1. Rahvastik

Sündimus – elussündide arv teatud perioodi vältel (tavaliselt aasta). 

Sündimuse üldkordaja – sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides (‰), kasutatakse riikide sündimuse võrdlemiseks. Selle arvutamiseks jagatakse sündide arv keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega. 

Keskmine rahvaarv arvutatakse nii, et perioodi alguse rahvaarv liidetakse perioodi lõpu rahvaarvuga ja jagatakse kahega. Üldkordaja ei ole siiski kõige parem näitaja, sest seda mõjutab ka meeste, laste ja vanade naiste arv. Kuna sünnitusealiste naiste osakaal rahvastikus on riigiti ja regiooniti erinev, kasutatakse sündimuse kirjeldamiseks tihti vanuskordajaid, et iseloomustada seda, kui palju lapsi sünnib 1000 teatud vanuses naise kohta aastas. Palju paremini iseloomustab sündimust summaarne sündimuskordaja: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. 2016. aastal oli see näitaja Euroopa riikides 1,2 ja 2 vahel (Eestis 1,6) ning paljudes Aafrika riikides 4–6. 2023. aastaks oli Eesti summaarne sündimuskordaja tõusnud 1,77-ni. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 

Suremus – surmajuhtumite arv teatud perioodi vältel (tavaliselt aasta).

Suremuse üldkordaja – surmade arv tuhande elaniku kohta (‰). Selle arvutamiseks jagatakse surmade arv keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega. 

Jällegi ei ole üldkordaja kõige parem näitaja, sest sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohiks rahvastiku olukorra üle otsustada ainult selle põhjal. Näiteks riikides, kus inimesed elavad kaua ja eakaid on rahvastikus palju, on ka aastane surmade koguarv tuhande elaniku kohta suur. Noorema rahvastikuga, kuid lühema keskmise elueaga riikides võib suremuse üldkordaja väiksem olla. Näiteks Moldova ja Mali suremuse üldkordaja on sarnane – 12,6‰, kuid keskmine oodatav eluiga vastavalt 70,7 ja 55,8 aastat. Eesti keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel on täna (2024) 78,4 aastat, kusjuures meestel on see tunduvalt lühem kui naistel: Eesti mehed elavad keskmiselt 73,8 ja naised 83,2 aastaseks (viide). Meeste eluiga ongi tavaliselt lühem. 

Huvitav näitaja on tervena elada jäänud aastate arv sünnihetkel, mis näitab kui kaua elab inimene keskmiselt tervisest põhjustatud piiranguteta. 2023. aastal oli see näitaja Eestis meestel 56,4 ja naistel 59,5 aastat (viide).

Iive – rahvaarvu muutumine. Positiivse iibe puhul rahvaarv suureneb, negatiivse puhul väheneb. Iive võib olla ka tasakaalus ehk 0, sel juhul püsib rahvaarv muutumatuna. Riigi rahvaarv muutub nelja teguri – sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul.

Loomulik iive = elussündide arv – surmade arv.

Loomuliku iibe üldkordaja – loomulik iive tuhande elaniku kohta.

Koguiive = (elussündide arv + sisserännanute arv) – (surmade arv – väljarännanute arv)