5.Õnneliku perekonna saladus

Vaatamata sellele, et kaasaegses kultuuris käsitletakse palju surmaga seonduvat (mõrvamüsteeriumid, elavad surnud, vampiirid jne), on suremine ja surm suhteliselt tabu. Kuna me reaalses elus surmaga eriti kokku ei puutu, oleme minetanud ka oskuse sellega toime tulla. Tegelikult on surm ja lein normaalne osa elust ning varem või hiljem tabab see meid kõiki.

Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased. Mõnikord on vajalik professionaalide abi.

Leinal on neli ülesannet:

• Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi

• Kogeda leinaga seotud emotsioone, elada läbi leinavalu, anda voli oma tunnetele

• Kohaneda eluga ilma lahkunud isikuta, taluda tühjust

• Leida uus suhe lahkunu ja enda vahel ning elu edasi elada

Neid ülesandeid täidetakse paralleelselt, tulles ühe juurest teise juurde tagasi. Nad võtavad palju aega ja on rasked. Ainuüksi aeg leina puhul ei tervenda.

Lapsed vajavad leinas täiskasvanute abi. Lapsed leinavad palju sügavamalt ja kauem kui täiskasvanud oskavad arvata.

Mida saame teha leinavate kaaslaste abistamiseks?

Nagu öeldud, leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Surma “uks” tuleb avada ettevaatlikult, s.t. ole osavõtlik, ära suru end peale. Ole olemas! Kui tegu on leinava lapsega, ei vaja ta kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks.

Leinaga seotud rituaalide ja traditsioonide ülesanne:

• aitavad reaalsust omaks võtta ja raskusi üle elada;

• soodustavad tunnete väljaelamist;

• annavad lastele ja täikasvanutele ühesuguse kogemuse, mis loob suurema läheduse.