1. Rahvastik

Rahvaarv

Selleks, et saada teada maailma rahvaarvu, tuleks kõik maakeral elavad inimesed üle lugeda. Seda, et kõik korraga üle loetaks, ei ole ajaloo jooksul kordagi juhtunud. Pole ju olnud sellist aega, kus kõik riigid oleksid omavahel sõbralikes suhetes ja teeksid koostööd. Küll aga loevad enamus riike oma rahvastikku teatud aja tagant üle, kasutades selleks rahvaloendusi. Et riikide loendused oleksid võrreldavad, soovitatakse neid korraldada vähemalt iga kümne aasta tagant nulli või viiega lõppevatel  aastatel.

Rahvaloenduse korral lepitakse kokku mingi kindel ajahetk, mille seisuga inimestelt andmeid kogutakse. Loendamine ise võib kesta nädalaid või isegi kuid. Näiteks Eesti 2011. aasta rahvaloendus kestis 31. detsembrist 31. märtsini aastal 2012. Loendusmomendiks oli 31.12.2011, sellest ka loenduse nimi (rahvaloendus 2011). 

Kui varasematel kordadel viidi rahvaloendus läbi nii, et küsitlejad käisid inimeste juures kodudes ja panid vastused kirja, siis 2011. a rahvaloendusel oli esimest korda Eesti ajaloos võimalik soovijatel end ise internetis loendada. Seda võimalust kasutasid 814 848 inimest ehk 62% arvestuslikust rahvaarvust (viide). Teise uuendusena ei kasutatud 2011. a loendusel pabereid – küsitlejad sisestasid vastused sülearvutisse, kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse.

Loendusi korraldavad riikide statistikaametid, mis koguvad rahvastikuandmeid ka loenduste vahelisel ajal. Paljudes Euroopa riikides on olemas rahvastikuregister, kuhu kogutakse pidevalt andmeid riigis olevate inimeste kohta. Mõnede maade hinnangul on nende registriandmed nii õiged, et loendusi ei ole enam vaja. Ka Eesti rahvastikuregistris on andmed riigis elavate inimeste kohta. Eesti rahvastikuregister sisaldab andmeid inimeste rahvuse, sünniaja, perekonnaseisu, elukoha, laste, tegevusala jms kohta. 

2021. a rahvaloendusel kasutati kombineeritud meetodit. See tähendab, et valdavalt kogus statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust. Andmed koguti 31. detsembri 2021. aasta kella 00.00 seisuga, kuid nende koondamine registritest kestis 2022. aasta jaanuarist juulini. Inimestelt paluti lisaküsitlusega infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta.

Küsitlus toimus kahes etapis, kahel eri meetodil. 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini olid kõik Eesti elanikud oodatud vastama veebiküsitlusele. Veebiküsitlusele järgnes ajavahemikul 01.02.–28.02.2022 küsitlus telefoni teel või kodus neile loenduse valimisse kuuluvate aadresside elanikele, kes ei ole oma vastuseid veebi teel edastanud. Küsitluse juhuvalimis on umbes 40 000 aadressi üle Eesti. Nende aadresside ca 60 000 elanikule oli vastamine kohustuslik ja neile saadeti postiga ka sellekohane teade. 2021. a rahvaloenduse tulemusi saab lugeda siit.

Selliste loenduste puhul saab iga inimene loenduse õnnestumisse oma panuse anda. Näiteks sellega, et elukohta vahetades sellest ka rahvastikuregistrit teavitab. Seda saab teha kas linna- või vallavalituses või interneti kaudu. Enda kohta käivaid andmeid saab kontrollida kõigis Eesti registrites.

Maailma rahvaarvu muutumine

Nagu jooniselt näha, püsis maailma rahvaarv pikka aega suhteliselt madalal tasemel. Küttide ja korilaste ajal olid suremus ja sündimus enam-vähem võrdsed ning rahvastiku juurdekasv väga väike. Aeg-ajalt tuli ette näljaperioode või epideemiaid, mõned piirkonnad võisid mõneks ajaks inimestest tühjakski jääda. Olude paranedes taastus rahvaarv suhteliselt kiiresti, sest sündimus oli kõrge.

Teadlaste hinnangul elas 12 000 aastat tagasi maailmas vaid miljon inimest. Märgatavalt hakkas rahvaarv suurenema siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi kasvatama. Esimese aastatuhande alguses elas maailmas arvatavasti umbes 310 miljonit inimest, edasi kasvas rahvastik juba kiiremini. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas miljard inimest.

Iga järgmine miljard maailma rahvastikus sündis eelmisest märksa lühema aja jooksul. Tulevikuks prognoositakse, et rahvaarvu kasv aeglustub. Tabelis on ära toodud iga miljardi lisandumiseks kulunud aeg ja iga järjekordse miljardi täitumise aasta. (viide) 

Tänaseks on maailmas juba üle 8 miljardi inimese. Arvestusliku rahvaarvu muutumist saab vaadata siit. Täpset numbrit on sisuliselt võimatu öelda, sest esiteks muutub see pidevalt, teiseks ei ole meil kõikide riikide rahvastiku kohta täpset infot.

Maailma rahvaarvu edasine kasv sõltub eelkõige sellest, kuidas muutuvad sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust. On prognoose, mis peavad võimalikuks, et rahvaarv hakkab 30–60 aasta pärast vähenema, kuid on ka neid, mis ennustavad rahvastiku kasvu jätkumist. Hetkel (2024) suureneb maailma rahvastik 0,91% võrra aastas, mis näitab kerget tõusu võrreldes eelmise kahe aastaga viide. 

Olukord maailma eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu suurenemist piirata, samal ajal muretseb Euroopa väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Joonisel on näha võimalikud tulevased muutused rahvaarvus maailmajagude kaupa.

Kui maailma rahvaarv peaks kiiret tõusu jätkama, tekitab see meile tulevikus suuri probleeme, sest maakera ressursid on piiratud.