5.Õnneliku perekonna saladus

Kuna konfliktid on paratamatud, tuleks meil õppida nendega võimalikult edukalt toime tulema. Selleks on viis teed, millest ükski ei ole iseenesest hea ega halb ning millest igaühel on oma õige koht konfliktimaailmas:

1. Domineerimine/võitlus

Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv osaleja kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset vms) teise poole mõjutamiseks ja oma huvide läbisurumiseks. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osalejad kasutavad võitlevat strateegiat. Sellel on sageli negatiivsed tagajärjed, kuna raisatakse aega, raha, energiat ilma, et kumbki pool tulemusega rahule jääks. Kaotaja võib tunda end halvasti ja teinekord isegi otsida kättemaksu. Kasulik juhul, kui tuleb konflikt kiiresti lahendada või võtta vastu ebapopulaarseid otsuseid (N: distsipliiniga seotud küsimused)

2. Tasandamine/kohandamine

Eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, võib kohandamine teatud olukorras osutuda kõige otstarbekamaks (N: konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel; heade suhete säilitamine oluline)

3. Vältimine

Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teiste vajadustega. Mõnikord on seda kasulik rakendada ajutise alternatiivina konflikti „jahtumist” oodates ning lisainfo hankimiseks, et konflikt efektiivselt lahendada. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt kasutada vältimise strateegiat – olukordi, kus vältimine on otstarbekas on palju vähem, kui meile meeldiks.

4. Probleemilahendamine/konsensus

Teoreetiliselt parim konfliktiga toimetuleku strateegia, aga praktikas kõige raskemini saavutatav. Konflikti püütakse lahendada arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Tegeletakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust (see ei pruugi olla kõigi esimene eelistus, aga nad peavad olema sellega 100% nõus). Edukaks probleemilahendamiseks on vajalik, et kõik osapooled oleksid valmis koostööks ja teiste osapoolte ärakuulamiseks (mitte arvustamiseks).

5. Kompromiss

See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning keegi ei saavuta maksimumi. Probleemi küll ei väldita, aga sellega ei tegeleta ka sügavuti. See on hea lahendus, kui ressursse on võimalik võrdselt jagada. See on ka ajutine lahendus eriti keeruliste probleemide puhul.