraine esmase töötlemise ja emamaale transportimisega. Selliseid ettevõtteid hakkas rohkem tekkima 19. sajandi lõpust. Näiteks Royal Dutch Shell, mis tegeles siis ja tegeleb ka praegu nafta tootmisega.
Kolmas põlvkond rahvusvahelisi ettevõtteid pärineb 20. sajandi keskelt, siis tekkis neid juurde lausa massiliselt. Nad arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Keerukamate toodete tootmisetapid jagati riikide vahel vastavalt tootmiseelistele. Tugeva tõuke andis rahvusvahelisele ärile reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt 1960. aastatel, mis muutis pikad vahemaad kiirelt läbitavateks.
Rahvusvaheliste ettevõtete neljanda põlvkonna (alates 1980. aastatest) peamised tegevusvaldkonnad olid eelkõige rahandus, infotehnoloogia, kommunikatsioon ja meditsiin. Ettevõtete tegevuse põhirõhk on tootearendusel ja brändi müümisel. Müük ja klientide nõustamine toimub suures osas telefoni teel ja võib tänu arenenud sidetehnikale paikneda ka klientidest kaugemal. Üsna tavaline on, et arenenud ingliskeelsete riikide ettevõtete kõnekeskused paiknevad Indias, kus inglise keel on teine ametlik keel.
1990. aastate lõpus tekkisid interneti massilise kasutuselevõtu tagajärjel virtuaalsed rahvusvahelised ettevõtted, mis tegutsevad võrgus, töödeldes ja edastades teadmisi ja infot.
Rahvusvaheliste firmade head ja halvad küljed
Rahvusvaheliste ettevõtete kiituseks peab ütlema, et nad elavdavad asukohamaa majandust tuues riiki kapitali ja luues töökohti. Pärinedes rohkem arenenud riigist, toovad nad endaga kaasa tehnoloogilisi uuendusi ja tõstavad ka asukohamaa tööjõu kvaliteeti.
Samas on ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumisel ka varjupool. Kui ettevõte viib oma tootmise teise riiki, kaovad päritolumaal töökohad. Kuna mujal on palgad madalamad võivad palgad langeda ka päritoluriigis, et tooted püsiksid konkurentsivõimelised. Kui asukohamaal palgatase tõuseb, võib välisfirma tootmise kinni panna ja odavama tööjõu otsingul mujale kolida, kaotades töökohad asukohamaal. Arengumaades, kus ei ole tugevaid ametiühinguid, on töötingimused tihti ebainimlikud, tööliste palgad on väikesed, kogu kasum läheb päritoluriiki. Suurfirma, mis saab oma tooteid tänu mastaabiefektile odavamalt müüa, suretab välja kohalikud ettevõtted. Arengumaades on keskkonnanõuded tihti leebemad kui arenenud maades, seda kasutavad ära keskkonda saastavad tööstusharud, tagajärjeks on asukohamaa rikutud looduskeskkond. Näiteks Bangladeshis, mis on üks suuremaid naha- ja nahktoodete tootjaid maailmas, toodetakse 90% toodangust pealinna Dhaka Hazaribaghi piirkonnas. See piirkond paigutati 2013. aastal viie maailma kõige saastatuma piirkonna hulka viide. Mõnikord sekkuvad rahvusvahelised ettevõtted ka asukohamaa poliitikasse, et endale sobivate seaduste vastu võtmist läbi suruda või ebasoodsaid takistada.
Arengumaades on üsna tavaline, et tervistkahjustavatel töödel ei kasutata kaitseriietust ega muid töökaitsevahendeid. Näiteks nahkade parkimisel puutuvad parkalid otseselt kokku erinevate kemikaalidega ja hingavad neid ka sisse. Parkimistöökodade reoveed saastavad veekogusid ja pinnast.
Vt edasi Rahvusvahelised organisatsioonid
Report abuse