On üsna tõenäoline, et ükski omavalitsus ei hakka ise regulaarselt korraldama ega ellu viima erinevaid õppetegevusi, vaid pigem läheneb sellele võrgustiku kujundamise, koostöömudelite loomise ja/või partnerite motiveerimise ning kaasamise kaudu. Seega partnerite kaardistamine ja nendega koos ühiste sihtide seadmine on võtmetähtsusega, kuid kindlasti ka üsna aja- ja energiamahukas tegevus.
Esmalt vaatame, keda käsitleda täiskasvanuharidusega seotud osapooltena kohalikul tasandil, mis on suuremal või vähemal määral täna juba olemas on ning kellel on täiskasvanute õppimisega (teadvustatult või teadvustamata) selge puutumus:
Kultuuriasutused (rahvamajad, kultuurimajad) - ühelt poolt pakuvad mitmekülgseid võimalusi vaba aja veetmiseks, ent teisalt ka huvitegevuseks täiskasvanutele. Sageli korraldavad ka erinevaid vabahariduslikke õppetegevusi ja koolitusi (näiteks käsitööga seotud õpitoad, vestlusõhtud, kohtumisõhtud jne). Üldjuhul on nende tegevus toetatud omavalitsuse eelarvest ning neil on olemas ka sobilikud ruumid, sh õpitegevuste läbiviimiseks.
Raamatukogud - lisaks raamatute laenutamisele on neile viimastel aastatel lisandunud paljudes piirkondades roll toetada näiteks e-teenuste kasutamisel elanikke, kes raamatukogu külastavad; palju tähelepanu on pälvinud raamatukogudes läbiviidavad dialoogipõhised vestlusõhtud, millega olulistel teemadel arutletakse ja osalejates selgust luuakse (Eesti Koostöökogu poolne algatus, mis raamatukogude rolli demokraatliku ja vabahariduse mõttes edendab).
Küla- ja või asumiseltsid, mittetulundusühendused - üks olulisemaid ressursse piirkonnas, kes kas täna juba korraldab erinevaid täiskasvanutele suunatud õpitegevusi (sageli vabahariduslikke ja neid, millest päriselt on piirkonna elanikud huvitatud; näiteks teavituse laadis kriisikoolitused, vaimse tervise teemad jmt) või kellel on väga head eeldused täiskasvanutele õpitegevusi pakkuda ja korraldada.
Haridusasutused (lasteaiad, koolid) - üsna sageli näeme, et haridusasutuste peamine vajadus ja suundumus on harida lapsevanemaid, ikka selleks, et laste areng oleks toetatud ja sellest saaksid sarnaselt aru nii haridusasutus ja selle osapooled kui lapsevanemad.
Piirkonnas tegutsevad kõrgkoolid, kutseõppeasutused, täiskasvanute mittestatsionaarset õpet pakkuvad õppeasutused, rahvaülikoolid - asutused, kes on orienteeritud mh täiskasvanud õppijale ja kelle info on väärt jagamist erinevates kanalites, jõudmaks õigete õppijate ja inimesteni.
Koolitus- ja konsultatsiooniorganisatsioonid (eraettevõtted/MTÜd), kelle tegevuseks (põhi- või kõrvaltegevusena) on täiskasvanute koolituste korraldamine ning kelle kaasamine omavalitsusepõhistesse aruteludesse täiskasvanuhariduse teemal võib luua sootuks uusi perspektiive ja võimalusi piirkonna jaoks. Lisaks on koolitusvaldkonnas tegutsevad eraettevõtjad sageli valmis panustama nõu ja ideedega kodukoha arendamisesse (omades tõenäoliselt laiemat kogemustepagasit kui vaid kohapeal toimuv).
💡Ahhaa-tähelepanek:
Haridusandmete portaal haridussilm.ee annab ülevaate neist täienduskoolitusasutustest, mis on end registreerinud täienduskoolituspakkujaks, teisisõnu taotlenud kas tegevusloa (seda nõudvas koolitusvaldkonnas) või registreerinud enda majandustegevusena täiskasvanute täienduskoolituse. Tõsi, sageli võib organisatsiooni juriidiline aadress olla vaid omavalitsusega seotud, ent tegevus toimuda kas üle-eestiliselt või hoopis teistes piirkondades. Ülevaate omamise seisukohast ning partnerina kaasamise mõttes tasub portaalis esitatud andmeid siiski uurida!
Kohapeal tegutsevatele ühingutele lisaks saab täiskasvanute õppimist toetavat võrgustikku punuda ka maakondliku arenduskeskuse ja üle Eesti tegutsevate organisatsioonidega, erinevate partneritega, kes valdkonnas tegutsevad ja on valmis panustama täiskasvanuharidusse, toetama andmete, info ning arendustegevustega omavalitsusi ja nende partnereid.
Maakondlikud arenduskeskused, mis tegutsevad inimeste heaolu mõjutavates valdkondades. Aidates luua uusi ja arendades juba tegutsevaid ettevõtteid ning luues investeeringute abil uusi töökohti, aitab arenduskeskuste tegevus parandada inimeste majanduslikku toimetulekut. Arenduskeskused tegelevad kodanikuühiskonna arendamisega läbi inimeste teadlikkuse kasvatamise ja organisatsioonide võimekuse kasvu toetamise. Arenduskeskused aitavad kavandada kohaliku ja maakondliku tasandi avaliku sektori investeeringuid taristusse ning teenuste arendamisesse. Nende osalust on ka maakonna siseturvalisuse võrgustiku tegevustes ning nad aitavad erinevate haridusprogrammide abil kujundada järeltuleva põlvkonna ettevõtlikkushoiakuid (viide: arenduskeskused.ee).
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS on ühendus, mille missiooniks on eelduste loomine Eesti elanike elukestvaks õppeks, kaasates otsustajaid ning kõiki sidusrühmi õpikeskkonna kujundamisse ning motiveerides õppijaid osalema õppeprotsessis. ANDRAS tegeleb erinevate projektide kaudu täiskasvanuhariduse populariseerimisega ning nende ülesanne on ka omavalitsuste tasandil arutelude loomine, toetavate programmide ellukutsumine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Veel võrgustikke ja organisatsioone, kes üle-eestiliselt tegutsevad ning kellega võib leida koostöökohti ka kohalik omavalitsus:
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit
Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituut (mitteformaalse ja elukestva õppe akadeemiline suund).
💡Ahhaa-tähelepanek:
Üle-eestiliste organisatsioonide tegevusel tasub silm peal hoida ning võimendada nende väljatöötatud sõnumeid ka kohalikul tasandil. Nii on heaks võimaluseks jagada näiteks ANDRASe poolt ellukutsutud täiskasvanud õppija tunnustuskonkursi infot, sellest osa võtta ning esitada enda piirkonna tegijaid konkursile. Samuti võimendada inspireerivaid videolugusid, mis konkursi raames valmivad.