Üldõpetus, 1. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Esimeses klassis on lõimitud matemaatika, eesti keel ja loodusõpetus. Üldõpetuse üldised eesmärgid I kooliastmes on: 

• Omandada tähestik ja kirjutamisoskuse algtase nii, et õpilane tunneb ära ja kirjutab korrektselt kõik suurtähed ja väiketähed ning oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lauseid I kooliastme lõpuks.

• Arendada hääliku‑ ja silbimistaipu nii, et õpilane eristab häälikuid ja silpe sõnas ning saab iseseisvalt silbitada ja määrata hääliku pikkust.

• Luua sujuv lugemisoskus nii, et õpilane loeb ja mõistab eakohast teksti ja suudab sellest kirjaliku või suulise kokkuvõtte teha.

• Kujundada kirjaliku eneseväljenduse oskust nii, et õpilane kirjutab korrektselt lühikesi jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.

• Arendada arvutus‑ ja loogilist mõtlemist nii, et õpilane valdab liitmist ja lahutamist kuni sobiva arvuulatuseni ning rakendab neid igapäevaprobleemide lahendamisel praktilistes ülesannetes.

• Suurendada ruumi‑ ja mõõtmisoskust nii, et õpilane tunneb ära põhikujud, mõõdab pikkust, mahtu ja massi lihtsate vahenditega ning oskab võrrelda mõõtühikuid.

• Arendada andmete kogumise ja esitamise oskust (vaatlus, tabel/diagramm, järeldused). 

• Tunda ja väärtustada kohalikku loodust nii, et õpilane nimetab ja tunneb ära levinumaid taimi ja linde, eristab elus‑ ja elutut loodust ning oskab kirjeldada lihtsat toiduahelat.

• Kujundada looduses turvalise ja tervisliku käitumise oskust nii, et õpilane teab põhilisi ohutusreegleid ja oskab hädaolukorras otsida abi ning rakendab prügi sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid igapäevases tegevuses.

• Arendada digipädevust ja allikakasutust nii, et õpilane kasutab juhendatult digivahendeid info otsimiseks ja tööde dokumenteerimiseks ning järgib lihtsaid digiturvalisuse reegleid.

• Toetada koostöö‑ ja õpioskusi nii, et õpilane töötab juhendatult paaris ja rühmas ja jagab vastutust.

• Edendada õpioskusi ja eneseregulatsiooni nii, et õpilane oskab sõnastada ühe isikliku õpieesmärgi ja hinnata oma edusamme lihtsa enesereflektsiooni abil.

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik). 

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

Eesmärgid annavad lapsele laiapõhjalise arusaama keelest, loodusest ja matemaatikast ning arendavad nii akadeemilisi kui praktilisi ja sotsiaalseid pädevusi — need valmistavad ette jätkuvaks õppimiseks, eneseregulatsiooniks ja turvaliseks toimetulekuks igapäevaelus.

• Keeliline ja kommunikatiivne areng: arendavad kõne‑, kuulamis‑ ja lugemisoskust; laps suudab väljendada mõtteid, tundeid ja kogemusi ning mõista teiste sõnumit.

• Kognitiivne areng ja mõtlemisoskus: tugevdavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist (aritmeetika, ruumiline taju), andmete kogumise ja lihtsa analüüsi oskust; arendavad probleemilahendust.

• Õpioskused ja eneseregulatsioon: õpetavad õppestrateegiaid, eesmärgistamist ja enesereflektsiooni; laps õpib planeerima ja hindama oma tööd.

• Kirjalik ja loov eneseväljendus: arendavad kirjutamisoskust ja loovust (jutustused, kirjeldused, õnnitluskaardid), mis toetab eneseväljendust ja enesekindlust.

• Loodusteadlikkus ja praktiline teadmine: kasvatavad loodushuvi, vaatlusoskust ja keskkonnateadlikkust (taimed, loomad, aastaaegade seosed, jäätmete sorteerimine).

• Sotsiaalsed oskused ja koostöövõime: õpetavad töötama paarides ja rühmades, jagama vastutust, järgima kokkuleppeid ning austama kaaslasi.

• Turvalisus ja tervisekäitumine: annavad alused ohutuks käitumiseks looduses ja igapäevaelus ning toetavad hügieeni ja abi otsimise oskust.

• Digipädevus ja infootsing: juhendatud veebikasutus, dokumenteerimine ja lihtne allikakriitika: laps õpib infot sihipäraselt leidma ja turvaliselt kasutama.

• Motoorsed ja praktilised oskused: mõõtmiste, joonistamise ja käeliste tegevuste kaudu arenevad peenmotoorika ja praktiline käeline mõtlemine.

• Emotsionaalne heaolu ja enesehinnang: lugemine, jutustamine ja ühised projektid toetavad empaatiat, õpitu tähenduse mõistmist ning enesekindlust.

• Kultuuriline ja väärtuslik orientatsioon: eesti keele ja kohalikku loodust puudutavad teemad aitavad kujundada kuuluvustunnet ja vastutust kogukonna ees. 

Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:

• Loovaine: Pildilugemine, illustreerimine ja uurimuse visuaalne esitamine (plakatid, raamatu kaas, kollaaž).

• Muusika: Teema‑põhised esitused ja rütmiharjutused (laulud või helimaastikud looduse/hooaja teemadel).

• Liikumisõpetus: Õueorienteerumine, mõõtmis‑jaotusmängud ja kehakeele kasutamine (orienteerumine).

• Digipädevus: Infootsing, andmete töötlemine/diagrammid, esitlusmaterjalide ja lihtdokumentide koostamine ning turvaline suhtlemine.

• Inimeseõpetus: Suhtlemisnormid, koostöö, vastutus, eetika (autoriõigus, privaatsus) ja enesetunde kajastamine.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

Eesti keeles: 

• osaleb aktiivselt ja mõtestatult õppeprotsessis;

• kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid;

• kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga;

• eristab helisid, hääli ja häälikuid;

• omandab lugemistehnilise vilumuse ja teadliku lugemisoskuse;

• sooritab kirja eelharjutusi, arvestab etteantud juhendi ja juhendamisega;

• tunneb joonis- ja kirjatähti, kasutab õigeid tähekujusid, kirjutab loetava käekirjaga;

• loeb ja eristab eri liiki tekste, analüüsib teksti ülesehitust, keelekasutust ja sisu, avaldab selle kohta arvamust;

• sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid, teeb teksti põhjal märkmeid, võrdleb tekste omavahel;

• jutustab kuuldust, nähtust ja loetust, vajaduse korral kasutab juhendi abi;

• kirjutab mõtestatud lauseid, jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;

• kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt;

• vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgib õpitud keelereegleid;

• valib ja loeb sobivaid tervikteoseid nii eesti kui ka maailma lastekirjandusest, kasutab raamatukogude infosüsteemi;

• kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi;

• rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

Matemaatikas: 

Arvutamine

• loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;

• nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

• määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

• esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

• liidab ja lahutab peast arve 100 piires;

• liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;

• selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;

• nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid;

• selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;

• valdab korrutustabelit;

• korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;

• leiab tähe arvväärtuse;

• määrab tehete järjekorra avaldises.

Mõõtmine ja tekstülesanded

• nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;

• teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);

• arvutab nimega arvudega;

• selgitab murdude tähendust;

• leiab osa arvust;

• selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;

• lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;

• koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;

• koostab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;

• hindab saadud tulemuste reaalsust.

Geomeetrilised kujundid

• eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse; 

• joonestab ristküliku ja ruudu;

• arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;

• kirjeldab ja joonestab võrdkülgset kolmnurka;

• joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;

• eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;

• leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;

• rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.

Loodusõpetuses: 

• eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke materjale; 

• kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;

• kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;

• teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; 

• seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;

• teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;

• märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;

• koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;

• mõistab küsimuste esitamise vajalikkust ning teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;

• toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;

• kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;

• eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;

• eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;

• teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; 

• oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;

• toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;

• mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; 

• toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;

• võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

• saab aru kaardist; 

• leiab kooliümbruse kaardilt tuttavaid objekte;

• leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;

• tunneb ilmakaari;

• märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;

• liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

• arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;

• tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

• käitub liikluses ohutult;

• teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Teemaplokk: Mina ja meie

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud tähti

• määrab hääliku asukoha sõnas (sõna alguses, keskel ja lõpus)

• kuuleb sõnas kõiki häälikuid

• tunneb täishäälikuid

• loeb ja mõistab eakohast teksti

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit

• on läbi lugenud vähemalt ühe raamatu

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud numbreid

• moodustab hulki ja võrdleb neid (rohkem, vähem, võrdselt)

• teab ja kasutab mõisteid võrra rohkem ja võrra vähem

• teab ja kasutab mõisteid all, ülal, peal, ees, taga, parem ja vasak

• liidab ja lahutab peast 10 piires

• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid: kolmnurk, nelinurk, ring

• teab pikkusühikut sentimeeter

Loodusõpetuses oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab ja tunneb sügise märke

• viib läbi lihtsama loodusvaatluse

• oskab tuua näiteid elus ja eluta loodusest

• eristab inimese valmistatut looduslikust

• tunneb ära õpitud puu- ja köögivilju ning marju piltide järgi ja looduses

• tunneb ära õpitud ränd- ja paigalinde piltide järgi

• nimetab seeni

• eristab lehtpuid okaspuudest

• märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• avab veebilehitseja ja otsingumootori

• valib sobivad võtmesõnad infootsinguks

• teeb vahet otsingukastil ja aadressiribal

• teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne

Teemaplokk: Hooli ja märka

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud tähti

• eristab häälikupikkusi

• eristab sõna ja lauset ja lõpetab lause punktiga

• nimetab lähedase ja vastandtähendusega sõnu

• tunneb tähestikku

• loeb ja mõistab eakohast teksti

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit

• esitab luuletuse peast

• on läbi lugenud vähemalt ühe raamatu

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• oskab arve (0-20) järjestada ja võrrelda

• eristab ühe- ja kahekohalisi arve

• liidab ja lahutab peast 10 piires

• liidab täiskümneid 100 piires

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid

• teab pikkusühikut meeter

Loodusõpetuses oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, et muutused looduses sõltuvad aastaaegadest ning valgusest ja soojusest

• teab, mida tähendab taaskasutus

• selgitab prügi sorteerimise vajalikkust

• teab ja tunneb talve märke

• nimetab ja tunneb pildi järgi ära peamisi Eestis elavaid metsloomi

• toob näiteid loomade talvitumisviisidest

• meenutab ja kordab õpitut

• suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab teistega suhtlemiseks mobiiltelefoni põhilisi funktsioone (helistamist, sõnumi saatmist, sõnumi kustutamist, uue kontakti salvestamist)

• on teadlik ohtudest, mis kaasnevad digisuhtluses tundmatute inimestega

• teab, et internetti lisatud või jagatud infoga kaasneb vastutus

Teemaplokk: Avastame ja uurime

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud kirjatähti

• eristab häälikupikkusi

• eristab tekstis lauset ja lauses sõna

• eristab jutustavat, hüüd- ja küsilauset ning lõpetab lause õige lauselõpumärgiga

• teab, et lause alguses kasutatakse suurt algustähte

• teab, et inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega

• valib sõna ja sobiva küsimuse (kes? või mis?)

• teab, et mitmuse tunnus on -d

• loeb ja mõistab eakohast teksti

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit

• jutustab pildiseeria järgi

• esitab luuletuse peast

• on läbi lugenud vähemalt ühe raamatu

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• liidab ja lahutab peast 20 piires

• liidab ja lahutab täiskümneid 100 piires

• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (ruut, ristkülik, ring, kolmnurk).

• teab pikkusühikut kilomeeter

• loeb ja kirjutab järgarve

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid

• eristab paarituid ja paarisarve

• teab mahuühikut liiter

Loodusõpetuses oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• viib läbi lihtsama loodusvaatluse

• nimetab ja tunneb pildi järgi ära õpitud paigalinde

• teab, mida võib talvel lindudele söögimajja panna

• eristab tahkeid ja vedelaid aineid ja nimetab nende erinevaid omadusi

• võrdleb puhta vee ja õhu omadusi

• teeb praktilistes tegevustes kaaslasega koostööd

• tunneb Eesti Vabariigi sümboolikat

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• nimetab internetis suhtlemise reegleid (netikett)

• teeb digiseadmega fotosid ja videoklippe

• mõistab, miks ei tohi tundmatuid programme ja rakendusi digiseadmesse laadida

• teab, et kõne tundmatult numbrilt võib olla ohtlik

Teemaplokk: Meeletud meeled

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud kirjatähti

• eristab häälikupikkusi

• tunneb täishäälikuid ja täishäälikuühendit

• teab silbi mõistet ja moodustab silpidest sõnu

• tunneb ja moodustab liitsõnu

• teab, et lause alguses ja nimedes kasutatakse suurt algustähte

• eristab jutustavat, hüüd- ja küsilauset ning lõpetab lause õige lauselõpumärgiga

• kirjutab tegusõna lõppu õigesti -b ja -vad

• loeb ja mõistab eakohast teksti

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit

• jutustab kasutades täislauseid

• on läbi lugenud vähemalt ühe raamatu

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• oskab arve (0-100) järjestada ja võrrelda

• liidab ja lahutab peast 20 piires (üleminekuga)

• eristab lõiku ja mõõdab lõigu pikkuse

• teab euro rahaühikuid ja rahaühikute vahelisi seosed

• tunneb kella (täis-, kolmveerand-, pool- ja veerandtund)

• teab raskusühikuid g ja kg ning nende omavahelist seost

• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (risttahukas, kuup, püramiid, kera ning nende elemendid)

• teab pikkusühikuid mm, cm, m

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid

• tunneb kalendrit

Loodusõpetuses oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• viib läbi lihtsama loodusvaatluse

• nimetab meeli ja meeleelundeid

• sõnastab meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi

• teab ja tunneb kevade märke

• nimetab kalendrikuud õiges järjekorras ning aastaaegade kaupa

• kirjeldab lindude elutegevust kevadel

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• teab, mis on arvuti ja kuidas see töötab

• kasutab arvutihiirt (nt vasak- ja paremklikki, topeltklikki, lohistamist), sülearvuti puuteplaati

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks

• teab, mis on kasutajanimi ja salasõna

• teab, et oma kontoga sisse logides tuleb sealt ka välja logida

• mõistab, miks ei tohi avaldada delikaatset teavet (enda ja teiste kohta) avalikus keskkonnas

• teab, et liigne digiseadme kasutamine võib mõjutada tervis

Teemaplokk: Eluring

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• teab, tunneb ja kirjutab õpitud kirjatähti

• eristab häälikupikkusi

• tunneb kaashäälikuid ja kaashäälikuühendit

• kirjutab -ga sõnade lõppu, mis vastavad küsimustele kellega? või millega?

• teab, et eesti keeles kirjutatakse sõna alguses tavaliselt k, p, t

• eristab jutustavat, hüüd- ja küsilauset ning lõpetab lause õige lauselõpumärgiga

• kirjutab loovjutukese

• loeb ja mõistab eakohast teksti

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit

• jutustab kasutades täislauseid

• on läbi lugenud vähemalt ühe raamatu

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• oskab arve (0-100) järjestada ja võrrelda

• liidab ja lahutab peast 20 piires (üleminekuga)

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid

• tunneb ära ristküliku ja risttahuka, ruudu ja kuubi, kolmnurga ja püramiidi, ringi ja kera

• oskab nimetada mõõtühikuid (mm, cm, m, km, g, kg, l)

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid

Loodusõpetuses oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:

• oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest

• viib läbi lihtsama loodusvaatluse

• tunneb ära õpitud kevadlilli piltide järgi

• saab aru lihtsast plaanist

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks

• teab, mis on kasutajanimi ja salasõna

• tunneb ja kasutab klaviatuuri põhilisi klahve

• kasutab eneseväljenduseks etteantud digitehnoloogiaid

• sõnastab, mida ta oskab ja mida tahaks osata 

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppes läbitavad põhilised teemad ja alateemad seostatakse transdistsiplinaarsuse kuue tuumküsimusega.

Põhilised teemad ja alateemad: 

Mina ja meie 

• Alateemad: Suvest sügisesse, tutvumine klassi ja kooliga, looduslik ja tehislik, rändlinnud ja paigalinnud, puu- ja köögiviljad, seened.

Hooli ja märka

• Alateemad: Prügi ja loodushoid, sügisest talve, metsloomad talvel, looduslik tähestik.

Avastame ja uurime

• Alateemad: Talvine loodus, linnud talvel, avastame ja uurime erinevaid aineid, minu kodumaa.

Meeletud meeled

• Alateemad: Viis meelt, talvest kevadesse, aastaajad, linnud kevadel.

Eluring

• Alateemad: Kevadine loodus, käitumine looduses, koduloomad ja -linnud, plaan.

Alateemade jaotumine tuumküsimuste kaupa: 

1. Kes me oleme?

See teemaplokk keskendub õpilase identiteedile, sotsiaalsetele suhetele ja bioloogilisele olemusele.

• Mina ja meie käsitleb sotsiaalset identiteeti ja rühma kuulumist.

• Viis meelt aitab mõista inimest kui bioloogilist olendit ja maailma tajumist.

• Tutvumine klassi ja kooliga aitab kohaneda uute rollide ja ühise keskkonnaga.

2. Kus me asume ajas ja ruumis?

Siin uurime oma asukohta maailmas ja aja lakkamatut liikumist.

• Minu kodumaa õpetab tundma meie geograafilist ja kultuurilist paiknemist.

• Aastaajad selgitavad aja üldist kulgemist looduses.

• Suvest sügisesse, sügisest talve ning talvest kevadesse on teemad, mis keskenduvad konkreetsetele üleminekutele ajas.

• Plaan arendab oskust ruumis orienteeruda ja tegevusi kavandada.

3. Kuidas me ennast väljendame?

Fookuses on suhtlusviisid, loovus ja see, milliseid märke me endast maha jätame.

• Looduslik tähestik arendab kirjaoskust ja sümbolite märkamist looduslike vormide kaudu.

• Käitumine looduses õpetab väljendama lugupidamist keskkonna vastu läbi oma tegude.

4. Kuidas maailm toimib?

See osa keskendub loodusteaduslikele protsessidele ja meid ümbritsevate asjade olemusele.

• Looduslik ja tehislik selgitab maailma koostist ja materjalide päritolu.

• Avastame ja uurime erinevaid aineid keskendub ainete füüsikalistele ja keemilistele omadustele.

• Rändlinnud ja paigalinnud ning linnud talvel ja kevadel selgitavad bioloogilisi protsesse ja loomade eluviise.

• Metsloomad talvel uurib loomade kohastumist raskete oludega.

• Seened ning puu- ja köögiviljad tutvustavad taimeriiki ja selle toimimist.

5. Kuidas me ennast organiseerime?

Siia kuuluvad teemad, mis puudutavad inimtegevuse ja looduse rütmide kooskõlastamist.

• Koduloomad ja -linnud teemas käsitletakse inimese poolt suunatud eluringi ja kodustatud keskkonda.

• Talvine ja kevadine loodus näitavad, kuidas me kohandame oma igapäevaelu vastavalt väliskeskkonnale.

6. Kuidas hoolime oma planeedist?

Keskendume vastutustundlikule eluviisile ja arusaamale, et kõik elav on omavahel seotud.

• Prügi ja loodushoid õpetab keskkonnakaitset ja säästlikku tarbimist.

• Hooli ja märka arendab empaatiat ja tähelepanelikkust kõige elava suhtes.

• Eluring aitab mõista looduse järjepidevust ja vajadust seda hoida.

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab õppeperioodi alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

Praktilised tegevused:

Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Näiteks: 

• õppemängud 

• õppekirjandus 

• digivahendid 

• õppekäigud (rahastus võib olla ka kooliväline)

• näitlikud vahendid 

• katsed 

• õppevideod 

• kirjalik harjutamine 

• rühmatöö 

• individuaalne töö 

• paaristöö

• lennupõhised / klassidevahelised tegevused  

• avatud õpimaastik 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme üldõpetuses: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. 

• Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.