Sekkumisastme mõtestamine ja valik
Kuidas üks omavalitsus saab piirkondlikult toetada täiskasvanute õppimist, aidates seeläbi kaasa täiskasvanuhariduse valdkonna edendamisele ja elukestva õppe juurutamisele?
Autorid on töötanud välja ühe võimaliku lähenemise ning mudeldanud erinevaid sekkumisastmeid, mis võiksid inspireerida ja julgustada omavalitsuse tasandil täiskasvanuhariduse teemadega tegelema. Järgnevalt on tutvustatud erinevaid võimalikke sekkumisastmeid, nende eeldatavat mõju ning näiteid.
Mida ja kuidas omavalitsus saab täiskasvanute õppimise toetamiseks teha?
Vaadeldes erinevaid praktikaid ning omavalitsuste tegutsemisviisi ja valmisolekut, võib käsitleda omavalitsuste sekkumisastmeid täiskasvanute õppimise toetamisel neljal eri tasandil: informeeriv, toetav, eestvedav ja arendav. Esimesed kolm võib üldistatult nimetada passiivseteks sekkumisteks ehk sekkumised, kus omavalitsus on pigem koordineerivas, vahendavas ning suunavas rollis. Eestvedava ja arendava tasandi puhul on tegemist aktiivsete sekkumistega, kus omavalitsusel peab olema selgelt aktiivne roll algatamise, vastutuse võtmise (teatud osas) ning selgete tegevuste käivitamise, nende toimimise ja tulemuste hindamise kaudu.
Sekkumisastmete puhul kehtivad järgmised printsiibid:
Mida aste kõrgemale, seda rohkem eeldab sekkumine läbimõeldust, täiskasvanute õppimise positiivsetesse mõjudesse uskumist ning tegevuste kujundamist igapäevase töö lahutamatuks osaks omavalitsuse praktikas.
Iga järgneva astmega tuleb arvestada, et pühendumuse määr ja töömaht elukestva õppe arendamisega seotud tegevustele kasvab (ehk see peab olema kellegi ametijuhendis konkreetne ülesanne).
Tegevustega alustamine on võimalik igalt astmelt, samuti ülevalt alla suunas liikudes. Programmi Täiskäik kogemus näitas, et mõlemat pidi on võimalik. Tavapärasem on suund alumistelt tasanditelt ülespoole.
🎬VAATAMISSOOVITUS
Vaata, milliseid mõtteid ja soovitusi jagavad Kertu Vuks, Marika Saar ja Anna Karolin tulevikuomavalitsuse, katsetamise ja täiskasvanute õppimise toetamise teemal.
Milline on mõju omavalitsusele?
Omavalitsusel on ülesandeid küllaga, mis kasu ja mõju õieti toob endaga kaasa täiskasvanuhariduse valdkonnaga tegelemine?
Nagu põgusalt varem viidatud, siis omavalitsuste arengukavad on oma visiooniks ja sihiks sageli seadnud ettevõtliku, tegusa, hästi toimetuleva ja/või targa elanikkonna, kes tunneb end seal elades hästi, panustab ühiskonda, on aktiivne ja hoolib oma kodukohast. Palju mõjutab selle eesmärgi saavutamist mõistagi heal tasemel üldhariduse võimaldamine, samuti kõrg- ja kutsehariduse võimalused, tööturu üldine seis, piirkonna ettevõtjate tegutsemine jne. Ent inimese areng ja toimetulekuks vajalike oskuste omandamine sellega ei piirdu, kohanemine pidevalt muutuvate oludega on elukestev ja pidev, sõltudes erinevatest olukordadest, eluetappidest.
Kui rollide/ sekkumisastmete vaates on liikumine alt üles aina kitsamaks ehk täpsemaks ja konkreetsemaks, siis mõju osas võime kolmnurga pöörata teistpidi ning vaadelda mõju pöördvõrdelisena.
Mida konkreetsemalt ja reguleeritumalt täiskasvanuhariduse valdkonda arendada, seda laiapõhjalisemat ja olulisemat mõju on võimalik saavutada.
On selge, et mõne üksiku teavituse ja info edastamisega ei ole võimalik elukestvat õpet omavalitsuses tervikuna käsitleda ning arendada ja oodata märkimisväärset mõju kogu elanikkonnale. Panustades ja pühendudes juba süsteemsemalt ja läbimõeldumalt (ükskõik millisel tasandil), kujuneb omavalitsusele kuvand õppimist väärtustavast ja tähtsustavast omavalitsusest. Mida aste edasi, seda enam kujuneb täiskasvanuharidusest mitte eraldi töölõik, vaid selle elemendid on integreeritud tänastesse harjumuspärastesse tegevustesse erinevate valdkondade vahel.
Kokkuvõtvalt, sekkumisastet saab valida kahest vaatenurgast lähtuvalt:
1) võttes aluseks olemasolevad ressursid ehk pühendumuse ja võimalused (sh ajalise), mida saame ja soovime antud hetkel täiskasvanute õppimisega seotud teemadele pühendada ja valida sellest lähtuvalt sekkumisastme
või
2) mõtestades läbi, millist mõju soovime oma elanike vaatest saavutada ning valida sekkumisaste sellest lähtuvalt.
✏️ TÖÖLEHED ARUTELU KÄIVITAMISEKS
Sekkumisastme valik vajab laiemat arutelu erinevate osapooltega, seda nii omavalitsuste enda struktuurides (puudutades nii kultuuri-, haridus-, sotsiaal- kui ka noorsotöövaldkonna spetsialiste) kui ka väliste partneritega (raamatukogud, külaseltsid, kultuurimajad, koolid, lasteaiad ja erinevad huvitegevuse ning õppimisvõimaluste loomisega tegelevad vabaühendused.
Järgnevalt jagame erinevaid töölehti, mis aitavad taolisteks aruteludeks luua raami ning liikuda teemadega edasi. Töölehed on välja töötatud erinevate seminaride ning arenguprogrammide raames.
![](https://www.google.com/images/icons/product/drive-32.png)
Tööleht kitsaskohtade kaardistamiseks
Enne selle arutelu juurde suundumist on oluliseks arutelu käivitajaks erinevad andmed. Seda, milliseid andmeid on võimalik vaadelda, loe täpsemalt SIIT. Selleks, et jõuda sisukamate aruteludeni sekkumisastmetest ja nende valikust, tasub esmalt püstitada küsimus kitsaskohtadest: kas üldse ja millised on need kitsaskohad, mida täna näeme täiskasvanutega (nende õppimise/ mitte õppimisega) seotult? Kui esmased mõtted kitsaskohtade osas on kirja pandud, tasub mõelda soovitud muutuse peale - millisena me soovime olukorda näha? Kolmanda küsimusena tasub vaadelda seda, kas ja millised eeldused meil on juba olemas (näiteks ruumid, elluviijad, partnerid vmt). Kui selgub, et neid vajalikke eeldusi kitsaskohtade leevendamiseks pole, tasub kitsaskoha sõnastus üle vaadata ja võtta esmalt fookus eelduste loomisele.
![](https://www.google.com/images/icons/product/drive-32.png)
Tööleht sekkumisastmete analüüsimiseks
Arutelu läbiviimiseks on soovituslik kõigi osalejatega koos vaadata üle väljapakutud sekkumisastmed, arutleda nende üle veendumaks, et põhimõtteliselt saadakse ühte moodi aru. Seejärel liikuda edasi eelduste, ressursside ja toevajaduse arutelude juurde. Oluline on arutelu lõpetada kokkuvõtte või konkreetse kokkuleppega, millise rolli / tasandi tegevused oleks mõistlik fookusesse võtta ning kuidas teemaga edasi liigutakse.
![](https://www.google.com/images/icons/product/drive-32.png)
Tööleht tegevuste valikuks
Töölehel on toodud sekkumisastmete mudel, et inspireerida ja raamistada arutelu. Tööleht sobib hästi jätkuaruteluna, kui eelnevalt on juba kohtutud ja täiskasvanute õppimise teema, probleemistik ning murekohad on läbi arutatud. Arutelu puhul on oluline soodustada eriarvamuste avaldamist ja erinevaid mõtteid, et fookus, mis lõpuks valitakse, oleks laiapõhjaliselt läbi arutatud.
![](https://www.google.com/images/icons/product/drive-32.png)
Tööleht tegevuskava kokkuleppimiseks
Tööleht võimaldab visuaalselt selgelt ja lihtsalt kirjeldada, millised on peamised alategevused, mida ellu plaanitakse viia. Antud töölehel on toodud viie ajaühiku vaade- ajaühiku saavad arutelul osalejad, arutelujuht ise määrata. Täpselt nii nagu tegevuse osas on vajalik (kui augusti alguses kavandatakse teavitustegevusi täiskasvanute poolelijäänud haridustee lõpetamiseks, siis on oluline nädalate viisi tegevust kavandada; kui aga valitud suuremaks tegevuseks on täiskasvanuharidusega tegelejate võrgustiku loomine, tasub ajaraami vaadelda kuude lõikes).