Kohalike omavalitsuste vajadused ja piirkonna eripärad täiskasvanute õppimise toetamisel

Eelmises osas (Täiskasvanuhariduse valdkonna mõtestamine kohaliku omavalitsuse vaates) sai selgeks, et riigi täiskasvanuhariduse poliitiline suund on eelkõige tööealisele elanikkonnale keskendumine, suurendamaks täiskasvanute konkurentsivõimet tööturul. Kahtlemata on see nii riigi, aga ka kohalike omavalitsuste vaates oluline fookus.

Mida ja miks aga peaks üks kohalik omavalitsus veel silmas pidama, kui mõtleme täiskasvanute õppe eesmärgistamisele ja õppimisvõimaluste loomisele?

Nagu eelpool kirjeldatud, mõistetakse elukestvat õpet kui terve elukaare jooksul kulgevat protsessi - hällist hauani. On omamoodi paradoksaalne, et  inimese suurem osa aega elukaarel jääb  pärast kohustusliku kooliea või siis ka nooruspõlves ette võetud kutse- või kõrgkooli õpingute lõpetamist, kuid just see osa elukaarest ja selle teekonnaga seotud õppimisvõimalustest on kõige vähem eesmärgistatud ja reguleeritud (vastupidiselt siis alus-, põhi- ja keskharidusele). 

Muidugi on see ühtpidi ka arusaadav, sest eks meie kõigi eluteed olegi erinevad ja õppimine täiskasvanueas on vabatahtlik (kui just mõni seadus ei nõua). Teisalt jällegi ei olegi me nii erinevad. Täiskasvanutena seisame silmitsi üpris sarnaste arenguetappide ja elurollidega. Allolev mudel iseloomustab, milliseid eri rolle oma elukaarel kogeme. 

Suurem osa meist on Eesti riigi kodanikud koos  õiguste, aga ka kohustustega; kõigist saavad töötajad; enamik meist saavad lastevanemateks; paljud meist võtavad kanda erinevaid ühiskondlikke rolle (tegeleme seltsitegevuse või näiteks korteriühistu eestvedamisega jne); ent tuleb ka kindlasti aeg, kui pensioneerume. 

Kõik need rollid on seotud teatud arengu ja üleminekutega ning vahel ka kriisidega. Teemakohastel õppimisvõimalustel on siin oma aeg ja koht. Mida rohkem neid rolle toetada, seda suurem on tõenäosus, et meie inimesed on muutustega kohanemisele avatumad ja vastupidavamad ning seeläbi on meie ühiskond sidusam ning heaolu suurem. 

Arusaadavalt on kohaliku omavalitsuse ressursid piiratud. Kuhu siis aga ikkagi suunata oma fookus? Siin peaksid abiks olema andmed. 

Kuigi eelmisest peatükist selgub, et täiskasvanute osalemist õppes hinnatakse regulaarselt nii Eestis kui ka liikmesriikide üleselt, siis on selle statistikaga siiski ka mõned “agad”. 

Ehk siis andmeid on, aga …

• ülalkirjeldatud elukestvas õppes osalemise indikaatori tulemusi saame Statistikaametist ja Haridussilmast vaid maakondadepõhiselt - valim oleks liiga väike, et neid andmeid KOVide põhiselt avalikustada;

• Haridussilmast saab küll teha väljavõtte, millised täienduskoolituspakkujad on end kindla kohaliku omavalitsuse piires registreerinud, kuid see ei anna kindlust, et nad seal ka tegutsevad;

• Haridussilm annab veel infot, kui palju koolitusi on registreeritud täienduskoolituspakkujate poolt läbi viidud, millistes õppekavarühmades ehk mis teemadel on neid tehtud ning kui palju on õppijaid ja tunnistuste saajaid. Kuivõrd registreerimine on seotud aadressiga, kuhu täienduskoolituspakkuja on registreeritud, ent tegutsemispiirkond võib olla laiem, siis ei anna see meile infot, millise kohaliku omavalitsuse inimesed millistel koolitustel osalesid. 

Head uudis on, et pilootprogrammi Täiskäik tulemusel saab nüüd Statistikaametist 2021. aasta seisuga kohaliku omavalitsuse täpsusega kätte omavalitsuse rahvastiku haridustasemete koosseisu. Vaata siia!

Seega kui üks kohalik omavalitsus otsustab täiskasvanuhariduse edendamise eesmärgil tegutsema asuda, siis tuleb mõelda alternatiivsetele võimalustele, kuidas oma piirkonna täiskasvanute õppimisvõimalusi ja -vajadusi kaardistada. Kuna arvud üksi ei kõnele, siis ongi autorite soovitus suhelda erinevate sihtrühmade esindajatega, viies selleks läbi näiteks nii üks-ühele intervjuusid või grupiintervjuusid jne. 

Siin saavad inspiratsiooniks olla nii pilootprogrammi Täiskäik raames elluviidud tegevused osalevates omavalitsustes kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uuringu "Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad maakonniti" andmed. Täiskasvanute tööalaste õppimisvajaduste ja nendega seotud üldiste ühiskondlike trendidega aitavad kursis olla OSKA tuleviku-uuringud (raportid).

Tulevikuoskused

OSKA tööjõuvajaduse prognoos 2022 - 2031

Tööjõu nappus Eesti tööturul ja kuidas seda leevendada?

Kokkuvõtvalt

Täiskasvanute õppimisvajadustega seoses on päris palju andmeid ja kindlasti leiab neid veel teiste valdkondadega (nt tervishoiu-, sotsiaal-, kultuurivaldkonna jne) seotud uuringute tulemustest. Kuid paraku ei ole sellist ühte andmebaasi või uuringut, mis kaardistaks ja kirjeldaks just kohalike omavalitsuste kaupa täiskasvanute õppimisvajaduste ja -võimalustega seotud olulisemat infot. Selleks tuleb omavalitsusel ikkagi ise olulised andmed koondada ja vajadusel küsida/uurida täiendavalt juurde. Hea uudis on, et tänu Täiskäik pilootprogrammile on nüüd Statistikaameti lehel võimalik teada saada elanikkonna haridustase KOVi põhiselt. See võiks toetada meid ühise väljakutse seljatamisel, milleks on suur madala haridustaseme ja erialase hariduseta inimeste arv. 

Arvudest ja trendidest üksi ei piisa, neid tuleb ka tõlgendada. Siin võiks kohalikule omavalitsusele abiks olla eelnevalt välja toodud elukaare mudel, mis aitab näha täiskasvanute erinevaid rolle ja seeläbi ehk paremini mõista ka nende õppimisvajadusi. Ja mõistagi tuleb ka analüüsida, kas ja milline roll saab kohalikul omavalitsusel olla õppimisvõimaluste pakkumisel.