Kui mõtleme üld-, kutse- või kõrghariduse peale, on tõenäoline, et meie silmade ette kerkivad pildid erinevatest koolimajadest. Kui mõelda aga täiskasvanuharidusele, siis selline ettekujutus ilmselt inimestel esile ei kerki. Tegelikult aga õpivad ka täiskasvanud kõikides eelpool nimetatud haridusliikide ja -tasemetega seotud õppeasutustes, st nii üld-, kutse- kui ka kõrgkoolides.
Põhi- või keskkooli lõpetamiseks saavad täiskasvanud õppida, kas
täiskasvanute gümnaasiumides või
mittestatsionaarset õpet pakkuvates kutseõppeasutustes ja
üldhariduskoolides.
Eestis tegutseb kokku 11 täiskasvanute gümnaasiumi, 5 kutseõppeasutust ja 24 üldhariduskooli, mis pakuvad mittestatsionaarset õpet. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tähendab mittestatsionaarne õpe järgmist:
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, § 22., lg (3)
Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.
Kuigi formaalõppega seotud koolikohustus lõpeb kas põhihariduse omandamisega või 17-aastaseks saamisega, oleme harjunud, et üldjuhul õpitakse veel ka pärast põhi- ja/või keskkooli lõpetamist edasi kas kutse- või kõrgkoolis. Nii ulatub meie haridustee üldjuhul 20 - 30 -aastaseni. Seos formaalõppega ei pruugi aga siinkohal veel lõppeda. Üha sagedamini pöörduvad täiskasvanud tagasi kutse- ja/või kõrgkoolidesse, et jätkata oma erialal või omandada uus.
Õppimine nimetatud haridusasutustes on täiskasvanutele tasuta, v.a kõrghariduses, kus (uuesti) tasuta õppimine on piiratud teatud ajavahemikuga. Nii täiskasvanute gümnaasiumid kui ka suurem osa mittestatsionaarset õpet pakkuvatest üldhariduskoolidest on kohalike omavalitsuste hallata.
Ahhaa-tähelepanek:
Kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei kohusta omavalitsust täiskasvanuharidust korraldama, siis ollakse ikkagi seotud täiskasvanute gümnaasiumide ja/või mittestatsionaarset õpet pakkuvate põhikoolide ja/või gümnaasiumide pidamisega ja seeläbi ikkagi ka täiskasvanutele kvaliteetse õppe ja õpikeskkonna pakkumisega.
🔎Infoks:
Haridus- ja Teadusministeerium on aga võtnud suuna täiskasvanute gümnaasiumide liitmiseks riigikoolidega. 2019. aasta sügisest on täiskasvanutel võimalik põhiharidust ja üldkeskharidust omandada ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses, alates 2020. aasta sügisest Võru Kutsehariduskeskuses ja Rakvere Ametikoolis ning alates 2021. aasta sügisest veel ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses ja Kehtna Kutsehariduskeskuses. 2023. aastal valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ka PRAXISe poolt läbi viidud “Täiskasvanute gümnaasiumide kutseõppeasutustega liitmise mõjuanalüüs”. Loe rohkem PRAXISe kodulehelt: https://www.praxis.ee/tood/taiskasvanute-gumnaasiumide-liitmise-mojuanaluus/