Tutvu mõistete ja hetkeolukorraga
Millised on kõige olulisemad täiskasvanuhariduse valdkonna mõisted ja trendid, millega kohalik omavalitsus võiks olla kursis, et aidata seeläbi kaasa täiskasvanuhariduse valdkonna edendamisele ja elukestva õppe juurutamisele?
Järgnevalt on tutvustatud kõige olulisemaid täiskasvanuhariduse valdkonnaga seotud mõisteid, statistikat ja trende, mis aitavad luua parema arusaama sellest, mida täiskasvanuharidus enda alla hõlmab ning millised on meie väljakutsed nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
Peamised tähelepanekud
Täiskasvanuharidusele mõeldes on oluline teadvustada, et valdkond on kirju – täiskasvanud on seotud nii formaal-, mitteformaalse õppe kui ka informaalse õppega. Õppimisvõimalusi on palju ja erinevaid.
Täiskasvanud õppija mõiste ei ole üheselt defineeritud ja sõltub kontekstist. Ka statistikas eristame täiskasvanuid erinevates haridustasemetes erinevate vanuste lõikes (25+ ja 30+).
Kutse- ja kõrgharidus on muutunud “täiskasvanud õppija nägu” – täiskasvanud õppijate osakaal kõikidest kõrg- ja kutsehariduse õppijatest on vastavalt 31,1% ja 41,1%.
Kuigi 20ndate lõpust tähtsustub üha rohkem mitteformaalne õpe, tuleb silmas pidada, et Eestis on palju inimesi, kellel ei ole põhi- või keskharidust või erialast haridust (ehk nendel ei ole kutse- või kõrgharidust).
Alates vanusest 65+ ei ole meil täiskasvanueas õppimise kohta väga head statistikat.
Täiskasvanud eestlane õpib täna rohkem kui kunagi varem – iga viies täiskasvanu õpib. Seda head tulemust iseloomustab aga paraku pöördvõrdeline protsess – õpivad rohkem need, kellel on suurem õppimise kogemus ja -harjumus. Lisaks õpivad rohkem eestlased, naised ja nooremad inimesed.
Täiskasvanute mitteformaalne õpe on reguleeritud läbi Täiskasvanute koolituse seaduse.
