Muusika, 2. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

I kooliastme muusikaõppes on eesmärgiks: 

• teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli; 

• rõhutada musitseerimise osatähtsust; 

• julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;

• teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga; 

• rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel; 

• lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi. 

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik). 

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

• keele‑ ja sotsiaalne areng — arendab kuulamis‑ ja eneseväljendusoskust, sõnavara ja koostööoskust (lauluringid, ansamblitöö);

• emotsionaalne ja isiksuse areng — toetab eneseteadvust, emotsioonide väljendamist ja eneseregulatsiooni läbi muusika;

• kognitiivne areng — arendab mälu, rütmitunnetust, mustritajumist ja tähelepanuvõimet;

• motoorne areng — tugevdab rütmika, koordinatsiooni ja peen‑ ning jämemotoorikat musitseerimise ja liikumise kaudu;

• väärtus‑ ja kultuuriline areng — kinnistab rahvuslikku identiteeti, esteetilisi hoiakuid ja kultuurilist lugupidamist;

• õpioskused ja motivatsioon — soodustab loovust, huvi õppimise vastu ning enesehindamist ja edasiarengut.

Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:

• Emakeel: laulusõnade analüüs, lugemine, luule kirjutamine ja esitamine;

• Kunst: visuaalne interpretatsioon (plakatid, albumid), kujundus‑ ja kompositsioonitööde ühendamine muusikaga;

• Matemaatika: rütmi‑ ja jaotusharjutused → mustrite, jagamise ja loendamise seosed;

• Loodusõpetus: hingamis‑ ja hääleharjutused, muusika mõju heaolule;

• Liikumisõpetus: tants ja kehaga esitamine, rütmiliikumine;

• Digipädevus: muusika salvestamine, lihtne helitöötlus, õpilastööde digidokumenteerimine;

• Inimeseõpetus: ühislaulmine kogukonna ja väärtuste praktikaga seotult.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

Õpilane: 

1) tunneb rõõmu laulmisest ja pillimängust, omaloomingust ja muusikalisest liikumisest ning muusika kuulamisest; 

2) saab esmase ühislaulmise ja koorilaulu kogemuse ning pillimänguoskused; 

3) kuulab keskendunult muusikat, enda ja kaaslaste muusikaesitusi ning avaldab selle kohta oma arvamust; 

4) mängib loomeideedega ning katsetab musitseerimisel erinevaid muusika väljendusvahendeid; 

5) rakendab omandatud muusikateadmisi ja -oskusi muusikategevustes, sh muusikalist kirjaoskust (helivältused, rütmid ja pausid: 2- ja 3-osaline taktimõõt; JO- ja RA-astmerida, JO võti; muusikalised oskussõnad vastavalt valitud teemadele). 

Musitseerimine: laulmine, pillimäng, muusikaline liikumine, muusikaline omalooming 

Laulmine 

Õpilane: 

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba tooni ja selge diktsiooniga üksi, ansamblis või kooris; 

2) väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; 

3) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, regilaule, kaanoneid, eesti ja teiste rahvaste laule; 

4) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Mu koduke“ (A. Kiis), „Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Teele, teele, kurekesed“, „Kevadel“ („Juba linnukesed…“), „Uhti, uhti, uhkesti“, „Emakesele“ (M. Härma), „Rongisõit“ (G. Ernesaks); 

5) on laulupidude traditsiooni edasikandja koorilaulja ja/või kuulajana, arutleb suuliselt kogetu üle; 

6) mõistab muusikalise kirjaoskuse tähtsust ja rakendab seda lauldes. 

Pillimäng 

Õpilane: 

1) rakendab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates ostinato’des ja/või kaasmängudes; 

2) musitseerib väikekandlel või plokkflöödil esmaseid mänguvõtteid kasutades; 

3) mõistab muusikalise kirjaoskuse tähtsust ja rakendab seda pillimängus. 

Muusikaline liikumine 

Õpilane: 

1) väljendab muusika sisu ja karakterit liikumise kaudu üksi või rühmas; 

2) kasutab liikumisel muusika väljendusvahendeid; 

3) tantsib eesti laulu- ja ringmänge; 

4) mõistab muusikalise kirjaoskuse tähtsust ja rakendab seda liikumisel 

Muusikaline omalooming 

Õpilane: 

1) rakendab omaloomingus muusika väljendusvahendeid (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika); 

2) loob lihtsaid rütmilis-meloodilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; 

3) improviseerib astmemudelitele tuginedes; 

4) loob lihtsamaid tekste (liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne); 

5) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamisel; 

6) väljendab muusika meeleolu kunstitöödes; 

7) mõistab muusikalise kirjaoskuse tähtsust ja rakendab seda omaloomingus. 

Muusika kuulamine 

Õpilane: 

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suuliselt või muul looval viisil; 

2) kirjeldab, iseloomustab ning võrdleb kuulatava laulu või muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara ning muusika väljendusvahendeid (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika); 

3) eristab ja iseloomustab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat, sh muusikažanre (marss, valss, polka); 

4) otsib infot erinevatest etteantud allikatest, eristab kõla ja välimuse järgi eesti rahvapille ning kirjeldab neid. 

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Sügis

• musitseerib plokkflöödil esmaseid mänguvõtteid kasutades;

• laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba tooni ja selge diktsiooniga üksi, ansamblis või kooris;

• väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

• tantsib koos kaaslastega eesti laulu- ja ringmänge ning labajalavalssi ja rei(n)lendrit;

• loob lihtsamaid tekste (liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne).

Rahvakalender

• laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, regilaule, kaanoneid, eesti ja teiste rahvaste laule;

•  rakendab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates ostinato’des ja/või kaasmängudes;

•  väljendab muusika sisu ja karakterit liikumise kaudu üksi või rühmas;

• kirjeldab, iseloomustab ning võrdleb eakohaselt kuulatava laulu või muusikapala meeleolu ja karakterit;

• eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat (laul ja muusikapala).

Organismid ja elupaigad

•  loob lihtsaid rütmilis-meloodilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

•  kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamisel;

•  kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suuliselt või muul looval viisil.

Tervislik eluviis

• väljendab laulu sisu ja meeleolu, kasutades erinevat dünaamikat ja tempot; 

• loeb iseseisvalt noodist laulusõnu;

• laulab peast I kooliastme ühislaule: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius / J. V. Jannsen), „Mu koduke“ (muusika ja sõnad A. Kiiss), „Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus / J. Oro); „Rongisõit” (G. Ernesaks / E. Niit);

• mõistab eakohaselt muusikalise kirjaoskuse tähtsust: teadvustab õpitud rütme, rütmifiguure ja pausi musitseerimisel.

Kodu ja ümbrus

• mängib keha- rütmi- ja plaatpillidel lihtsamaid ostinato'sid, kaas-, eel- ja/või vahemänge, kasutades õigeid mänguvõtteid; oskab nimetada enda koolis olevate rütmi- ja plaatpillide nimetusi; 

• mängib ja improviseerib plaatpillidel meloodiat, toetudes pentatoonikale;

• tajub ja tunnetab liikumise kaudu rütme, rütmifiguure ja pausi; tunnetab muusika erinevaid temposid ja väljendab dünaamika ja helikõrguste muutusi liikumise kaudu; 

• arvestab liikudes enda ja teiste asukohaga ruumis.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppes lähtutakse Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatust ja transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest: 

Kes me oleme?

Kus me asume ajas ja ruumis?

Kuidas me ennast väljendame?

Kuidas maailm toimib?

Kuidas me ennast organiseerime?

Kuidas hoolime oma planeedist? 

Tuumküsimustega seotud alateemad: Sügis, rahvakalender, organismid ja elupaigad, tervislik eluviis, kodu ja ümbrus

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

I kooliastme praktilised õppetegevused on: 

• ühehäälne laulmine; 

• meloodia laulmine käemärkide, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste (astmete) järgi; 

• Plokkflöödi algõpe; 

• mänguoskuse omandamine keha- ja rütmipillidel; 

• kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades; 

• muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;

• esinemisjulguse ja -oskuse arendamine; 

• muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades; 

• õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne. (kooliväline rahastus)

Kasutusel on järgmised õppematerjalid: 

A. Velli „Laulud ja mängud“ (2005), M.Pullerits „Koolimuusika kõnemängust pillimänguni“ (2004), Uued õpikud kirjastuselt „Koolibri“ I-III klass 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme muusikas: 

• Muusikaõpetuse hindamine ei sea kriteeriumiks lapse muusikalist kuulmist jt. sünnipäraseid eeldusi, vaid lähtub iga lapse arengust antud aines. 

• Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. 

• Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust ja tunnist osavõttu. 

• Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele. 

• Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ka ise oma tööle hinnangut andma. 

• Õppetöö vältel tuuakse esile oskused ja teadmised, mis on hästi omandatud ja mille omandamiseks peab veel tööd tegema. 

• Kokkuvõtvaid hinnanguid antakse 2x aastas, poolaasta lõpul.