1. Rahvastik

Sündimust mõjutavad tegurid

• Viljakas eas naiste arv. Mõnedes ühiskondades on suurem noorte, teistes vanemate inimeste osakaal. Mida rohkem noori naisi, seda suurem saab potentsiaalselt olla sündimus.

• Naiste vanus laste sünnitamisel. See sõltub omakorda partneri leidmise võimalustest ja seksuaalkäitumise reeglitest. Mida nooremalt sünnitab naine esimese lapse, seda rohkem lapsi on tal viljaka ea jooksul potentsiaalselt võimalik sünnitada. 

• Religioon. Religioon mõjutab inimeste suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse, üldisi tavasid ühiskonnas. Näiteks võib religioon keelata rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja abordi.

• Pereplaneerimise võimalused. Arenenud riikides on pereplaneerimise vahendid kättesaadavad ja nende kasutamine on inimese vaba valik. Arengumaades võib esineda olukordi, kus inimesed ei ole teadlikud pereplaneerimise võimalustest või ei ole rasestumisvastased vahendid neile kättesaadavad.

• Kooselu traditsioonid. Tavaliselt alustatakse arengumaades kooselu varem, see võimaldab saada rohkem lapsi. Mõne riigi traditsioonid eeldavad, et lapsed jäävad oma vanematega tihedalt seotuks kogu eluks ja toetavad neid vanaduses. On ka riike, kus pere vanimalt või noorimalt lapselt eeldatakse, et ta ei loogi oma peret vaid pühendab oma elu täielikult vanemate ja teiste abivajavate pereliikmete abistamisele.

• Väärtushinnangud. Mõnes ühiskonnas on palju lapsi pere rikkuse tunnusmärk, teises loetakse paljulapselisi eluheidikuteks. 

• Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks. Ei ole nii, et vaesematel inimestel on kindlasti vähem lapsi, pigem vastupidi. Vaesemates riikides on küll sissetulekud madalamad, kuid ka kulutused laste haridusele jm väiksemad. Samas loodavad vanemad lastest abi pere ülalpidamisel ja vanaduspõlves. Rikkamates riikides tahavad vanemad oma lapsele kõike lubada, kuid samas ei taha oma elatustaset kaotada. Mõnes riigis toetab valitsus lapsevanemaid kas toetuste või lapsehoiuga, tasuta hariduse või tervishoiuga rohkem kui teistes. 

• Naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas, võimalus ja vabadus oma elu iseseisvalt korraldada. Arvatakse, et kui laste arv oleks ainult naiste otsustada, langeks sündimus vähem arenenud maailmajagudes märgatavalt.

Lõpliku laste arvu määravad mitmed tegurid kokku. Mida suurem on ühiskonnas naiste enesemääramisõigus ja haridustase, seda ettearvamatum on nende perekäitumine. Üldiselt on arenenud riikides sündimus madalam kui arengumaades, sest naistel on ka muid võimalusi peale abiellumise ja laste saamise. Naiste töölkäimine ei pruugi siiski laste arvu vähendada. Kui 1980. aastatel oli neis riikides, kus naised olid koduperenaised, rohkem lapsi, siis 2000. aastal oli olukord Euroopas vastupidine: lapsi oli rohkem nendes riikides, kus naised käisid aktiivselt palgatööl (õpik). Töötavate naiste suurem laste hulk võib olla seotud suuremate sissetulekute või parema sotsiaalsüsteemiga (lastetoetused, lastehoiu korraldus jne). Aastal 2024 ei saagi sellist ühest seaduspära enam välja tuua.

Suremust mõjutavad tegurid

• Haigused. Arenenud riikides põhjustavad surma kõige rohkem südame-veresoonkonna haigused, vähk ja hingamisteede haigused. Vähem arenenud maades sureb palju inimesi ka nakkushaiguste tõttu. Alates 1970. aastatest on palju inimesi surnud AIDSi, eriti Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Svaasimaal on HIV-viirusesse nakatunute osakaal kõige suurem – ligi 29% täiskasvanud inimestest (viide). Selle tõttu on keskmine oodatav eluiga üks maailma madalamaid – 60,7 aastat (viide). Erinevalt teistest surmatoovatest haigustest surevad AIDSi enamasti noored inimesed. 

• Ohutusnõuded ja nende järgimine. Arenenud maades pööratakse rohkem tähelepanu liiklus- ja tööohutusele, kuid õnnetusi juhtub ka kõige rikkamates riikides. Arengumaades ei ole keskkonnanõuded nii karmid kui arenenud maades või ei järgita neid üldse, seoses sellega võivad tööstuspiirkonnad olla väga saastunud.

• Kuritegevus. 

• Poliitiline olukord. Sõdade ja relvakonfliktide piirkondades on suremus ilmselgelt suurem kui rahuliku poliitilise olukorraga riikides.

• Nälg. ÜRO hinnangul kannatasid 2023. a 733 miljonit inimest maailmas kroonilise alatoitumuse all. 727,2 miljonit nendest elasid arengumaades ja ainult 5,8 miljonit arenenud riikides (viide). Iga päev sureb maailmas nälga või näljaga seotud põhjustel üle 21 000 inimese, see tähendab keskmiselt üks inimene iga 4 sekundi järel (viide). Peamisteks nälja põhjusteks on vaesus, põuad ja ikaldused, sõjad ja relvakonfliktid. Viimastel aastatel on olukord läinud hullemaks seoses kliimamuutuse, covid-19 pandeemia ja Ukraina sõjaga.

• Puhta vee puudus. Ebapuhta vee joomine aitab kaasa haiguste levikule ja seega võib suurendada ka suremust.