5. Õnneliku perekonna saladus

Harilikult nähakse konflikti halva, hirmuäratava või väljakannatamatu olukorrana, kust võitjana saab välja tulla vaid üks osapool. Konflikt pole oma olemuselt ei hea ega halb. Tähtis on meie suhtumine konflikti. Igas konfliktis on positiivne potentsiaal – konfliktist saab alati õppida. Sageli toidavad konflikti vähene suhtlemine ja erinevad arusaamad. Kui oleme kord juba teise seisukohti mõistnud ning suudame temaga suhelda, siis oleme valmis konfliktidega toimetulekuks.

1. Tunne probleem ära

Teadvusta, et sinul on probleem. Teinekord teisel poolel polegi probleemi, ta on olukorraga rahul. Mida sa tunned? Püüa sõnastada oma tunded (tihti aetakse segamini tunded ja mõtted, mis tekitavad tundeid).

2. Kohtu partneriga

Eikuhugi viivad võitlused algavad sageli seetõttu, et alustaja tabab partnerit hetkel, kui

viimane pole valmis probleemiga tegelema (väsinud, hõivatud, pahas tujus vms). Katsu leida sobiv aeg!

3. Kirjelda oma probleemi ja vajadusi

Partner ei saa sulle vastu tulla teadmata sinu vajadusi. Ole aus nii enda kui tema vastu! Sinu asi on kirjeldada probleemi nii täpselt kui võimalik. Selleks, et olla võimeline partneriga oma vajadustest rääkima, on vaja osata ennast kontrollida ning läheneda vaidlusalusele küsimusele mitte liiga emotsioonidesse laskudes. Tunnete üle ei vaielda (tundeid ei ole võimalik teisele ette kirjutada). Konkreetsed vaidlust põhjustavad küsimused tuleb suuta eristada tunnetest.

Kasuta info edastamiseks kehtestavat mina-sõnumit: See koosneb kolmest osast:

• Teise inimese probleemse käitumise hinnanguvaba kirjeldamine. Hinnanguvaba kirjeldus on oluline selleks, et partneril ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Nii on teisel võimalik kuulata seda, mis rääkijat häirib. Kirjeldamisel ei tohi teha oletusi teise inimese käitumise motiivide (N: sa tahad mind nimme närvi ajada!), hoiakute (N: sa ei hooli kellestki peale iseenda!), iseloomu, vajaduste vms kohta. Oluline on kirjeldada vaid seda käitumist, mis oli jälgitav (N: sokid vedelevad põrandal, bensiinipaak on tühi). Lisaks ei ole heas kehtestavas sõnumis käitumise üldistamist (alati/ mitte kunagi …).
• Probleemse käitumisega kaasneva konkreetse mõju või kahju kirjeldamine. Selle osaga annab sõnumi edastaja teada, millist mõju avaldab talle teise inimese käitumine toimunud olukorras.
• Rääkija tunnete avaldamine ja kirjeldamine. Tunnete siiras avaldamine aitab teisel inimesel aru saada sellest, kuidas kehtestaja ennast tunneb ja mõista, miks on vaja käitumist muuta..

Mina-õnumile võib lisada ka kirjelduse selle kohta, mida teiselt inimeselt edaspidi oodatakse.

N: Sul jäi eile auto tankimata (käitumine) ja ma ei osanud sellega arvestada, mistõttu jäin tööle hiljaks (mõju) ning mul oli äärmiselt piinlik, kui jõudsin koosolekule hilinemisega (tunded). Ma soovin, et kui sa auto võtad, paned koju tulles paagi täis või teatad mulle aegsasti vajadusest tankida (ootus).

Mina-sõnum on tõhus enese kehtestamise viis, sest see jätab inimesele võimaluse ise oma käitumist suunata, võtta selle eest vastutust. Ka jätab selline sõnum teisele inimesele alles tema enda ruumi, mitte ei sunni teda oma mõtete, seisukohtade ja tunnete eest võitlusse asuma või neid muutma.

4. Arvesta partneri seisukohaga

On oluline teha kindlaks, kas partner mõistis sind õigesti. Enamasti ei hakka ta vabatahtlikult sinu öeldut üle kordama. Võid öelda: „Ma pole kindel, kas väljendasin end päris selgelt. Võib-olla sa ütleksid, kuidas sina sellest aru said”. Seejärel uuri, mida partner asjast arvab ja millised on tema vajadused. Kuula teda tähelepanelikult ja ära kritiseeri.

5. Leidke koos lahendus

Mõelge koos partneriga välja nii palju erinevaid lahendusvariante kui suudate. Oluline on just alternatiivide hulk. Hetkel pole oluline, milline neist on hea ja milline mitte. Teinekord võib just kõige võimatum mõte viia sobiva lahenduseni. Seejärel hinnake erinevaid võimalusi olles ausad ka teiste poolt pakutud ideede suhtes (mõnikord võib partneri idee olla parem!). Lahendus peaks olema olemasolevatest parim ja kõik osapooled peavad sellest ühtmoodi aru saama. Võib ka kokku leppida, et kui see variant tõesti ei tööta, siis on võimalik proovida mõnda teist.

6. Viige otsused täide!

Kogu nähtud vaevast pole kasu, kui leitud lahendusi üksmeelselt ellu ei rakendata.