5.Õnneliku perekonna saladus

Konfliktid

Konfliktid on elu loomulik osa. Enamik inimesi näeb konflikte lepitamatute hävitavate kokkupõrgetena, mille puhul vaid üks pool saab võita. Konflikte uurinud teadlased on välja töötanud erinevaid mudeleid ja strateegiaid, mis aitavad konfliktidega edukalt toime tulla. Need strateegiad kujutavad konflikti mitte teistest üleolekut saada võimaldava lahinguna, vaid pigem võimalusena hankida uut informatsiooni, luua suhteid ning konflikte ühiselt lahendada.

Konfliktidega toimetulemiseks on hea suhtlemisoskus väga oluline. Muidugi on konfliktsituatsioonis suhtlemine teinekord väga keeruline. Meil võib olla väga raske oma tegelikke tundeid välja näidata, samuti võime olla rõhutud meeleolus, sest teised ei saa meie tunnetest õigesti aru. Suhtlemisel on oluline olla avatud ja kuulata, mida teistel öelda on. Konfliktid sünnivad tihti just sellest, et me arvame teadvat teiste inimeste seisukohti. Ilma nendega rääkimata ei saagi me teada, et arvasime valesti.

Tihti kaasnevad konfliktidega pinge, stress ja rünnakud. Konfliktsituatsioonis me tunneme, mõtleme ja käitume teisiti kui tavaliselt. Meie keha võib konfliktsituatsioonis mitmeti reageerida: hääl tõuseb, süda hakkab kiiremini lööma, väriseme, muutume kahvatuks jne. Kui üks osapooltest häält tõstab, teeb seda automaatselt ka teine ja seepeale kõrgendab omakorda esimene häält … konflikt muutub raevukamaks ja raevukamaks. Teinekord tõstame või madaldame häält ka teadlikult (madalam hääletoon mõjub autoriteetsemana). Üldjuhul me varjame oma tegelikke tundeid. Püüame näida vaprad, kuigi süda peksab ja käed värisevad.

Vägivald

Inimesed arvavad tihti, et konflikt ja vägivald on üks ja seesama. Need kaks mõistet on küll omavahel seotud, kuid pole identsed. Sageli kasutatakse konfliktiga toimetulekuks vägivalda, aga see pole ainus võimalik lahendus.

Vägivallal on kolm põhiliiki:

1. Füüsiline vägivald – teis(t)ele haigettegemiseks kasutatakse füüsilist jõudu. Harilikult on tahtliku iseloomuga
2. Psühholoogiline vägivald – teise inimese eneseväärikuse kahjustamine.
3. Institutsionaalne vägivald – institutsioon (N: riik) keeldub tagamast oma liikmete põhiõigusi. Vägivalla institutsioneerimisel muutub see lubatuks ning kultuuri osaks (N: Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liit, Põhja-Korea)

On olemas veel suunatud vägivald (N: olen A peale vihane ja löön teda) ja vahendiline vägivald (vägivalda kasutatakse mingi muu eesmärgi saavutamiseks).

Vajadused ja soovid

Konfliktides asuvad inimesed erinevatele positsioonidele. Selliseid konflikte on tavaliselt väga raske lahendada, sest kumbki ei nõustu oma seisukohalt taanduma (see tundub kaotusena). Mõlema seisukohale vastavat lahendust pole aga võimalik saavutada. Efektiivsem tee konfliktide lahendamiseks on olukord, mille puhul asjaosalised püüavad üles leida kummagi varjatud huvid (tegelik vajadus, mis on ka konflikti tuumaks). Enamike konfliktide puhul ei ole võimalik erinevaid positsioone ühildada, kuid tihti on võimalik rahuldada varjatud huve.

Tõenäoliselt on ükskõik millise konflikti algpõhjuseks üks alltoodutest/kombinatsioon nendest:

1. põhivajadused (toit, vesi, õhk jne)
2. erinevad väärtushinnangud (N: erinevad usud)
3. erinevad arusaamad (N: kas meri on hallikassinine või sinakashall)
4. erinevad huvid (N: kas käia teatris või poksivõistlustel)
5. ressursside vähesus (midagi on liiga vähe)
6. psühholoogilised vajadused (N: vajame kõik tunnustust, armastust jne)

Varjatud huvidele jälile saamise esimeseks sammuks on õppida vahet tegema vajadustel ja soovidel. Vajadused on need, ilma milleta me ei saa (n: prillid nägemise korrigeerimiseks), soovid on pigem elukvaliteedi tõstmiseks (N: Gucci prillid). Soovide rahuldamine on hea, kui selleks on võimalusi.