2. Asustus

Eelnevalt oli juttu kiiresti kasvavatest linnadest, kuid maailmas on tänapäeval ka kahanevaid linnu. Linna kahanemisel võib olla erinevaid põhjuseid, mis võivad esineda ka üheaegselt:

• Endised tööstuslinnad, kus mingil põhjusel tööstust enam ei ole või on oluliselt väiksemas mahus (nt Detroit, Ruhri piirkonna linnad, Narva)

• Endised sõjaväelinnad (nt Paldiski)

• ääremaade linnad, kust elanikud lahkuvad aktiivsema majanduse ja paremate meelelahutusvõimalustega piirkondadesse

• planeeritult kahanevad linnad, kus linnaplaneerijad suunavad teadlikult inimesi kesklinnast välja.

• Oma arengus loomulikult ees- või tasakaallinnastumise etapis olevad linnad

• Linnad, kus eakate inimeste osakaal on suur ja rahvastiku juurdekasv väike. Sel juhul langeb rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu

Klassikaline näide hääbuva tööstusega linnast on Detroit, millest ka juba eelpool juttu oli, kuigi tööstuse aegumine oli ainult üks tema allakäigu põhjustest. Eelpool rääkisime sellest kui erakordselt kiiresti kasvanud ja planeeritult ehitatud tööstuslinnast. 20. sajandil alguses oli Detroit maailma autotööstuse pealinn. 1917. aastal oli Detroidis 23 autotootjat, mis pakkusid tööd 93 000 ja lisaks 132 osaettevõtet veel 44 000 inimesele. Elanike arv kasvas 20. sajandi esimesel poolel peaaegu kuus korda, peamiselt Euroopast ja lõunaosariikidest saabunud sisserändajate arvel. Kõige suurem oli Detroiti elanike arv 1950. aastatel, üle 1,8 miljoni. Sellest ajast peale on Detroidi elanike arv langenud üle 60%, 2015. aasta arvestuslik rahvaarv oli 677 116 (viide). 2013. aastal esitas linn pankrotiavalduse. Praeguseks on pankrotist küll välja tuldud, kuid probleemid ei ole möödas. Linnas on palju mahajäetud hooneid ja ka tühje alasid, kust mahajäetud hooned on lammutatud.

Languse põhjused:

• Geograafiline asend – linn asub Detroidi jõe ääres, mitte kaugel Erie järvest, mida kaudu omakorda kulgeb veetee Atlandi ookeani. Linna algusaastatel oli see väga tähtis, sest raskeid tooraineid ja metallosi, aga ka valmis autosid, sai transportida mööda jõge. 1919. aastal moodustas Detroidi jõe transport kauba kaalult rohkem kui poole USA ookeanisadamate kaubamahust. Teiste transpordiliikide arenedes kaotas Detroit selle eelise.

• USA autotööstuse allakäik – 1950. aastal olid kõik USAs müüdud autod ka toodetud USAs, 2013. aastal vähem kui pooled. Globaalses konkurentsis ellu jäämiseks on enamus tootmist viidud mujale, tekitades linnas suure tööpuuduse ja vähendades oluliselt linna kassasse laekuvaid makse. Kuna Detroit on olnud peamiselt ühe tööstuse linn, mõjutas langus selles tööstusharus linna eriti tugevalt.

• Kuritegevus – 1944-1951 suurenes mõrvade arv linnas kolmandiku võrra, röövide ja kallaletungide hulk suurenes 50% võrra. Suurenenud kuritegevus mõjutas keskklassi inimesi kolima eeslinnadesse. Kuigi kolisid ka mustanahalised, on see nähtus tuntud siiski „valgete äralennu“ (white flight) nime all. Keskklassi ära kolimine tekitas omamoodi nõiaringi, sest vaeste osakaalu suurenemisega suurenes kuritegevus veelgi. 1960. aastatel toimunud mässud viisid selleni, et valge keskklass lahkus täielikult ja ka suur osa mustanahalisest keskklassist. 1960. ja 1970. alguse vahel viiekordistus Detroidis mõrvade arv. Üks versioon, mis põhjendab selliseid kuritegevuse laineid on, et autotööstuse algusaastetel sisaldas bensiin pliid, seega eriti autostunud linnas nagu Detroit hingasid lapsed õhus lenduvat pliid pidevat sisse. Plii, eriti kui sellega lapseeas kokku puutuda, mõjutab aju seda osa, mis tegeleb impulsside kontrollimisega (viide).

• Muud põhjused – oma osa on Detroidi allakäigus mänginud ka juhtimisvead, rassipinged ja ametiühingute tegevus (mis aitas kaasa autotööstuse langusele).

Kahaneva äärealade linnana võib Eestist näiteks tuua Kallaste. 1950-1959 oli Kallaste samanimelise rajooni keskuseks. Sellesse aega jääb ka linna läbi ajaloo suurim rahvaarv (vt. tabel). Peale rajoonide reorganiseerimist 1959. aastal, sai Kallastest suuruselt kolmas linn Tartu rajoonis. Sellest ajast peale on linna rahvaarv langenud.