Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:
Kolmandas klassis on lõimitud matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja inimeseõpetus.
Üldõpetuse üldised eesmärgid I kooliastmes on:
Omandada tähestik ja kirjutamisoskuse algtase nii, et õpilane tunneb ära ja kirjutab korrektselt kõik suurtähed ja väiketähed ning oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lauseid I kooliastme lõpuks.
Arendada hääliku‑ ja silbimistaipu nii, et õpilane eristab häälikuid ja silpe sõnas ning saab iseseisvalt silbitada ja määrata hääliku pikkust.
Luua sujuv lugemisoskus nii, et õpilane loeb ja mõistab eakohast teksti ja suudab sellest kirjaliku või suulise kokkuvõtte teha.
Kujundada kirjaliku eneseväljenduse oskust nii, et õpilane kirjutab korrektselt lühikesi jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.
Arendada arvutus‑ ja loogilist mõtlemist nii, et õpilane valdab liitmist ja lahutamist kuni sobiva arvuulatuseni ning rakendab neid igapäevaprobleemide lahendamisel praktilistes ülesannetes.
Suurendada ruumi‑ ja mõõtmisoskust nii, et õpilane tunneb ära põhikujud, mõõdab pikkust, mahtu ja massi lihtsate vahenditega ning oskab võrrelda mõõtühikuid.
Arendada andmete kogumise ja esitamise oskust (vaatlus, tabel/diagramm, järeldused).
Tunda ja väärtustada kohalikku loodust nii, et õpilane nimetab ja tunneb ära levinumaid taimi ja linde, eristab elus‑ ja elutut loodust, loomulikku ja inimese valmistatut, ning oskab kirjeldada lihtsat toiduahelat.
Kujundada looduses hooliva, turvalise ja tervisliku käitumise oskust nii, et õpilane teab põhilisi ohutusreegleid ja oskab hädaolukorras otsida abi ning rakendab prügi sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid igapäevases tegevuses.
Arendada digipädevust ja allikakasutust nii, et õpilane kasutab juhendatult digivahendeid info otsimiseks ja tööde dokumenteerimiseks ning järgib lihtsaid digiturvalisuse reegleid.
Toetada koostöö‑ ja õpioskusi nii, et õpilane töötab juhendatult paaris ja rühmas ja jagab vastutust.
Edendada õpioskusi ja eneseregulatsiooni nii, et õpilane oskab sõnastada ühe isikliku õpieesmärgi ja hinnata oma edusamme lihtsa enesereflektsiooni abil.
Märgata ümbruses toimuvat ja seostada sündmusi (nt aastaaegade muutused, ühiskondlikud sündmused).
Eesmärkide teostumist mõõdetakse:
praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;
tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu;
õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).
Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:
Eesmärgid annavad lapsele laiapõhjalise arusaama keelest, loodusest ja matemaatikast ning arendavad nii akadeemilisi kui praktilisi ja sotsiaalseid pädevusi — need valmistavad ette jätkuvaks õppimiseks, eneseregulatsiooniks ja turvaliseks toimetulekuks igapäevaelus.
Keeliline ja kommunikatiivne areng: arendavad kõne‑, kuulamis‑ ja lugemisoskust; laps suudab väljendada mõtteid, tundeid ja kogemusi ning mõista teiste sõnumit.
Kognitiivne areng ja mõtlemisoskus: tugevdavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist (aritmeetika, ruumiline taju), andmete kogumise ja lihtsa analüüsi oskust; arendavad probleemilahendust.
Õpioskused ja eneseregulatsioon: õpetavad õppestrateegiaid, eesmärgistamist ja enesereflektsiooni; laps õpib planeerima ja hindama oma tööd.
Kirjalik ja loov eneseväljendus: arendavad kirjutamisoskust ja loovust (jutustused, kirjeldused, õnnitluskaardid), mis toetab eneseväljendust ja enesekindlust.
Loodusteadlikkus ja praktiline teadmine: kasvatavad loodushuvi, vaatlusoskust ja keskkonnateadlikkust (taimed, loomad, aastaaegade seosed, jäätmete sorteerimine).
Sotsiaalsed oskused ja koostöövõime: õpetavad töötama paarides ja rühmades, jagama vastutust, järgima kokkuleppeid ning austama kaaslasi.
Turvalisus ja tervisekäitumine: annavad alused ohutuks käitumiseks looduses ja igapäevaelus ning toetavad hügieeni ja abi otsimise oskust.
Digipädevus ja infootsing: juhendatud veebikasutus, dokumenteerimine ja lihtne allikakriitika: laps õpib infot sihipäraselt leidma ja turvaliselt kasutama.
Motoorsed ja praktilised oskused: mõõtmiste, joonistamise ja käeliste tegevuste kaudu arenevad peenmotoorika ja praktiline käeline mõtlemine.
Emotsionaalne heaolu ja enesehinnang: lugemine, jutustamine ja ühised projektid toetavad empaatiat, õpitu tähenduse mõistmist ning enesekindlust.
Kultuuriline ja väärtuslik orientatsioon: eesti keele ja kohalikku loodust puudutavad teemad aitavad kujundada kuuluvustunnet ja vastutust kogukonna ees.
Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:
Loovaine: Pildilugemine, illustreerimine ja uurimuse visuaalne esitamine (plakatid, raamatu kaas, kollaaž).
Muusika: Teema‑põhised esitused ja rütmiharjutused (laulud või helimaastikud looduse/hooaja teemadel).
Liikumisõpetus: Õueorienteerumine, mõõtmis‑jaotusmängud ja kehakeele kasutamine (orienteerumine).
Digipädevus: Infootsing, andmete töötlemine/diagrammid, esitlusmaterjalide ja lihtdokumentide koostamine ning turvaline suhtlemine.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus (klasside kaupa, vajadusel jagatuna teemadeks):
Eesti keeles:
osaleb aktiivselt ja mõtestatult õppeprotsessis;
kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid;
kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga;
eristab helisid, hääli ja häälikuid;
omandab lugemistehnilise vilumuse ja teadliku lugemisoskuse;
sooritab kirja eelharjutusi, arvestab etteantud juhendi ja juhendamisega;
tunneb joonis- ja kirjatähti, kasutab õigeid tähekujusid, kirjutab loetava käekirjaga;
loeb ja eristab eri liiki tekste, analüüsib teksti ülesehitust, keelekasutust ja sisu, avaldab selle kohta arvamust;
sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid, teeb teksti põhjal märkmeid, võrdleb tekste omavahel;
jutustab kuuldust, nähtust ja loetust, vajaduse korral kasutab juhendi abi;
kirjutab mõtestatud lauseid, jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;
kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt;
vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgib õpitud keelereegleid;
valib ja loeb sobivaid tervikteoseid nii eesti kui ka maailma lastekirjandusest, kasutab raamatukogude infosüsteemi;
kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi;
rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Matemaatikas:
Arvutamine
loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;
nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;
esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
liidab ja lahutab peast arve 100 piires;
liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;
selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;
nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid;
selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;
valdab korrutustabelit;
korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;
leiab tähe arvväärtuse;
määrab tehete järjekorra avaldises.
Mõõtmine ja tekstülesanded
nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;
teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);
arvutab nimega arvudega;
selgitab murdude tähendust;
leiab osa arvust;
selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;
lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;
koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
koostab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;
hindab saadud tulemuste reaalsust.
Geomeetrilised kujundid
eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse;
joonestab ristküliku ja ruudu;
arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;
kirjeldab ja joonestab võrdkülgset kolmnurka;
joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;
eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;
leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.
Loodusõpetuses:
eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke materjale;
kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi;
seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;
märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;
mõistab küsimuste esitamise vajalikkust ning teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku;
oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest;
toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
võrdleb inimeste elu maal ja linnas;
saab aru kaardist;
leiab kooliümbruse kaardilt tuttavaid objekte;
leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;
tunneb ilmakaari;
märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
käitub liikluses ohutult;
teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.
Inimeseõpetuses:
näitab Eesti Vabariigi ja oma kodukoha asukohta kaardil, tunneb Eesti ja kodukoha sümboolikat, olulisi inimesi ja paiku;
väärtustab enda ja kaaslaste huvisid ning positiivset suhtumist iseendasse;
mõistab õppimise tähtsust igapäevaelus hakkama saamisel ja tuleviku avandamisel;
teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused;
mõistab üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust;
tunneb liiklusreegleid;
teab erinevaid teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust:
märkab inimeste erinevaid omadusi ja arvamusi;
mõistab sõpruse ja koostöö väärtust ning üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajadust;
teab, mis on vägivald (vaimne ja füüsiline) ja on teadlik abi leidmise võimalustest;
teab eesti rahvakombeid ja mõistab enda rolli kommete ja tavade hoidja ja kandjana;
suhtub sallivalt inimeste keelelistesse ja kultuurilistesse erinevustesse;
oskab oma tervist hoida;
teab tervist ohustavaid tegureid, tunneb ära ja oskab hoiduda või keelduda tervist ohustavatest olukordadest;
oskab planeerida oma tegevusi ja väärtustab aktiivset vaba aja veetmist;
oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid ja kutsuda vajaduse korral abi;
teab raha teenimise, hoidmise ja kasutamise võimalusi, käitub teadliku ja säästliku tarbijana;
mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
Teemaplokk: Jõud ja liikumine
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.
Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid, laiendab lauset.
Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Tutvub lastekirjanike ja nende loominguga.
Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.
Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Esitab peast luuletust.
Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.
Loovkirjutamine. Mõtleb loole alguse ja lõpu.
Teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses.
Eristab häälikut ja tähte; täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset.
Kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed.
Piiritleb lause, määrab lauseliigi ja paneb sellele sobiva lõpumärgi (jutustav, küsi- ja hüüdlause).
Silbitab ja poolitab vastavalt õpitud reeglitele.
Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).
Matemaatika oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Leiab arve loendamise tulemusena ja kirjutab neid numbrite abil.
Loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaal- ning järgarve 0–10 000.
Nimetab tehete liikmeid.
Esitab arvu järkarvude ja järguühikute kordsete summana.
Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.
selgitab korrutamist liitmise kaudu ja jagamist kui korrutamise pöördtehet
Korrutab arvudega 2, 3, 4, 5 ja leiab tähe arvväärtuse korrutamisel ja jagamisel 5 piires.
Teab tehete järjekorda liitmise, lahutamise ja korrutamise puhul.
Tunneb mõisteid joon, lõik, murdjoon, hulknurk, kolmnurk, ruut ja ristkülik, joonestab ja tähistab neid.
Mõõdab ning arvutab pikkuseid ja ümbermõõtu valemite abil (ruut, ristkülik, kolmnurk).
Joonestab ringjoont, märgib selle raadiuse ja keskpunkti.
Joonestab võrdkülgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil ning tähistab tipud.
Arvutab nimega arvudega.
Nimetab ja teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud). Seostab mõõtühikuid reaalse eluga.
Mõistab aja, kiiruse ja teepikkuse seoseid.
Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.
Koostab erinevat liiki tekstülesandeid.
Kogub andmeid, esitab neid tabelina ning loeb diagramme.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Märkab liiklusohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ning koduümbruses. Pakub lahendusi turvalisuse tagamiseks.
Kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu.
Teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes.
Eristab liikumist ja paigalseisu.
Teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada.
Teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse.
Suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse.
Tunneb liikluses turvalisust tagavaid märke ja tähiseid.
Kirjeldab ja demonstreerib turvalisust tagavate liiklusreeglite järgimist.
Kaalub kehi ja mõõdab esemete pikkusi, valides sobivad mõõtmisvahendid.
Teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega.
On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.
Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.
Teab hädaabi telefoninumbrit 112 ja oskab kutsuda abi.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.
Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.
Teemaplokk: Perekond ja kodu
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.
Tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja.
Vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta, kasutades täislauseid ja lühivastuseid.
Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.
Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.
Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.
Leiab eneseväljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu.
Eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ja keeldu.
Kasutab sõnaraamatuid nii paberkandjal kui veebis.
Teab sidesõnu ja moodustab nende abil liitlauseid, kasutab vajadusel koma sidesõnade ja loetelu puhul.
Kirjutab õigesti asesõnu.
Tunneb ära tegusõna oleviku ja mineviku ning eitava ja jaatava kõne.
Eristab sõnu liigi kaupa (nimi-, tegu-, omadus-, ase- ja sidesõna).
Oskab kaasaütleva, ilmaütleva ja sisseütleva käände lõpu õigekirja (kellega?, millega?, kelleta?, milleta?, kellesse?, millesse?).
Eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid.
Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaal- ning järgarve 0–10 000.
Esitab arvu järkarvude ja järguühikute kordsete summana.
Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.
Õpib korrutamist ning jagamist arvudega 0-10.
Määrab õige tehete järjekorra avaldises ja arvutab tulemuse (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).
Arvutab nimega arvudega.
Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.
Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.
Leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.
Eristab ja rühmitab tasapinnalisi kujundeid ja ruumilisi kehasid, näitab nende tippe, servi, tahke (punkt, sirg-, kõver- ja murdjoon, lõik, ring, hulknurk, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus).
Näitab maketi abil silindri põhju ja külgpinda; nimetab põhjaks olevat ringi.
Tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid igapäevaeluga.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Kirjeldab ja võrdleb rahvakombeid minevikus ja tänapäeval.
Teab Eesti rahva tavasid ja kombeid.
Eristab tööd ja mängu.
Toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus hakkama saada.
Sõnastab õppimise eesmärke ja seostab neid enda huvidega.
Seostab igapäevavalikuid tuleviku eesmärkidega.
Teab tegureid, mis soodustavad või takistavad õppimist.
Räägib oma pere traditsioonidest.
Nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.
Teab hädaabi telefoninumbrit 112 ja oskab kutsuda abi.
Nimetab õpilase õigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi.
Tunneb üldkäitumisnorme ja nende vajalikkust.
Kirjeldab enda ja pereliikmete ülesandeid kodus, toob näiteid üksteise abistamisest ja pereliikmetega arvestamisest.
Teab, et inimesed on erinevad nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ning märkab inimeste sarnasusi ja erinevusi.
Selgitab sõpruse, koostöö, üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajalikkust.
Teab, mis on raha teenimine, säästmine, kasutamine ja laenamine.
Hoiab keskkonda, selgitab keskkonna hoidmise võimalusi, nt jäätmete vähendamine ja sorteerimine, vee ja energia tarbimine.
On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.
Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.
Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.
Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.
Kopeerib, kleebib, muudab dokumenti
Teemaplokk: Kodumaa
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.
Töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel.
Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.
Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.
Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.
Õpib lihtsama kirjaliku töö vormistamist arvutis, järgides õpitud keelereegleid.
Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektse
Teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses.
Kirjutab õige sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse.
eristab lühikesi, pikki ja ülipikki sulghäälikuid
Märgib kirjas õigesti sulghäälikuid s-i ja h kõrval.
Tunneb ja oskab kasutada vajadusel õpitud lühendeid.
Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.
Korrutab ning jagab arvudega 0-10.
Selgitab murdude 1/2, 1/3, 1/4, 1/5 tähendust.
Leiab 1/2, 1/3, 1/4, 1/5 osa arvust ja vastupidi, võrdleb murde.
Määrab õige tehete järjekorra avaldises ja arvutab tulemuse (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).
Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.
Arvutab nimega arvudega.
Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.
Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Teab, et kaart on suurema maa-ala mudel.
Kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb mõningaid leppemärke.
Saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte.
Teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari ning määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda.
Kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti kaardil, kasutades ilmakaari.
Leiab Eesti kaardilt oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, madalikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad.
Märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust.
Teab ja tutvustab oma kodukoha olulisi inimesi ja paiku.
Võrdleb inimeste elu maal ja linnas.
Mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda.
Tunneb Eesti Vabariigi sümboolikat.
Nimetab Eesti Vabariigi pealinna ja sünnipäeva.
Teab, kes on Eesti Vabariigi president.
Nimetab inimeste õigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi.
Toob näiteid oma õigustest ja kohustustest ühiskonnas.
Põhjendab käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust.
Demonstreerib õpisituatsioonis üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste täitmist.
On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.
Teadvustab digivahedite kasutamise turvalisuse reegleid.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.
Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.
Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.
Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles.
Teemaplokk: Organismid ja elupaigad
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.
Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.
Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.
Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.
Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.
Märgib kirjas õigesti i ja j.
Märgib kirjas õigesti h sõna alguses.
Märgib kirjas õigesti pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid
Õpib lihtsama kirjaliku töö vormistamist arvutis, järgides õpitud keelereegleid.
Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna)
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Selgitab murdude 1/2, 1/3, 1/4, 1/5 tähendust.
Leiab 1/2, 1/3, 1/4, 1/5 osa arvust ja vastupidi, võrdleb murde.
Leiab võrdustes tähe arvväärtuse.
Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.
Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.
Korrutab ning jagab arvudega 0-10.
Lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires. Sõnastab lahendamiseks vajalikud küsimused.
Koostab erinevat liiki tekstülesandeid, hindab saadud tulemuste reaalsust.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale).
Kirjeldab ja rühmitab elus- ja eluta looduse objekte eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele.
Saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid.
Teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri.
Toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses.
Kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga.
Eristab ühte liiki kuuluvaid organisme.
Eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme.
Teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni.
Kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku.
Oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid.
Toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid.
Mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest.
Toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab.
Liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadustega.
On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.
Koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.
Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.
Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.
Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles.
Teemaplokk: Tervislik eluviis
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt, sobiva intonatsiooniga ja teksti mõistes.
Vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ja lühivastuseid.
Avaldab arvamust ning jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
Kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga.
Loovkirjutamine. Kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt.
Kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi.
Rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgides õpitud keelereegleid.
Kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna).
Kordab õppeaasta jooksul õpitud keelereegleid.
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Leiab võrdustes tähe arvväärtuse.
Korrutab arve läbi summa, vahe ja jagamise.
Liidab ja lahutab peast 100 piires ja kirjalikult 10 000 piires.
Valdab korrutustabelit.
Kordab ja kinnistab õpitut.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
Teab, et inimesed on erinevad nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ning märkab inimeste sarnasusi ja erinevusi.
Teab, et vägivallal on eri vormid ning selgitab, mida vägivaldne käitumine võib endaga kaasa tuua.
On teadlik abi saamise ja abistamise võimalustest vägivalla korral.
Nimetab mõningaid haiguste tunnuseid.
Toob näited tervist hoidvast käitumisest (hügieen, karastamine, mitmekesine toit, uni ja puhkus ning kehaline aktiivsus) ja selgitab tervist hoidva käitumise vajalikkust.
Planeerib oma päeva ja nädalat terviseteadlikult.
Selgitab ja demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi võimalusi, nt haav, kukkumine, ninaverejooks, põletus, putukapiste.
Teab hädaabinumbrit 112 ja oskab vajaduse korral kutsuda abi.
Tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.
On teadlik erinevatest teabeallikatest ja kasutab neid info otsimisel.
Teadvustab digivahendite kasutamise turvalisuse reegleid.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
Kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja suhtlemiseks.
Loob dokumendi Google Drive-s, kirjutab sinna ja jagab seda.
Kopeerib, kleebib, muudab ja salvestab dokumendi ning leiab salvestatud dokumendi oma seadmest üles.
Tunneb otsingumootori kasutamise võimalusi.
Viitab allikmaterjalile, lisades autori nime, teose pealkirja ja veebiaadressi.
Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:
Õppes läbitavad põhilised teemad ja alateemad seostatakse transdistsiplinaarsuse kuue tuumküsimusega.
Põhilised teemad ja alateemad:
Jõud ja liikumine
Alateemad: reeglid ja nende vajalikkus, turvaline liiklemine, liikumise tunnused, jõud liikumise põhjusena, elekter, kiirus, kauguste ja kiiruste hindamine.
Perekond ja kodu
Alateemad: tähtpäevad ja nende kombed, mäng, suhted, õppimine, lapse õigused ja kohustused, töö ja elukutsed, raha.
Kodumaa
Alateemad: Eesti kaart, kooli ümbruse ja kodulinna plaan, ilmakaared, Eesti sümbolid, kompass ja magnet.
Organismid ja elupaigad
Alateemad: mitmekesine loodus, taimed, loomad, seened, bakterid, samblad, samblikud, toiduahel.
Tervislik eluviis
Alateemad: tervis, ohud tervisele, toimetulek ohuolukorras.
Teemade rakendamine tuumküsimuste kaudu:
Kes me oleme?
Siin keskendume enda olemusele, suhetele ja tervisele.
Tervis ja ohud tervisele käsitlevad inimest kui füüsilist olendit, kes peab oma heaolu eest hoolt kandma.
Suhted, õppimine ja mäng on meie igapäevase arengu ja sotsiaalse olemuse alustala.
Lapse õigused ja kohustused määratlevad meie rolli ja vastutuse ühiskonnas.
Töö ja elukutsed näitavad, kuidas inimesed oma annete kaudu end teostavad.
2. Kus me asume ajas ja ruumis?
Selgitame enda paiknemist ja orienteerumist ümbritsevas maailmas.
Eesti kaart ning kooli ümbruse ja kodulinna plaan aitavad meil mõista oma asukohta lähedal ja kaugel.
Ilmakaared, kompass ja magnet on vahendid ja teadmised, mis aitavad meil ruumis õiget suunda leida.
Tähtpäevad ja nende kombed tähistavad meie asukohta kultuurilises ajas ja ajaloos.
3. Kuidas me ennast väljendame?
Fookuses on sümbolid ja traditsioonid, mille kaudu näitame oma kuuluvust.
Eesti sümbolid on meie riikliku ja rahvusliku eneseväljenduse märkideks.
Perekond ja kodu on paik, kus me väljendame oma väärtusi ja traditsioone.
4. Kuidas maailm toimib?
Siin uurime loodusseadusi ja elu mitmekesisust.
Jõud kui liikumise põhjus ja liikumise tunnused selgitavad füüsikalisi seaduspärasid meie ümber.
Elekter, kiirus ning kauguste ja kiiruste hindamine aitavad mõista tehnoloogiat ja füüsilist maailma.
Mitmekesine loodus, kuhu kuuluvad taimed, loomad, seened, bakterid, samblad ja samblikud, avab elusa looduse süsteeme.
Toiduahel kirjeldab organismide vahelisi vältimatuid seoseid.
5. Kuidas me ennast organiseerime?
See osa käsitleb ühiskondlikke reegleid, turvalisust ja majandamist.
Reeglid ja nende vajalikkus ning turvaline liiklemine loovad korra ja tagavad meie ühise turvalisuse.
Raha on vahend, mille abil inimesed korraldavad oma majandustegevust.
Toimetulek ohuolukorras õpetab organiseeritud tegutsemist kriitilistel hetkedel.
6. Kuidas hoolime oma planeedist?
Keskendume elukeskkonna hoidmisele ja arusaamale, et kõik elav vajab kaitset.
Organismid ja elupaigad õpetavad väärtustama looduse liigirikkust ja hoidma kodusid, kus olendid elavad.
Kodumaa tundmine paneb meid vastutama oma vahetu elukeskkonna ja selle puhtuse eest.
Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:
Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse.
Praktilised tegevused:
Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Näiteks:
õppemängud
õppekirjandus
digivahendid
õppekäigud (rahastus võib olla ka kooliväline)
näitlikud vahendid
katsed
õppevideod
kirjalik harjutamine
rühmatöö
individuaalne töö
paaristöö
lennupõhised / klassidevahelised tegevused
avatud õpimaastik
Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:
Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine.
I kooliastme üldõpetuses:
Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid.
Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust.
Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel.
Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid.
Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.