3. Ühiskonna areng ja globaliseerumine

1960. aastatel leidis aset neljas tehnoloogiline murrang, mille käigus võeti kasutusele tuuma- ja kosmosetehnika ning arvutid. 1980. aastatel lisandus sidetehnika arenguhüpe. Suuresti oli kiire arengu põhjuseks lääneriikide ja idabloki vaheline külm sõda, mis motiveeris riike investeerima sõjalise tähtsusega majandusharudesse. Ka praegu paljude elektroonikaseadmete tuumaks olev mikroprotsessor ja globaalne andmesidevõrk internet olid algselt kasutusel sõjalisel otstarbel. Selle murrangu käigus muutus hilisindustriaalne tootmisviis postindustriaalseks ja hakkas välja kujunema infoühiskond.

Infoühiskonna kõige tähtsam majandusharu on teenindus, eriti teadmismahukad äriteenused, nagu info töötlemine ja edastamine ning uute tehnoloogiate välja töötamine. Lisanduvad täiesti uued teenused nagu e-kaubandus, IT- ja telekommunikatsiooniteenused, aga ka vanurite ja laste hooldus- ja sotsiaalteenused. Kuna inimestel on rohkem raha ja vaba aega, kasvab nõudlus meelelahutuse järele ning areneb turismivaldkond.

Infoühiskonnas suureneb tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine. Kui varem valmistati toode ühes kohas, siis nüüd on tavaline, et ühe toote detailid valmivad erinevates ettevõtetes, mis võivad omakorda asuda erinevates riikides. Suurema efektiivsuse nimel spetsialiseeruvad ettevõtted väikesele hulgale toodetele või teenustele, mõnikord isegi ainult kindlale toote osale või üksikule tööoperatsioonile. Ettevõtete struktuurgi on erinev – mõnedest arenenud riikide suurfirmadest kujunevad liiderfirmad, kes tegelevad ainult arenduse ja müügitööga, nende käes on ka kaubamärgid ja toodete patendid. Muud (vähem tulusad, aga ka vähem keerukad) tootmisetapid antakse allhanke korras teha teistele firmadele, mis asuvad piirkondades kus on kas odavam tööjõud, energia või tooraine.

Tööstusühiskonnas oli maailmamajandus riikidekeskne, nüüd muutub see riikideüleseks. Mõnede rahvusvaheliste firmade käive ja eelarve on suuremad kui väiksemate riikide omad, see annab neile võimaluse kaasa rääkida poliitikas ja seadusloomes. Laienev ja globaalseks muutuv konkurents majanduses on üha enam sundinud riike koostööle erinevate majandusühenduste raames (Euroopa Liit, Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon jne). Tänu kommunikatsioonivahendite ja transpordi kiirele arengule toimub kõikides eluvaldkondades globaliseerumine ehk üleilmastumine.

Infoühiskonna kujunemine mõjutas oluliselt ka ühiskondlikke protsesse: tehnoloogia arengus mahajäänud Idablokk lagunes, lõpetades sellega ühtlasi külma sõja. Selle asemel tekkis uus vastasseis arenenud riikide (Põhja) ja arengumaade (Lõuna) vahel. Arenenud riigid tahavad kasutada arengumaade odavat tööjõudu ja toorainet, arengumaad süüdistavad neid enda ärakasutamises. Seda võib pidada ka üheks põhjustest, miks on tänapäevaks välja kujunenud rohkem kui üks rahvusvaheline terrorivõrgustik.

Hetkel on maailma kolm kõige jõukamat piirkonda endiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia koos Austraaliaga. Nendes piirkondades on kõrge tehnoloogiline arengutase ja suure ostujõuga tarbijad. Seal paikneb ka enamus maailma suurettevõtete peakortereid.