Üldõpetus, 3. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Kolmandas klassis on lõimitud matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja inimeseõpetus. 

Üldõpetuse üldised eesmärgid I kooliastmes on: 

• Omandada tähestik ja kirjutamisoskuse algtase nii, et õpilane tunneb ära ja kirjutab korrektselt kõik suurtähed ja väiketähed ning oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lauseid I kooliastme lõpuks.

• Arendada hääliku‑ ja silbimistaipu nii, et õpilane eristab häälikuid ja silpe sõnas ning saab iseseisvalt silbitada ja määrata hääliku pikkust.

• Luua sujuv lugemisoskus nii, et õpilane loeb ja mõistab eakohast teksti ja suudab sellest kirjaliku või suulise kokkuvõtte teha.

• Kujundada kirjaliku eneseväljenduse oskust nii, et õpilane kirjutab korrektselt lühikesi jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.

• Arendada arvutus‑ ja loogilist mõtlemist nii, et õpilane valdab liitmist ja lahutamist kuni sobiva arvuulatuseni ning rakendab neid igapäevaprobleemide lahendamisel praktilistes ülesannetes.

• Suurendada ruumi‑ ja mõõtmisoskust nii, et õpilane tunneb ära põhikujud, mõõdab pikkust, mahtu ja massi lihtsate vahenditega ning oskab võrrelda mõõtühikuid.

• Arendada andmete kogumise ja esitamise oskust (vaatlus, tabel/diagramm, järeldused). 

• Tunda ja väärtustada kohalikku loodust nii, et õpilane nimetab ja tunneb ära levinumaid taimi ja linde, eristab elus‑ ja elutut loodust, loomulikku ja inimese valmistatut, ning oskab kirjeldada lihtsat toiduahelat.

• Kujundada looduses hooliva, turvalise ja tervisliku käitumise oskust nii, et õpilane teab põhilisi ohutusreegleid ja oskab hädaolukorras otsida abi ning rakendab prügi sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid igapäevases tegevuses.

• Arendada digipädevust ja allikakasutust nii, et õpilane kasutab juhendatult digivahendeid info otsimiseks ja tööde dokumenteerimiseks ning järgib lihtsaid digiturvalisuse reegleid.

• Toetada koostöö‑ ja õpioskusi nii, et õpilane töötab juhendatult paaris ja rühmas ja jagab vastutust.

• Edendada õpioskusi ja eneseregulatsiooni nii, et õpilane oskab sõnastada ühe isikliku õpieesmärgi ja hinnata oma edusamme lihtsa enesereflektsiooni abil.

• Märgata ümbruses toimuvat ja seostada sündmusi (nt aastaaegade muutused, ühiskondlikud sündmused).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

Eesmärgid annavad lapsele laiapõhjalise arusaama keelest, loodusest ja matemaatikast ning arendavad nii akadeemilisi kui praktilisi ja sotsiaalseid pädevusi — need valmistavad ette jätkuvaks õppimiseks, eneseregulatsiooniks ja turvaliseks toimetulekuks igapäevaelus.

• Keeliline ja kommunikatiivne areng: arendavad kõne‑, kuulamis‑ ja lugemisoskust; laps suudab väljendada mõtteid, tundeid ja kogemusi ning mõista teiste sõnumit.

• Kognitiivne areng ja mõtlemisoskus: tugevdavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist (aritmeetika, ruumiline taju), andmete kogumise ja lihtsa analüüsi oskust; arendavad probleemilahendust.

• Õpioskused ja eneseregulatsioon: õpetavad õppestrateegiaid, eesmärgistamist ja enesereflektsiooni; laps õpib planeerima ja hindama oma tööd.

• Kirjalik ja loov eneseväljendus: arendavad kirjutamisoskust ja loovust (jutustused, kirjeldused, õnnitluskaardid), mis toetab eneseväljendust ja enesekindlust.

• Loodusteadlikkus ja praktiline teadmine: kasvatavad loodushuvi, vaatlusoskust ja keskkonnateadlikkust (taimed, loomad, aastaaegade seosed, jäätmete sorteerimine).

• Sotsiaalsed oskused ja koostöövõime: õpetavad töötama paarides ja rühmades, jagama vastutust, järgima kokkuleppeid ning austama kaaslasi.

• Turvalisus ja tervisekäitumine: annavad alused ohutuks käitumiseks looduses ja igapäevaelus ning toetavad hügieeni ja abi otsimise oskust.

• Digipädevus ja infootsing: juhendatud veebikasutus, dokumenteerimine ja lihtne allikakriitika: laps õpib infot sihipäraselt leidma ja turvaliselt kasutama.

• Motoorsed ja praktilised oskused: mõõtmiste, joonistamise ja käeliste tegevuste kaudu arenevad peenmotoorika ja praktiline käeline mõtlemine.

• Emotsionaalne heaolu ja enesehinnang: lugemine, jutustamine ja ühised projektid toetavad empaatiat, õpitu tähenduse mõistmist ning enesekindlust.

• Kultuuriline ja väärtuslik orientatsioon: eesti keele ja kohalikku loodust puudutavad teemad aitavad kujundada kuuluvustunnet ja vastutust kogukonna ees. 

Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:

• Loovaine: Pildilugemine, illustreerimine ja uurimuse visuaalne esitamine (plakatid, raamatu kaas, kollaaž).

• Muusika: Teema‑põhised esitused ja rütmiharjutused (laulud või helimaastikud looduse/hooaja teemadel).

• Liikumisõpetus: Õueorienteerumine, mõõtmis‑jaotusmängud ja kehakeele kasutamine (orienteerumine).

• Digipädevus: Infootsing, andmete töötlemine/diagrammid, esitlusmaterjalide ja lihtdokumentide koostamine ning turvaline suhtlemine.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus (klasside kaupa, vajadusel jagatuna teemadeks):

Eesti keeles: 

• osaleb aktiivselt ja mõtestatult õppeprotsessis;

• kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid;

• kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga;

• eristab helisid, hääli ja häälikuid;

• omandab lugemistehnilise vilumuse ja teadliku lugemisoskuse;

• sooritab kirja eelharjutusi, arvestab etteantud juhendi ja juhendamisega;

• tunneb joonis- ja kirjatähti, kasutab õigeid tähekujusid, kirjutab loetava käekirjaga;

• loeb ja eristab eri liiki tekste, analüüsib teksti ülesehitust, keelekasutust ja sisu, avaldab selle kohta arvamust;

• sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid, teeb teksti põhjal märkmeid, võrdleb tekste omavahel;

• jutustab kuuldust, nähtust ja loetust, vajaduse korral kasutab juhendi abi;

• kirjutab mõtestatud lauseid, jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;

• kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt;

• vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgib õpitud keelereegleid;

• valib ja loeb sobivaid tervikteoseid nii eesti kui ka maailma lastekirjandusest, kasutab raamatukogude infosüsteemi;

• kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi;

• rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

Matemaatikas: 

Arvutamine

• loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;

• nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

• määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

• esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

• liidab ja lahutab peast arve 100 piires;

• liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;

• selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;

• nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid;

• selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;

• valdab korrutustabelit;

• korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;

• leiab tähe arvväärtuse;

• määrab tehete järjekorra avaldises.

Mõõtmine ja tekstülesanded

• nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;

• teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);

• arvutab nimega arvudega;

• selgitab murdude tähendust;

• leiab osa arvust;

• selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;

• lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;

• koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;

• koostab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;

• hindab saadud tulemuste reaalsust.

Geomeetrilised kujundid

• eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse; 

• joonestab ristküliku ja ruudu;

• arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;

• kirjeldab ja joonestab võrdkülgset kolmnurka;

• joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;

• eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;

• leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;

• rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.

Loodusõpetuses:

• eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke  materjale; 

• kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;

• kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;

• teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; 

• seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;

• teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;

• märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;

• koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;

• mõistab küsimuste esitamise vajalikkust ning teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;

• toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;

• kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;

• eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;

• eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;

• teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; 

• oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;

• toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;

• mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; 

• toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;

• võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

• saab aru kaardist; 

• leiab kooliümbruse kaardilt tuttavaid objekte;

• leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;

• tunneb ilmakaari;

• märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;

• liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

• arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;

• tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

• käitub liikluses ohutult;

• teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.

Inimeseõpetuses: 

• näitab Eesti Vabariigi ja oma kodukoha asukohta kaardil, tunneb Eesti ja kodukoha sümboolikat, olulisi inimesi ja paiku;

• väärtustab enda ja kaaslaste huvisid ning positiivset suhtumist iseendasse;

• mõistab õppimise tähtsust igapäevaelus hakkama saamisel ja tuleviku avandamisel;

• teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused;

• mõistab üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust;

• tunneb liiklusreegleid;

• teab erinevaid teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust:

• märkab inimeste erinevaid omadusi ja arvamusi;

• mõistab sõpruse ja koostöö väärtust ning üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajadust;

• teab, mis on vägivald (vaimne ja füüsiline) ja on teadlik abi leidmise võimalustest;

• teab eesti rahvakombeid ja mõistab enda rolli kommete ja tavade hoidja ja kandjana;

• suhtub sallivalt inimeste keelelistesse ja kultuurilistesse erinevustesse;

• oskab oma tervist hoida;

• teab tervist ohustavaid tegureid, tunneb ära ja oskab hoiduda või keelduda tervist ohustavatest olukordadest;

• oskab planeerida oma tegevusi ja väärtustab aktiivset vaba aja veetmist;

• oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid ja kutsuda vajaduse korral abi;

• teab raha teenimise, hoidmise ja kasutamise võimalusi, käitub teadliku ja säästliku tarbijana;

• mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Teemaplokk: Jõud ja liikumine

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.

• Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid, laiendab lauset.

• Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.

• Tutvub lastekirjanike ja nende loominguga.

• Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.

• Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

• Esitab peast luuletust.

• Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.

• Loovkirjutamine. Mõtleb loole alguse ja lõpu. 

• Teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses.

• Eristab häälikut ja tähte; täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset.

• Kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed.

• Piiritleb lause, määrab lauseliigi ja paneb sellele sobiva lõpumärgi (jutustav, küsi- ja hüüdlause).

• Silbitab ja poolitab vastavalt õpitud reeglitele.

• Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).

Matemaatika oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Leiab arve loendamise tulemusena ja kirjutab neid numbrite abil.

• Loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaal- ning järgarve 0–10 000.

• Nimetab tehete liikmeid. 

• Esitab arvu järkarvude ja järguühikute kordsete summana.

• Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.

• selgitab korrutamist liitmise kaudu ja jagamist kui korrutamise pöördtehet

• Korrutab arvudega 2, 3, 4, 5 ja leiab tähe arvväärtuse korrutamisel ja jagamisel 5 piires.

• Teab tehete järjekorda liitmise, lahutamise ja korrutamise puhul.

• Tunneb mõisteid joon, lõik, murdjoon, hulknurk, kolmnurk, ruut ja ristkülik, joonestab ja tähistab neid.

• Mõõdab ning arvutab pikkuseid ja ümbermõõtu valemite abil (ruut, ristkülik, kolmnurk).

• Joonestab ringjoont,  märgib selle raadiuse ja keskpunkti.

• Joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil ning tähistab tipud.

• Arvutab nimega arvudega.

• Nimetab ja teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud). Seostab mõõtühikuid reaalse eluga.

• Mõistab aja, kiiruse ja teepikkuse seoseid.

• Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.

• Koostab erinevat liiki tekstülesandeid.

• Kogub andmeid, esitab neid tabelina ning loeb diagramme.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Märkab liiklusohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ning koduümbruses. Pakub lahendusi turvalisuse tagamiseks.

• Kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu.

• Teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes.

• Eristab liikumist ja paigalseisu. 

• Teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada.

• Teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse. 

• Suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse.  

• Tunneb liikluses turvalisust tagavaid märke ja tähiseid.

• Kirjeldab ja demonstreerib turvalisust tagavate liiklusreeglite järgimist.

• Kaalub kehi ja mõõdab esemete pikkusi, valides sobivad mõõtmisvahendid.

• Teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega.

• On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.

• Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.

• Teab hädaabi telefoninumbrit 112 ja oskab kutsuda abi.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.

• Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.

Teemaplokk: Perekond ja kodu

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.

• Tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja.

• Vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta, kasutades täislauseid ja lühivastuseid.

• Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.

• Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.

• Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.

• Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.

• Leiab eneseväljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu.

• Eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ja keeldu.

• Kasutab sõnaraamatuid nii paberkandjal kui veebis.

• Teab sidesõnu ja moodustab nende abil liitlauseid, kasutab vajadusel koma sidesõnade ja loetelu puhul. 

• Kirjutab õigesti asesõnu.

• Tunneb ära tegusõna oleviku ja mineviku ning eitava ja jaatava kõne.

• Eristab sõnu liigi kaupa (nimi-, tegu-, omadus-, ase- ja sidesõna).

• Oskab kaasaütleva, ilmaütleva ja sisseütleva käände lõpu õigekirja (kellega?, millega?, kelleta?, milleta?, kellesse?, millesse?).

• Eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid.

• Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaal- ning järgarve 0–10 000.

• Esitab arvu järkarvude ja järguühikute kordsete summana.

• Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.

• Õpib korrutamist ning jagamist arvudega 0-10.

• Määrab õige tehete järjekorra avaldises ja arvutab tulemuse (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).

• Arvutab nimega arvudega.

• Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.

• Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.

• Leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

• Eristab ja rühmitab tasapinnalisi kujundeid ja ruumilisi kehasid, näitab nende tippe, servi, tahke (punkt, sirg-, kõver- ja murdjoon, lõik, ring, hulknurk, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus).

• Näitab maketi abil silindri põhju ja külgpinda; nimetab põhjaks olevat ringi.

• Tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid igapäevaeluga.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Kirjeldab ja võrdleb rahvakombeid minevikus ja tänapäeval.

• Teab Eesti rahva tavasid ja kombeid.

• Eristab tööd ja mängu.

• Toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus hakkama saada. 

• Sõnastab õppimise eesmärke ja seostab neid enda huvidega.

• Seostab igapäevavalikuid tuleviku eesmärkidega. 

• Teab tegureid, mis soodustavad või takistavad õppimist.

• Räägib oma pere traditsioonidest.

• Nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.

• Teab hädaabi telefoninumbrit 112 ja oskab kutsuda abi.

• Nimetab õpilase õigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi.

• Tunneb üldkäitumisnorme ja nende vajalikkust.

• Kirjeldab enda ja pereliikmete ülesandeid kodus, toob näiteid üksteise abistamisest ja pereliikmetega arvestamisest.

• Teab, et inimesed on erinevad nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ning märkab inimeste sarnasusi ja erinevusi.

• Selgitab sõpruse, koostöö, üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajalikkust.

• Teab, mis on raha teenimine, säästmine, kasutamine ja laenamine.

• Hoiab keskkonda, selgitab keskkonna hoidmise võimalusi, nt jäätmete vähendamine ja sorteerimine, vee ja energia tarbimine.

• On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.

• Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.

• Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.

• Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.

• Kopeerib, kleebib, muudab dokumenti

Teemaplokk: Kodumaa

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.

• Töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel.

• Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.

• Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.

• Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.

• Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

• Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.

• Õpib lihtsama kirjaliku töö vormistamist arvutis, järgides õpitud keelereegleid.

• Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektse

• Teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses.

• Kirjutab õige sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse.

• eristab lühikesi, pikki ja ülipikki sulghäälikuid

• Märgib kirjas õigesti sulghäälikuid s-i ja h kõrval.

• Tunneb ja oskab kasutada vajadusel õpitud lühendeid.

• Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.

• Korrutab ning jagab arvudega 0-10.

• Selgitab murdude  1/2, 1/3, 1/4, 1/5 tähendust. 

• Leiab  1/2, 1/3, 1/4, 1/5 osa arvust ja vastupidi, võrdleb murde.

• Määrab õige tehete järjekorra avaldises ja arvutab tulemuse (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).

• Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.

• Arvutab nimega arvudega.

• Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.

• Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Teab, et kaart on suurema maa-ala mudel.

• Kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb mõningaid leppemärke.

• Saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte.

• Teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari ning määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda.

• Kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti kaardil, kasutades ilmakaari.

• Leiab Eesti kaardilt oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, madalikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad.

• Märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust.

• Teab ja tutvustab oma kodukoha olulisi inimesi ja paiku.

• Võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

• Mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda.

• Tunneb Eesti Vabariigi sümboolikat.

• Nimetab Eesti Vabariigi pealinna ja sünnipäeva.

• Teab, kes on Eesti Vabariigi president. 

• Nimetab inimeste õigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi.

• Toob näiteid oma õigustest ja kohustustest ühiskonnas.

• Põhjendab käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust.

• Demonstreerib õpisituatsioonis üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste täitmist.

• On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.

• Teadvustab digivahedite kasutamise turvalisuse reegleid.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.

• Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.

• Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.

• Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles. 

Teemaplokk: Organismid ja elupaigad

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.

• Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.

• Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.

• Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.

• Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.

• Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

• Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.

• Märgib kirjas õigesti i ja j.

• Märgib kirjas õigesti h sõna alguses.

• Märgib kirjas õigesti pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid

• Õpib lihtsama kirjaliku töö vormistamist arvutis, järgides õpitud keelereegleid.

• Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna)

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Selgitab murdude  1/2, 1/3, 1/4, 1/5 tähendust.

• Leiab  1/2, 1/3, 1/4, 1/5 osa arvust ja vastupidi, võrdleb murde.

• Leiab võrdustes tähe arvväärtuse.

• Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.

• Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.

• Korrutab ning jagab arvudega 0-10.

• Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.

• Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale).

• Kirjeldab ja rühmitab elus- ja eluta looduse objekte eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele.

• Saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid.

• Teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri.

• Toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses.

• Kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga.

• Eristab ühte liiki kuuluvaid organisme.

• Eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme.

• Teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni.

• Kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku.

• Oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid.

• Toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid.

• Mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest.

• Toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.

• Liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.

• Arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadustega.

• On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.

• Koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda. 

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.

• Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.

• Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.

• Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles. 

Teemaplokk: Tervislik eluviis

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.

• Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.

• Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.

• Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.

• Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.

• Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.

• Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

• Vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgides õpitud keelereegleid.

• Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).

• Kordab õppeaasta jooksul õpitud keelereegleid.

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Leiab võrdustes tähe arvväärtuse.

• Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.

• Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.

• Valdab korrutustabelit.

• Kordab ja kinnistab õpitut.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• Teab, et inimesed on erinevad nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ning märkab inimeste sarnasusi ja erinevusi.

• Teab, et vägivallal on eri vormid ning selgitab, mida vägivaldne käitumine võib endaga kaasa tuua.

• On teadlik abi saamise ja abistamise võimalustest vägivalla korral.

• Nimetab mõningaid haiguste tunnuseid.

• Toob näited tervist hoidvast käitumisest (hügieen, karastamine, mitmekesine toit, uni ja puhkus ning kehaline aktiivsus) ja selgitab tervist hoidva käitumise vajalikkust.

• Planeerib oma päeva ja nädalat terviseteadlikult.

• Selgitab ja demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi võimalusi, nt haav, kukkumine, ninaverejooks, põletus, putukapiste.

• Teab hädaabinumbrit 112 ja oskab vajaduse korral kutsuda abi.

• Tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.

• On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.

• Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.

• Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.

• Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles. 

• Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.

• Viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppes läbitavad põhilised teemad ja alateemad seostatakse transdistsiplinaarsuse kuue tuumküsimusega.

Põhilised teemad ja alateemad: 

Jõud ja liikumine

Alateemad: reeglid ja nende vajalikkus, turvaline liiklemine, liikumise tunnused, jõud liikumise põhjusena, elekter, kiirus, kauguste ja kiiruste hindamine.

Perekond ja kodu

Alateemad: tähtpäevad ja nende kombed, mäng, suhted, õppimine, lapse õigused ja kohustused, töö ja elukutsed, raha.

Kodumaa

Alateemad: Eesti kaart, kooli ümbruse ja kodulinna plaan, ilmakaared, Eesti sümbolid, kompass ja magnet.

Organismid ja elupaigad

Alateemad: mitmekesine loodus, taimed, loomad, seened, bakterid, samblad, samblikud, toiduahel.

Tervislik eluviis

Alateemad: tervis, ohud tervisele, toimetulek ohuolukorras.

Teemade rakendamine tuumküsimuste kaudu: 

1. Kes me oleme?

Siin keskendume enda olemusele, suhetele ja tervisele.

• Tervis ja ohud tervisele käsitlevad inimest kui füüsilist olendit, kes peab oma heaolu eest hoolt kandma.

• Suhted, õppimine ja mäng on meie igapäevase arengu ja sotsiaalse olemuse alustala.

• Lapse õigused ja kohustused määratlevad meie rolli ja vastutuse ühiskonnas.

• Töö ja elukutsed näitavad, kuidas inimesed oma annete kaudu end teostavad.

2. Kus me asume ajas ja ruumis?

Selgitame enda paiknemist ja orienteerumist ümbritsevas maailmas.

• Eesti kaart ning kooli ümbruse ja kodulinna plaan aitavad meil mõista oma asukohta lähedal ja kaugel.

• Ilmakaared, kompass ja magnet on vahendid ja teadmised, mis aitavad meil ruumis õiget suunda leida.

• Tähtpäevad ja nende kombed tähistavad meie asukohta kultuurilises ajas ja ajaloos.

3. Kuidas me ennast väljendame?

Fookuses on sümbolid ja traditsioonid, mille kaudu näitame oma kuuluvust.

• Eesti sümbolid on meie riikliku ja rahvusliku eneseväljenduse märkideks.

• Perekond ja kodu on paik, kus me väljendame oma väärtusi ja traditsioone.

4. Kuidas maailm toimib?

Siin uurime loodusseadusi ja elu mitmekesisust.

• Jõud kui liikumise põhjus ja liikumise tunnused selgitavad füüsikalisi seaduspärasid meie ümber.

• Elekter, kiirus ning kauguste ja kiiruste hindamine aitavad mõista tehnoloogiat ja füüsilist maailma.

• Mitmekesine loodus, kuhu kuuluvad taimed, loomad, seened, bakterid, samblad ja samblikud, avab elusa looduse süsteeme.

• Toiduahel kirjeldab organismide vahelisi vältimatuid seoseid.

5. Kuidas me ennast organiseerime?

See osa käsitleb ühiskondlikke reegleid, turvalisust ja majandamist.

• Reeglid ja nende vajalikkus ning turvaline liiklemine loovad korra ja tagavad meie ühise turvalisuse.

• Raha on vahend, mille abil inimesed korraldavad oma majandustegevust.

• Toimetulek ohuolukorras õpetab organiseeritud tegutsemist kriitilistel hetkedel.

6. Kuidas hoolime oma planeedist?

Keskendume elukeskkonna hoidmisele ja arusaamale, et kõik elav vajab kaitset.

• Organismid ja elupaigad õpetavad väärtustama looduse liigirikkust ja hoidma kodusid, kus olendid elavad.

• Kodumaa tundmine paneb meid vastutama oma vahetu elukeskkonna ja selle puhtuse eest.

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

Praktilised tegevused: 

Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Näiteks: 

• õppemängud 

• õppekirjandus 

• digivahendid 

• õppekäigud (rahastus võib olla ka kooliväline)

• näitlikud vahendid 

• katsed 

• õppevideod 

• kirjalik harjutamine 

• rühmatöö 

• individuaalne töö 

• paaristöö

• lennupõhised / klassidevahelised tegevused  

• avatud õpimaastik 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme üldõpetuses: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. 

• Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.