3. Kust ja kuidas tulevad lapsed?

Mehe sugurakku nimetatakse seemnerakuks, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid. Ühes seemnepurskes paiskub välja umbes 1–2 teelusikatäit spermat. Igas seemnepurskes on ligi 100 miljonit seemnerakku. Täiskasvanud mehel tekib ööpäevas keskmiselt 200–300 milj seemnerakku. Seemnerakk on üks inimorganismi väiksemaid rakke, see on liikumisvõimeline.

Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt/ ovotsüüt. Munarakk on inimkeha suurim rakk.

Ovulatsioon: Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Munajuhad (2tk) ühendavad naise munasarju emaka ehk üsaga. Vahel harva võib naise kehas valmida korraga mitu munarakku. Kui need viljastuvad, siis sünnivad erimunarakumitmikud (sagedamini – kaksikud). Kui aga ühest viljastatud munarakust areneb kaks või enam embrüot, siis on tegemist ühemunarakumitmikutega.

Lastetuse korral on tänapäeval võimalik umbes neljandikku paaridest aidata kunstliku viljastamisega – sel puhul viljastatakse munarakk seemnerakuga kehaväliselt ja viiakse viljastatud munarakk naise emakasse.

Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi. Viljastumisel toimub ühes munajuhadest spermatosoidi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) – munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e blastula, mis peatselt pesastub emakaseinale.