Draamaõpetus, 2. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Draamaõpetus toetab kõikide teiste ainete õppimist. Selles kasutatakse teatrivahendeid ja draamatehnikaid õppija loovuse, suhtlemisoskuste ja ettevõtlikkuse arendamiseks ning inimsuhete mõistmiseks. Õpilased õpivad verbaalsete ja mitteverbaalsete draamatehnikate kaudu väljendama oma ideid, mõtestama inimsuhteid, kavandama loovalt draamakeskkondi, tegutsema erinevates situatsioonides ning hindama enese ja teiste toimetulekut kujutletavates olukordades. Koostöine draamategevus toimib kui sotsiaalne laboratoorium, kus on võimalik arendada elulisi oskusi ja võimeid: empaatiat, sallivust, koostöö-, läbirääkimis-, eneseväljendus-, enesekehtestamis- ja refleksioonioskusi, pingetaluvust ja kriitilist mõtlemist.

Draama kaudu saab turvaliselt käsitleda õppijaile olulisi tundlikke teemasid ja harjutada erinevaid sotsiaalseid situatsioone. Draama kui kunstivorm kujundab väärtushinnanguid, toetab õpilase kultuurilist identiteeti, ettevõtlikkust ja vastutuse võtmist kodanikuna. Draamaõpetuses väärtustatakse protsessi, mitte lõpptulemust. Oluline on, et lisaks igas tunnis antavale tagasisidele reflekteeriks õpilane draamaõpetuse kursuse lõppedes kogu õppeprotsessi, sh enese panust ühisloomesse ja koostööoskust kaaslastega. Samuti reflekteerib protsessis osaleja enese toimetulekut, arengut ja saavutusi draamakursusel. 

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik). 

Lõiming teiste õppeainetega: 

• emakeel – mälutreening ja diktsiooni arendamine; väljenduslikkus ja esinemisjulgus, kirjalike tekstide verbaliseerimine, analüüs ja läbimängimine (jutud, draamatekstid, luuletused jms), 

• liikumisõpetus – koordinatsioon ja kehalise aktiivsuse kujundamine, 

• inimeseõpetus – erinevate rollide võtmine, olukordade läbimäng, probleemõpe, inimese käitumine ja mõtteviis erinevatel ajastutel, 

• loovaine – kostüümielementide kasutamine, rekvisiidid ja lavakujunduselementide kasutamine, 

• muusikaõpetus – muusika kasutamine erinevates loovülesannetes.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus (klasside kaupa, vajadusel jagatuna teemadeks):

Teadmised: 

Õpilane mõistab draama kui kunstiliigi toimimise põhimõtteid, tunneb erinevaid draamatehnikaid ja eakohasel tasemel teatriterminoloogiat.

Oskused: 

Õpilane arendab draamatehnikate kaudu sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust ja loovust ning arusaamist inimsuhetest ja ühiskonnast.

Hoiakud: 

Õpilane väärtustab loomingulist koostööd, ideede paljusust ja võtab vastutuse tulemuse eest.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
Õpilane on võimeline:

• osalema väikestes etendustes ja rollimängudes, hoides lühikest rolli järjekindlalt;

• järgima suulisi ja lihtsaid kirjalikke tööjuhiseid ning tegutsema vastavalt rühma kokkulepetele;

• väljendama emotsioone ja tegelaskuju kehakeele, näoilme ja kõnevarjundiga;

• improviseerima lühikesi dialooge ja stseene etteantud ülesande või pildiseeria põhjal;

• koostama lühikese loostsenaariumi (algus, sündmus, lõpp) koos kaaslastega;

• kasutama lihtsaid rekvisiite ja kostüüme eesmärgipäraselt ning hooldama neid;

• kasutama ruumi ja suunda etenduses teadlikult (sisenemine, asukoht, väljumine);

• kuulama kaaslasi tähelepanelikult ja reageerima nende tegevusele (reaalne dialoog ja partneri tagasiside);

• andma ja vastu võtma konstruktiivset tagasisidet (1‑2 positiivset tähelepanekut ja 1 parandussoov õpetaja juhendamisel);

• austama laval turvalisuse reegleid ning tegutsema ohutult (ei tee ohtlikke liigutusi, järgib õpetaja juhiseid);

• demonstreerima loovust ja julgust väljendada oma ideid lühikeses esitluses;

• osalema rühmatöödes vastutustundlikult (jagab rolle, aitab kaaslast).

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Draamaõpetuses lähtutakse transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest: 

Kes me oleme?

Kus me asume ajas ja ruumis?

Kuidas me ennast väljendame?

Kuidas maailm toimib?

Kuidas me ennast organiseerime?

Kuidas hoolime oma planeedist? 

Tuumküsimustega seotud alateemad:

Keskendumine ja tähelepanu

• tähelepanuringid

• oma tunnete ja meeleolu

• kirjeldamine, erinevatelt kaugustelt helide

• kuulamine

• sosina kuulamine

Kehakeel: miimika, žest, hoiak, rütm, tempo

• nimemängud

• kajamängud

• pilditehnika

• pildi elustamine

• peegeldamine

• pantomiimina

• matkimismängud

• liikumine muusikasse

Töö häälega: diktsioon, selge kõne, kõne väljenduslikkus, tugevus

• rütmimängud

• kajamängud

• hääletreening, sh hääletugevus, kõneselgus, väljenduslikkus jms

• retsiteerimine

Improvisatsioon

• kujutlusmängud

• rollimängud

• laulumängud

• pilditehnika

• skulptuur

• kirjutamine kehakirjas

Lugude jutustamine

• loov jutustamine

• pildi ja situatsiooni

• kirjeldamine

• jutustamine ja tegevus samal ajal

Rolli loomine

• Loovmäng

Dramatiseerimine

• pilditehnika

• paarisdialoogid

Etenduse vaatamine ja analüüs

• suuline tagasiside etendusele;

• oma arvamuse sõnastamine

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. Aasta jooksul valmib 1-2 lavastust, võimalusel käiakse esinemas Tartu Kooliteatrite Festivalil.

Õppemeetodid teema kaupa: 

Keskendumine ja tähelepanu

• Kuulab juhendajat ja kaaslasi, teeb kuuldust järeldusi ja tegutseb vastavalt. 

• Arendab oma taju ja tähelepanu: kirjeldab esemeid kompimise, nuusutamise, maitsmise, kuulamise ja vaatlemise teel. 

• Järgib koostegevuse reegleid.

Kehakeel: miimika, žest, hoiak, rütm, tempo

• Väljendab kehakeeles erinevaid meeleolusid ja olukordi.

• Valitseb oma keha erinevates draamategevustes.

• Kujutab olukordi, esemeid, töid, tegevusi liikumise kaudu.

• Liigub vabalt ruumis ja kasutab liikumisel kogu ruumi.

Töö häälega: diktsioon, selge kõne, kõne väljenduslikkus, tugevus

• Kasutab oma häält erinevate meeleolude väljendamiseks, räägib selgelt ja kuuldavalt.

Improvisatsioon

• Kujutleb olukordi ja kirjeldab neid kõikide meelte kaudu.

• Osaleb rollimängus, kus tegelasteks on esemed, nähtused ja olendid.

• Liigub ja tegutseb muusika meeleolule ja rütmile vastavalt.

Lugude jutustamine

• Loov jutustamine.

• Pildi ja situatsiooni kirjeldamine.

• Jutustamine ja tegevus samal ajal.

Rolli loomine

• Leiab endale kujutletavas olukorras sobiva rolli ja arendab seda.

Dramatiseerimine

• Dramatiseerib tegevuslikult loo, loob pilte ja dialooge.

Etenduse vaatamine ja analüüs

•  Vaatab õppeaasta jooksul vähemalt ühte teatrietendust.

• Kirjeldab etenduses toimunut.

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme draamaõpetuses: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Ühtki tegevust ei hinnata võimekuse, vaid isikliku arengu baasil.

• Hinnatavad tegevused ja etteasted tuleb eelnevalt õpilastega koos kokku leppida: stseenides või näidendis osalemine, luule- ja proosateksti esitamine, individuaalsed ülesanded, tunnitöö. 

• Poolaastas on vähemalt kolm jooksvat hinnangut ja poolaasta lõpus kokkuvõtlik hinnang.