4. Muutused maailmamajanduses

Majandus on vajalike kaupade tootmise ja tarbimise süsteem tulu saamise eesmärgil, mis peab tagama inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise ning nende vahetamise, tarbimise ja jaotamise võimaluse.

Majanduse struktuur on majanduse jaotumine majandussektoriteks ja majandusharudeks.

Primaarne ehk hankiv ehk esmasektor tegeleb tooraine hankimisega loodusest (põllumajandus, kalandus, mesindus, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine)

Sekundaarne ehk töötlev sektor tegeleb toorainete töötlemise, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega (ehitus, energiamajandus, metallurgia, masinatööstus, laevaehitus, keemiatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus jne). Tööstusharusid liigitatakse selle järgi, kui kaua nad on eksisteerinud vanadeks, uuteks ja uusimateks. Vanad tööstusharud on olemas olnud kõige kauem – metallurgia, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus, toiduaine- ja rõivatööstus. Neid harusid iseloomustab see, et olles toorainemahukad paiknevad nad tooraine läheduses, nende tehnoloogia enam oluliselt ei muutu ja tööjõud on suhteliselt odav. Uued tööstusharud tekkisid 20. sajandi esimese pooles – auto- ja lennukitööstus; kodumasinate, plastide, kunstkiudude, raadio-, televisiooni- ja videotehnika tootmine jne. Ka nendes harudes on tehnoloogia juba välja arenenud, kuid paiknemine ei ole nii seotud tooraineallikatega, kui vanadel harudel. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised tööstusharud kujunesid 20. sajandi teises pooles – mikroelektroonika, arvutid, tuuma- ja kosmosetehnika, ravimitööstus, kosmeetika, biomeditsiin. Uusimad tööstusharud on väga kapitalimahukad, sest neis toimub pidev arendustegevus ja tehnoloogia muutub kiiresti, tihti tehakse koostööd teadlastega. Tööjõud peab olema haritud ja paindlik, tooraineallika lähedus ei ole eriti oluline. Tihti toodetakse toote eri osad erinevates riikides. Uusimaid tööstusharusid nimetatakse teinekord ka kvaternaarseks ehk neljandaks sektoriks.

Tertsiaarne ehk teenindav sektor tegeleb teenuste osutamisega (transport, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, kultuur jne). 9. kl õpik. Teenuseid, mille eesmärgiks ei ole kasumi saamine, nagu teadus, haridus, tervishoid, politsei, osaliselt ka kultuur, nimetatakse teinekord ka viiendaks sektoriks.

Vastavalt riigi arengutasemele jaguneb riigi majandus ja ka tööjõud sektorite vahel erinevalt. Agraarühiskonnas on peamiseks esmasektor. Tööstust ei eksisteeri, teenindus on arenenud vähesel määral. Tööstusühiskonnas on enamik tööjõust hõivatud tööstussektoris. Põllumajanduses ei ole tänu masinatele enam nii palju tööjõudu vaja. Riigi arenedes liigub järjest rohkem inimesti tööle teenindavasse sektorisse. Kui riigis kujuneb välja postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, töötab teenindavas sektoris juba enamik riigi tööjõust.