Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:
Üldeesmärgid III kooliastme kunstiõpetuses:
Teadmised — visuaalkultuuri tundmaõppimine: õppida visuaalkultuuri ilminguid ja kirjeldada neid (reklaam, illustratsioonid, vaateaknad, arhitektuur, mängude pildikeel, virtuaalnäitused jne).
Kunstimõisted ja autoriteadmised: omandada ja kasutada õpitud kunstimõisteid ning tunda olulisi kunstnikke ja disainereid.
Näituseetikett ja infootsing: käituda näitusel ja galerii‑keskkonnas korrektselt ning leida ja kasutada selgitavat taustainfot.
Säästlikkus ja kestlikkus: mõista säästlikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid kunstis ning rakendada neid loomingus.
Vormi-otstarbe seose mõistmine: märgata ja selgitada vormi, materjali, suuruse ja otstarbe vahelisi seoseid esemetel ja hoonetes.
Autorsus ja õiged jagamistavad: järgida autorsuse ja pildistamise/kujundamise jagamise eetilisi põhimõtteid.
Disainiprotsessi läbimine (plaanimine): läbida disainiprotsessi etapid (probleemi määratlemine, ideekavand, prototüüp, testimine, refleksioon).
Ideede kavandamine ja visandamine: kavandada ideid visandite ja prototüüpide abil ning kasutada kavandeid töö aluseks.
Loomine ja tehnikate valik: luua omanäolisi kahe‑, kolme‑ ja neljamõõtmelisi teoseid, valides põhjendatult tehnikaid, materjale ja kompositsioonipõhimõtteid.
Refleksioon ja kriitika: reflekteerida oma töid ja kaasõpilaste loomingut, analüüsida valikuid ning põhjendada loomingulisi otsuseid.
Interdistsiplinaarsus: lõimida kunsti teiste õppeainetega (nt loodus, tehnoloogia, ajalugu) ja rakendada interdistsiplinaarseid meetodeid.
Digitaalne looming ja esitlusoskus: luua ja esitada digitaalseid visuaale ning jagada töid vastutustundlikult (digioskused, autoriinfo, allikaviited).
Eesmärkide teostumist mõõdetakse:
praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;
tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu;
õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).
Lõiminguvõimalusi ja õpilaste arengu toetamine:
Lõiming toimub töö-ja tehnoloogiaõpetusega, draamaõpetusega ja kirjandusega.
Visuaalkultuuri tundmaõppimine: arendab visuaalset kirjaoskust ja maailmapildi tõlgendamisvõimet; aitab mõista igapäevase meedia ja keskkonna sõnumeid.
Kunstimõisted ja autoriteadmised: laiendavad terminoloogiat ja kultuurilist tausta; toetavad analüüsi‑ ja võrdlusoskust.
Näituseetikett ja infootsing: õpetab käitumist kultuurikeskkonnas ning allikapõhist infootsingut ja hindamist.
Säästlikkus ja kestlikkus: arendab vastutust materjalide ja keskkonna eest; soodustab teadlikku tarbimist ja loovaid taaskasutuslahendusi.
Vormi‑otstarbe seose mõistmine: tugevdab ruumilist ja funktsionaalset mõtlemist ning praktilist disainitunnetust.
Autorsus ja jagamistavad: kujundab eetilist digikäitumist ja austust loomingulise töö vastu; õpetab õigusi ja kohustusi.
Disainiprotsessi läbimine: arendab probleemilahendust, planeerimisoskust ja projektipõhist mõtlemist; valmistab ette praktilist tööprotsessi.
Ideede kavandamine ja visandamine: toetab ideede struktureerimist ja eneseväljendust visuaalsete vahendite kaudu; parandab ettevalmistuse harjumust.
Loomine ja tehnikate valik: arendab käelist osavust, tehnilist teadlikkust ja loomingulist otsustusvõimet; soodustab eksperimenteerimist.
Refleksioon ja kriitika: tugevdab enesehindamist ja metakognitsiooni; õpetab konstruktiivset tagasisidet ja põhjendamist.
Interdistsiplinaarsus: laiendab teadmiste kasutamist erinevates valdkondades, toetab loovat probleemilahendust ja lõimingut teiste ainete eesmärkidega.
Digitaalne looming ja esitlusoskus: arendab digipädevust, esitlusoskust ja vastutust digikeskkonnas; valmistab ette kaasaegseks visuaalseks kommunikeerimiseks.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:
III kooliastme lõpuks õpilane:
analüüsib õpetaja abiga enne kasutamist visuaalseid kujutisi, jooniseid, skeeme ja sümboleid;
käitub füüsilistes ja digitaalsetes kultuurikeskkondades enamasti turvaliselt, arvestab visuaalseid kujutisi luues ja kasutades autorsust;
rakendab õpetaja abiga uurimismeetodeid teoreetiliste, kunstitööde või disainiobjektide loomisel;
katsetab, julgeb eksida ja töö käigus langetada otsuseid õpetaja abiga;
loob omanäolisust taotledes kahe-, kolme- ja neljamõõtmelisi kunstitöid ja väljapanekuid, uurides ning teadlikult kavandades, valides ja rakendadesprotsessi käigus sihipäraselt materjale, tehnika- ja töövõtteid ning kompositsiooni põhimõtteid;
analüüsib õpetaja toel loodut ja arutleb loodu (nii kunsti kui ka visuaalseteobjektide) üle, seostades kunste ja kunsti teiste valdkondadega ningühiskonna muutustega üldisemalt.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
8. klassi lõpetaja on võimeline:
analüüsima iseseisvamalt ja kriitilisemalt visuaalseid kujutisi, jooniseid ja sümboleid ning põhjendama eri tõlgendusi;
tegutsema füüsilistes ja digikeskkondades turvaliselt ning rakendama autorsuse ja viitamise põhimõtteid oma töödes;
kavandama ja juhtima väiksemat uurimisprojekti (nt teoreetiline eeluurimus + praktiline katse) kunsti- või disainiobjekti loomisel;
katsetama julgelt uusi lahendusi, hindama valikuid ja kohandama protsessi iseseisvamalt;
looma omanäolisi kahe‑, kolme‑ ja neljamõõtmelisi töid, rakendades teadlikult materjalivalikut, tehnikaid ja kompositsioonipõhimõtteid;
analüüsima ja esitama kirjalikult või suuliselt loodu väärtust, seostades kunsti laiemate ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega.
Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:
Kunstiõpetuses on III kooliastmes viis suuremat teemat alateemadega:
Visuaalne kirjaoskus
Igapäevane visuaalkultuur, Kujutamise baaselemendid ja kompositsioonipõhimõtted, kompositsioon, joon, kujund, vorm ja tekstuur, perspektiiv, värviteooria, ruumiillusioon
Kunstitehnikad ja loominguline eneseväljendus
Kunstitehnikad ja stiilid
Disain ja disainiprotsess
Disaini baaselemendid
Kunstiajalugu, visuaalkultuur, kunstnikud
Info leidmine
Kunst ja kultuur ühiskonnas
Kunsti ja kultuuriga seotud elukutsed, jätkusuutlik mõtteviis, autorsus ja autoriõigused
Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:
Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse.
Praktilised tegevused:
Kunstiõpetuses tehakse nii erinevaid koostööprojekte kui ka individuaalseid praktilisi töid.
Tekstide lugemine, info (tekstid, pildid, multimeedia) otsimine teavikutest ja internetist, Intervjuude ja dokfilmide vaatamine, näitusekülastused (ka virtuaalselt), õpetaja koostatud esitlused ja loeng, intervjueerimine, vestlused loomemajanduse valdkonna inimestega.
Saadud teabe alusel: visuaalteose kirjeldamine, küsimustele vastamine, selgitamine, seostamine, võrdlemine, kokkuvõtete tegemine, mõtte- ja mõistekaartide koostamine, teabe visualiseerimine infograafika abil, esitluse koostamine, tervikteksti kirjutamine (essee, artikkel, sünopsis, saatetekst vms), näitusepäeviku pidamine, info kogumine portfooliosse, õpimappi või visandiraamatusse.
Saadud teabe alusel arutlemine. Saadud teabe ja mõistmise rakendamine loomisel. Uurimine.
Disainiprotsess:
Probleemi tuvastamine. Sihtrühma täpsustamine, sihtgrupi kirjeldamine, sihtrühma kaasamine. Info otsimine. Probleemi täpsustamine. Plaanimine ja ideede arendamine.
Idee leidmise ja arendamise õppetegevused: Harjutused erinevate stiimulite kasutamiseks (isiklik seos, päevakajalistest teemast lähtuv, igavikulisest teemast lähtuv, suvaline sisend e. random input, õppeainest või mõnest inimtegevuse valdkonnast lähtuv stiimul)
Info kogumise ja idee laiendamise meetodid: info-otsing, mõttekaart, omaduste reastamine, erinevate stiimulite kombineerimine.
Idee valik: originaalsuse, ebatavalisuse, eesmärgi jms alusel.
Idee sõnastamine ja laiendamine: idee sõnastamine 5 lausega, visuaalide leidmine märksõnade juurde, SCAMPER-meetod. Erinevate väljundite loomine ideele.
Kunstilise kujundi (metafoori) valik, kujutamislaadi valik, meediumi valik, moodboard.
Kujutamise elementide (sümbolid, kujundid, kujutised, värvid, objektid, tegelased) otsimine (pildiotsing, assotsiatsioonide kasutamine, sümboolika välja selgitamine, kujundite või kujutiste kombineerimine) ja valik.
Visandamine (joonistus, visandlik maal, prototüüp, arvutis loodud 2d või 3d visand). Krokiide ja kiirkrokiide hajutamine. Visualiseerimise ja visuaalse kokkuvõtte harjutused.
Plaanimine:
2-mõõtmelise töö kavandamine: visand, materjalide näidised ja valiku põhimõtted, vahendite ja tehnikate katsetused (nn tööproovid) ja valiku põhimõtted, formaadi valik ja selle põhjendamine. Kogu protsessi võib dokumenteerida porfoolios, visandiraamatus, õpimapis.
3-mõõtmelise töö kavandamine: 2-mõõtmeline visand, 3-mõõtmeline visand, materjalide, vahendite ja tehnikate näidised, katsetused ja valiku põhimõtted. Suuruse, eskponeerimiskoha ja valgustuse valik ja põhimõtted. Kogu protsessi võib dokumenteerida porfoolios, visandiraamatus, õpimapis.
4-mõõtmelise töö kavandamine: stsenaarium, storyboard. Võttepaikade, näitlejate /nukkude /karakterite, rekvisiitide, heli visandid, näited ja valik.
Protsessi kavandamine
Disainiprotsess: Ressursside planeerimine, parameetrite tuvastamine, mõjude planeerimine
Lähteülesande sõnastamine
Toote, teenuse, sekkumise või prototüübi arendamine
Uurimisprotsessi kavandamine juhendaja abiga.
Loomine
Valikuvõimaluste üle arutlemine. Valikute põhjendamine (Annab paremini edasi mu ideed; Tahtsin originaalset lähenemist)
Teoste loomine kontseptsiooni alusel.
Kahemõõtmeliste teoste loomine teadlikumalt valikuid tehes. Võtta aega planeerimisprotsessiks ja ideeloomeks. Tehnikate kombineerimine. Arvutigraafika ja digimaal.
Kolmemõõtmeliste teoste loomine teadlikumalt valikuid tehes. Materjalide kombineerimine ja leidlik kasutus. Vormide võtmine kooli võimalusi kasutades.
Kohaspetsiifiline installatsioon. Kineetiline skulptuur või installatsioon. Prototüüpide loomine füüsilises keskkonnas või 3-d programmis.
Neljamõõtmeliste teoste loomine: kavandatud ja komponeeritud videokunsti teos või animatsioon. Võib teha grupitööna, jagades rollid analoogselt nagu päris elus (režisöör, stsenarist, kunstnik, storyboardi joonistaja, animaator, operaator, helirežisöör, monteerija, valgustaja, kostüümikunstnik jne)
Teatri või muu etenduskunsti teos koostööna ja lõimituna teiste ainetega.
Visuaalkultuuri objektide loomine. Siin tasub lähtuda sellest, millised visuaalkultuuri objektid on noortele olulised ja tähendusrikkad.
Disainiprotsess
Toote, teenuse, sekkumise või prototüübi loomine
Essee, referaadi või teose saateteksti kirjutamine.
Tervikliku ekspositsiooni loomine ja selle esitlemine publikule.
Refleksioon, analüüs ja kriitika. Eneseanalüüsi ja refleksiooni harjutamine töö tegemise ajal ja peale tööprotsessi lõppu õpetaja antud küsimuste abil Näiteks: Bortoni mudeli ainetel: Mida ma tegin, et sellesse punkti jõuda? Mis mind aitas ja takistas? Mida ma veel saan tulevikus teha?
Kaaslaste töö analüüsimiseks võib nüüd mõnel juhul kasutada ka küsimusi, mis mõeldud kunstiteoste analüüsimiseks. (vormianalüüs, ikonograafiline analüüs) Tasub lisada alati mõni positiivset tagasisidet võimaldav küsimus.
Kunstiteose analüüsi meetodite praktiseerimine:
Vormianalüüsist lähtuvad küsimused:
Milline ja miks on just selline kompositsioon, materjal, tehnika, vorm, kuju, joon, värv, rütm, proportsioon, pind, sügavus, heletumedus, fookus, koloriit, perspektiiv? Mis on eespool, mis tagapool? Mis suurem, mis väiksem? Mida on rohkem, mida vähem? Kas teoses on korduvaid elemente (joon, värv, vorm, muster)? Mida täpsem ja detailsem on erialane sõnavara, seda täpsemalt on võimalik teost kirjeldada.
Stiilianalüüsist lähtuvad küsimused:
Autorikeskselt: Milline on autori isiklik stiil? Kas see teos on tema jaoks tüüpiline või erandlik? Mille järgi tunneme autori stiili ära? Kas autor kuulub suurema stiili või rühmituse alla? Kas ja kuidas autori käekiri on muutunud elu jooksul?
Teosekeskselt: Kas teose vorm vastab mõnele stiilile? Mis täpsemalt loob stiili (nt pintslitöö, värvi- ja materjalikasutus jne)? Kas ekspositsioon või vormistus vastab stiilile? Kas see teos annab stiili kohta uut infot? Kas tehnika on tüüpiline või erandlik? Kas kujutatud teema ja stiil on omavahel seotud? Kuidas valitud kujutamisstiil rõhutab teema olulisi omadusi, tähendusi või meeleolu?
Biograafilisest meetodist lähtuvad küsimused: Kuidas on autori elulugu mõjutanud tema loomingut? Milline oli tema haridus, väljaõpe, elu- ja töötingumused, suhted võimude (kuninga, kiriku, valitsusega) ja publikuga? Kas ja kuidas näeme autori töödes viiteid tema elukohale, perekonna ajaloole, tema kogemustele ja läbielamistele?
Ikonograafilisest analüüsist lähtuvad küsimused: Mida on kujutatud? Mille järgi selle ära tunneme, milliseid atribuute, sümboleid ja allegooriaid on kasutatud? Mida kujutatud objektid tähendavad selles kontekstis? Mis neile annab sellise tähenduse? Millised tähendused kujutatul on laiemalt?Milliste tekstidega (sh teised kujutised) on kujutatu seotud? Kas see on tavapärane kujutamisviis, st kas on teisi samatüübilisi pilte või on see erandlik?
Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:
Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine.
III kooliastme kunstiõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist.
Hindamise käigus saavad õpilased mitmekülgset tagasisidet oma töökultuuri ja töö ning individuaalse arengu kohta, millega toetatakse nende kujunemist positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnanguga ennastjuhtivaiks õppijaiks. Hindamisega luuakse õpilastele võimalusi õppe vältel oma edusamme esile tuua, julgustades neid enda tugevaid külgi kasutama ja uusi oskusi arendama. Õpilastele võimaldatakse eri viise eneseanalüüsiks ja kaaslastelt tagasiside saamiseks ning selle aktseptimiseks. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse tagasisidet üldpädevuste arengu ning väärtushoiakute ja -hinnangute kujunemise kohta. Hoiakute kujunemise kohta antakse tagasisidet suunavate ja toetavate sõnaliste hinnangutega.
Kunstiainetes väärtustatakse harjutamist. Õpitulemuste saavutamise toetamise kõrval keskendutakse kujundava hindamise vältel järgmistele aspektidele:
1) loovuse arengu toetamine (probleemide märkamine, mõtete voolavus ja paindlikkus, originaalsus, probleemilahendamisoskused, refleksioon);
2) huvi ja nii õppest kui ka kunsti- ja kultuurielust aktiivse osavõtu toetamine;
3) isikliku sideme loomine ainega ja isikupärase väljenduslaadi otsimine;
4) sallivuse areng ja silmaringi avardumine.
Hindamiskriteeriumid loob õpetaja õpilasi kaasates kooli kehtestatud hindamisjuhiste põhjal. Olulisemad loovuse komponendid, mida saab kunstitunnis arendada, jälgida ning tagasisidestada (vajadusel ka hinnata):
Probleemitundlikkus – oskus näha ümbritsevas maailmas probleeme, vasturääkivusi, erilisust, küsimusi. Selline õpilane märkab ka iseenda probleeme.
Mõtlemise voolavus – näitab seda, kui palju mõtteid õpilasel on ja kui kiiresti need tulevad. Ta võib leida erinevaid tegutsemisviise, vastata küsimustele kergesti ja kiiresti, püstitada hüpoteese. Tavaliselt kõrge verbaalne soravus.
Mõtlemise paindlikkus – näitab seda kui erinevad mõtted õpilasel samal teemal on. Paindlikkus on suur, kui mõtted ei lähe nn ühte auku või ühte teemasse. Õpilane võib olla hea muutmises, kohandamises, täiustamises. Tavaliselt on mitmekülgsete huvidega. Talub mitmetähenduslikkust. Näiteks: Ülesanne- leia võimalikult palju kasutusvõimalusi tellisele. Õpilase vastused ei hõlma vaid tellistest erinevate asjade ehitamist vaid on mitmekesisemad. Näiteks, tellis kui spordivahend, tellis kui joonistusvahend, tellis kui mänguasi...
Mõtlemise üksikasjalikkus – näitab võimet minna teemaga süvitsi, märgata ja luua detailsust. Terviku ja seoste nägemise võime võib olla vähem esindatud.
Mõtlemise originaalsus – näitab seda kui erilised on õpilase mõtted võrreldes klassi- või eakaaslastega. Võib esineda ka šokeerivaid ideid. Talle meeldib välja mõelda, leiutada, kombineerida. On haaratud uudsest, keerulisest, saladuslikust.
Sobiva idee valiku oskus ja põhjendamine – sobiv idee aitab luua midagi, mis on on uudne ja kellelegi vajalik. Suudab näha erinevatest vaatepunktidest ja panna ennast teiste kingadesse. Võib olla kaalutlev ja põhjalik. Põhjendab oma otsuseid. Analüüsib ja hindab.
Võime ja oskus ideed ellu viia – näitab seda, kas töö viiakse lõpuni, kas asjad valmivad, kas pingutus säilib lõpuni.
Mängulisus – tahe ja valmisolek katsetada, lustida, kogemusi saada, ennast proovile panna, kartmata läbi kukkuda. Võib olla riskijulge, vaielda lihtsalt lõbu pärast.