Järgnevalt mõned mõtted ja soovitused, mille peale informeerimistasandi tegevustega seoses mõelda ning millest kujundada regulaarne praktika kommunikatsioonikavades: 

• Igal kevadel/suvel/sügisel, kui algavad sisseastumised erinevatesse koolidesse, näiteks täiskasvanute gümnaasiumidesse (mittestatsionaarsesse õppesse) või kutseõppeasutustesse, tasub julgustada eriti neid, kelle haridustee on mingil põhjusel katkenud, oma õpinguid jätkama. Näiteks sobivad postitused sotsiaalmeedias, artiklid valla ajalehtedes ja muudes infokandjates õppijatest, kes on leidnud aastaid hiljem motivatsiooni õpingud lõpetada. Seesugune läbimõeldud sõnumiedastus võib käivitada vallaelanikes soovi õpinguid jätkata, suunab infot otsima ja ehk ka julgustab neid, kes on teema enda jaoks maha matnud (inimesel tekiks teadmine ja tunnetus, et kõik on võimalik!).   

• Eesti Täiskasvanute Koolituse Assotsiatsioon ANDRAS korraldab igal kevadel tunnustuskonkurssi, mille tulemusena valitakse aasta õppija, koolitaja, õpitegu ja õppijasõbralik tööandja. On üsna sagedane praktika juba tänagi paljudes omavalitsustes jagada seda infot ja sõnumit, jälgida tunnustuskonkursside tulemusi (nii maakondlikke kui üleriiklikku) ning võimendada ka neid sõnumeid kohaliku meedia kaudu. Juba aastaid on kõikide nominentide ja laureaatide kohta valminud neid tutvustavad (video)lood. Need on avalikult kättesaadavad ANDRASe koduleheküljel (www.andras.ee) ning neid saab lihtsasti jagada ka omavalitsuse sotsiaalmeediakanalites, kasutada ilmestamiseks ettekannete vmt puhul. Seeläbi kujuneb õppimisest täiskasvanueas järjest positiivsem kuvand ning juurdub arusaam - õppida võibki igas eas! Õppimine on väärtustatud ja tähtsustatud positiivsete eeskujudega.  

• Erinevad kohapeal läbiviidavad õpisündmused. September ja jaanuar on mõtteliselt seotud uute algustega ja sageli koolitustegevused just neil perioodidel uue hingamise saavadki. Mõned omavalitsused juba kasutavad järgmist meetodit: on hea mõte koondada näiteks septembris ja jaanuaris  omavalitsuses korraldatavad õpitegevused ühtsesse formaati ning levitada seda erinevate kanalite kaudu. Selliselt saavad õppimistegevused laiemalt kõlapinda ning tähelepanu ja võivad kõnetada ka neid sihtrühmi, kes infot otse läbiviija lehelt ei leia (näiteks uued elanikud omavalitsuses), pole märganud või ei ole pidanud seda endale sobivaks tegevuseks.  

Iga sekkumisastme juures tasub tähelepanu pöörata ka tunnustamisele ehk teisisõnu teadlikult otsida ja märgata piirkonna täiskasvanud õppijate lugusid, positiivseid näiteid nii kohaliku, maakondliku kui ka vabariikliku tasandil tunnustamiskonkurssidele kandidaatide esitamisel.