4. Kuidas olla hea lapsevanem?

Tänapäeval hinnatakse vanemlust ennekõike lapse heaolu ja soodsa arengu seisukohalt. Mõned hea vanemluse käsitused:

1. Reeglite järgija. Hea vanem järgib oma tegevuses asjatundjate antud juhtnööre. (1930. aastatel normikuulekus).
2. Armastab ja tunnustab. Hea vanem reageerib tundlikult lapse vajadustele (psühhodünaamiline vaatenurk).
3. Mõistab lapse arengut. Hea vanem hangib arengupsühholoogilisi teadmisi ja tegutseb nende järgi (tänapäevane vanemanõustajate seisukoht).
4. Teadvustab oma tegevust (rõhutab vanema kasvatusteadvust kui pelgalt teadmisi).
5. Probleemide lahendaja. Hea vanem arendab endas oskust kohaneda muutuvate kasvatussituatsioonidega ja lahendada paindlikult ka ootamatult esilekerkivaid probleeme.
6. Koduhoidja. Hea vanem hoiab oma kodu korras ja on laste silmis loomulik autoriteet.
7. Meeldiv, paindlik ja siiras. Hea vanem on demokraatlik, suunav, kasutab tervet mõistust ja arvestab laste arvamustega.

Piisavalt hea vanem

Mõiste „piisavalt hea vanem“ tõi kasvatusteadusesse Bruno Bettelheim. Tema teooria järgi ei tohiks võtta endale eesmärgiks olla ideaalne lapsevanem – sellist lapsevanemat ei ole olemas. Piisab sellest, kui olla vanemana sina ise ja tegutseda järjekindlalt oma väärtuste järgi.

Piisavalt hea lapsevanema omadused on:

• hea psüühiline tasakaal
• võime sõlmida pikaajalisi ja kestvaid inimsuhteid
• võime eristada enda vajadusi ja soove ning lapse vajadusi ja soove
• empaatia ehk võime astuda teise inimese/lapse olukorda
• tegutsemine järjekindlalt ning selgelt ja lapse turvalisuse kindlustamine
• võime lapsega ette tulevates rasketes olukordades vastu võtta ja taluda nii positiivseid kui negatiivseid tundereaktsioone ilma endast välja minemata ja kaotamata kontrolli oma impulsside üle

Piisavalt heaks lapsevanemaks olemist toetab hea ja turvaline suhe lapse ema ja isa vahel. Vanemate omavahelisest suhtlemisest peaks peegelduma vastastikune lugupidamine, teineteise toetamine ning suutlikkus ettetulevate konfliktidega edukat toime tulla. Kuigi vanemate vahelised tülid on lastele sageli rasked, on konfliktid elu osa ja seega vältimatud. Lastele ei pea looma illusiooni, et vanemad ei ole kunagi konfliktis (allasurutud pinget märkavad nad niikuinii), küll aga võiks lapsevanem oma eeskujuga õpetada lugupidavat konfliktide lahendamist.

Boston College´i professor Peter Gray arendab oma artiklis “Piisavalt hea vanem on parim vanem” Bettelheimi teooriat edasi: Piisavalt hea vanem ei muretse liialt oma ebatäiuslikkuse pärast. Ta üritab vastata (ülaltoodud) nõudmistele, aga tunnistab endale, et iga kord see ei õnnestu (isegi kui väga tahta). Ta annab endale oma läbikukkumised andeks.

Piisavalt hea vanem mõistab, et lapsed on loodud üsna paindlikeks. Kui see nii ei oleks, poleks inimesed liigina ellu jäänud. Seni kuni vanemad liiga palju jama kokku ei keera (mõnikord isegi sellele vaatamata), saavad lastest täiesti OK inimesed. Ja OK on piisavalt hea.

Kui tahad põhjalikumalt lugeda, siis inglisekeelne artikkel on siin: https://www.psychologytoday.com/blog/freedom-learn/201512/the-good-enough-parent-is-the-best-parent