Võrgustikutöö - kuidas see käib?
Mida rohkete partneritega pihta hakata? Kas see, kui kord aastas kõik partnerid kokku kutsuda, ongi võrgustikutöö?
Võrgustikutööst ja koostööst kuuleme palju. Kohati tundub see imerohi toimivat iga keerulisema ja valdkondadevahelise väljakutse lahendamiseks. Vahel jääb aga mulje, et kui midagi muud teha ei oska, siis tasub ikkagi pihta hakata võrgustikust - lootusega, et siis see hea idee lõpuks ikkagi tuleb. Ent pelgalt hoogtöö korras "võrgustikku luua" ja seejärel lahendusi ootama jääda ei pruugi osutuda kuigi edukaks tegevuseks.
Võrgustikutöö on kindlasti oma selge kasuteguriga tegevus, mis erinevaid valdkondi puudutavate teemade puhul on kahtlemata õigustatud. Ent oluline on siinkohal see, et ka võrgustikutöö vajab selget eesmärki ja põhjust, motiivi ja kõikide osapoolte poolt teadvustatud vajadust toimimiseks.
Seega alustada tuleb ikkagi eesmärgist. Mis on see eesmärk, mille taha me soovime erinevad osapooled koondada ja ühiselt mõtlema või koguni tegutsema panna? Inspiratsiooni võib siit aidata leida jällegi varasemalt kirjeldatud sekkumistasandite mudel.
Näiteks kas eesmärk on luua selgem ja laiapõhjalisem andmestik informeeriva tasandi tegevuste tegemiseks ja erinevate võimaluste koondamiseks? Või hoopiski mõne sihtrühma muredega tegelemiseks, kellele lähenemise osas on vaja omavahelist koordineeritud koostööd ja infovahetust (näiteks NEET noored)?
Tulenevalt eesmärgist ja vajadusest kujuneb kohe ka võrgustikku kaasatavate osapoolte valik. Esimese näite puhul tasuks kaaluda nii omavalitsuste külakogukondi, mittetulundusühendusi kui ka omavalitsuse seest nii kultuuri-, kui ka haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Teise näite puhul aga selgelt neid osapooli ja partnereid, kes selle sihtrühmaga kokku puutuvad.
Kui eesmärk on kõigile teada ja võrgustiku osapooled kokku toodud, siis mida võiks võrgustikutöö korraldamisel silmas pidada?
Võrgustikutöö eestvedamine ja ka seal osalemine on selgelt töö, mis vajab ettevalmistamist ja koordineerimist. See ei ole midagi, mis toimib iseenesest. Seega peab läbi olema mõeldud, kes seda veab ning tal peab olema võimalus sellele rollile ka tööaega panustada.
Töökorraldus ja töövormid ,-viisid peavad olema võrgustiku osapooltega läbiräägitud ja kokkulepitud. Näiteks kas toimuvad regulaarsed kohtumised, millised on kaasatud osapoolte rollid; kas tööviisidena toimuvad ka virtuaalsed kohtumised, infovahetus e-kanalite kaudu jmt.
Võrgustikutöö oodatav tulemus ehk see, milleni plaanitakse üheskoos välja jõuda ning ühine kokkulepe selles osas, kuidas tulemus ära tuntakse. Millised tunnused sellel tulemusel on? See võimaldab kõikidel osapooltel ära tunda, kui ollakse jõutud seatud eesmärgini ning sealt edasi seada vajadusel uus eesmärk või teadvustadagi, et nüüdseks on meie ülesanne sellisel kujul täidetud ja võime võrgustikuna toimimise sellisel kujul lõpetada.
💡Võrgustikutöö osapooltena tasub lisaks omavalitsuse väliste partneritena kindlasti pöörata tähelepanu ka erinevatele ametikohtadele ja osakondadele omavalitsuse sees. Täiskasvanuhariduse valdkond on tihedalt põimunud nii kultuuri-, sotsiaal- kui haridusvaldkonnaga. Samuti on seal puutumus noorsootöö valdkonnaga! Väga häid tulemusi on andnud nende osapoolte ühise laua taha koondamine ning infovahetus, sisulised arutelud, miks mitte ka ühised ettevõtmised valdkondadevaheliste väljakutsete ühiseks lahendamiseks (näitena Saue valla meeste aasta algatus).