3. Kust ja kuidas tulevad lapsed?

Loote areng

Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees liidavad oma sugurakkude ühinemisel kumbki enda 23 kromosoomi.

1. Trimester (raseduse 1.–13.nädal)

Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Embrüonaalset perioodi iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. Selle aja jooksul areneb inimese embrüo ühest rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri.

1. päev: sperma ühineb munarakuga. Moodustub rakk, mis sisaldab keerukat geneetilist projekti iga inimarengu detaili kohta – sugu, juuste ja silmade värv jne.

3.–4. päev: viljastunud munarakk rändab läbi munajuha emakasse, mille sisepind on munaraku

kinnitumiseks valmis

5.–14. päev: pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge. Pesastumine ehk implanteerumine algab kuus päeva ja lõpeb 10 kuni 12 päeva pärast viljastumist. Kasvava embrüo rakud hakkavad tootma hormooni (HCG), mida tuvastab enamik rasedusteste. HCG mõjul katkeb normaalne menstruatsioonitsükkel, võimaldades rasedusel jätkuda. Pärast pesastumist moodustub lootepõiekese välimise kihi rakkude ühes osas platsenta, mille ülesandeks on luua ühendus ema ja embrüo vereringesüsteemi vahel. Platsenta varustab arenevat inimorganismi hapniku ja toitainetega, toodab hormoone ja väljutab kõik jääkained; platsentaarbarjäär takistab ema vere segunemist embrüo/loote verega. Platsenta toodab ka hormoone ning hoiab embrüo/loote kehatemperatuuri pisut kõrgemana ema omast. Platsenta elu alalhoidmise võime sarnaneb tänapäeva haiglate intensiivravi osakondade omadega.

20.päev: Vereringe on esimene elundkond, mis funktsioneerima hakkab. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Aju, seljaaju ja närvisüsteemi alged on kujunenud.

28.päev: Moodustuvad selgroog ja lihased. Hakkavad tekkima käed, jalad, silmad, kõrvad.

30.päev: Arenev elu on 10 000 korda suurem algsest viljastunud munarakust.

6. nädal: Aju võnked on tajutavad, neid on võimalik salvestada Algelisi ajulaineid on täheldatud juba 6 nädala ja 2 päeva vanusel embrüol. Maks hakkab tootma vererakke, aju hakkab kontrollima lihaste ja organite liigutusi. Emal hakkavad vahele jääma juba teised päevad ja nüüd peaks ta olema üsna kindel, et on rase.

7. nädal: Embrüo hakkab end spontaanselt liigutama. Moodustub lõualuu koos hamba-algetega. Peagi sulguvad silmalaud, et kaitsta valgustundlike silmade arengut. Naissoost embrüol on 7. nädalaks tuvastatavad munasarjad. Enne 8. nädalat ilmutavad 75% embrüotest paremakäelisust. Ülejäänute hulgas on võrdselt vasakukäelisi ja mitte kumbagi kätt eelistavaid. See on kõige varajasem asitõend parema- või vasakukäelisusest.

8. nädal: Embrüo puudutamine kutsub esile silmade kissitamise, lõualuude liigutamise, haaramise ja varvaste sirutamise. Meessoost embrüo arenevad munandid hakkavad tootma ja väljutama testosterooni. Kulmud hakkavad kasvama ja suu ümbrusesse ilmuvad karvakesed. Uus elu on pisut enam kui 2,5 cm pikkune, süda on löönud juba rohkem kui kuu, kõht toodab seedemahlu ja neerud on hakanud tööle. Nüüdseks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest.

8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Lootelise perioodi vältel kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.

9. nädal: Loode kõverdab sõrmed ümber pihkupandud eseme. Silmad on nüüdseks täielikult sulgunud.

10. nädal: Emakas on nüüd kaks korda suurem kui enne rasedust. Loode võib liigutada silmi, neelata või otsaesist kortsutada. Tekivad isikule ainuomased sõrmejäljed.

11. nädal: Loode on umbes 5 cm pikkune. Ilmneb urineerimist. Nägu on omandanud beebi profiili ning lihaste liigutused muutuvad koordineeritumaks. Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada.

12. nädal: Nüüd loode magab, ärkab ja liigutab end energiliselt. Kui peopesa silitada, tõmbub käsi tihedalt rusikasse. Loode hingab sisse lootevedelikku, mis aitab tema hingamissüsteemil areneda.

2. Trimester (raseduse 13.–27.nädal)

4.kuu: Sooline erinevus on muutunud märgatavaks. Selle kuu lõpuks on loode umbes 20–25 cm pikk ja kaalub 200 g. Rasedus peaks hakkama juba ka välja paistma. Kõrvad töötavad, loode kuuleb. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused (naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel). Kasvava beebi õrn nahk on kaitstud lootevee eest spetsiaalse ainega, mida nimetatakse verniksiks e lootevõideks.

5.kuu: Juuksed kasvavad. Nüüd on läbi pool rasedusajast ning loode on umbes 30 cm pikk. Selleks ajaks on ema kindlasti tundnud juba tema liigutusi. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. 21.–22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks (ellujäämine väljaspool emaüska osutub spetsiaalse hoolitsuse korral mõnede loodete puhul võimalikuks).

6.kuu: Rasu- ja higinäärmed töötavad. 24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud, ehmudes pigistab loode silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naissoost loodetel tavaliselt varem välja. On leitud, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Uuringud enneaegsete imikutega paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine. Naha alla hakkab tekkima rasvakiht. Lapse pikkus on u 24 cm, kaal u 1kg.

3. Trimester (raseduse 28.–40.nädal)

7.kuu: Loode kasutab nelja meelt (nägemine, kuulmine, maitsmine, puudutamine). Ta tunneb ära oma ema hääle; emakeelele omane keeletaju hakkab kujunema juba looteeas (vastsündinu tunneb ära emakeelele omased jooned). 30. nädalaks on hingamisliigutused palju tavalisemad, keskmine loode teeb neid 30–40% ajast.

8.kuu: Nahk muutub paksemaks, laps võtab kaalus juurde põhiliselt rasva arvel. Loode neelab 4 liitrit lootevedelikku päevas. Lootevedelik vahetub täielikult iga 3 tunni tagant. Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks lapsed, kelle emad tarbisid raseduse ajal aniisi, eelistasid aniisi ka sünnijärgselt. Vastsündinutele, kellel ei olnud looteeas aniisiga kokkupuudet, see ei meeldinud.

9.kuu: Päevas võtab loode juurde keskmiselt 23–30g. Laps liigutab varasemast harvem, sest ruumi on vähe. Loode algatab sünnitegevuse, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille jooksul saab lootest vastsündinu. Keskmiselt kestab rasedus 280 päeva loetuna viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Enamik beebisid sünnib kuskil 266. ja 294. päeva vahel. Sündides kaalub laps umbes 2,7–4 kg ja on keskmiselt 50 cm pikk.

Kui soovid veel täpsemalt (nädalate kaupa) teada, kuidas kahest rakust saab elav inimene, vaata: Loote arengu tõlkega video