Liikumisõpetus, 1. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Liikumisõpetus on liikumispädevust kujundav õppeaine, mille eesmärk on toetada õpilase kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut ning kujundada eeldused elukestvaks kehaliseks aktiivsuseks. Kooli liikumisõpetuse ainekava lähtub riiklikust liikumisõpetuse ainekavast ning toetab terviklikku, kogemuslikku ja õppijakeskset lähenemist. Ainekava käsitleb liikumist kui loomulikku osa õppimisest ja heaolust ning seob liikumisõpetuse sisu transdistsiplinaarse õpikäsitusega.

Liikumisõpetuse üldeesmärgid I kooliastmes: 

• arendada laste liikumisoskusi ja rütmitunnetust läbi mängude, harjutuste, tantsu ja lihtsate vahendite kasutamise;

• arendada kehalisi võimeid ja nende enesemõõtmise algoskust (tasakaal, koordinatsioon, jõud, vastupidavus, painduvus);

• kujundada ohutus- ja hügieeniharjumusi ning oskust hinnata enda võimeid ja kutsuda abi ohuolukorras;

• arendada koostöö-, suhtlemis‑ ja eneseväljendusoskust liikumise kaudu (paaris‑ ja rühmatöö, tagasiside);

• toetada liikumise seost tervise ja toitumisega ning soodustada aktiivset eluviisi;

• arendada oskust kasutada ruumi ja keskkonda liikudes (suuna ja asukoha määramine ning liikumine looduskeskkonnas);

• toetada loomingulist ja uurivat suhtumist liikumisse (liikumisüritustel osalemine, enda liikumiste loominguline väljendamine).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

• füüsiliselt: arendavad peen‑ ja jämemotoorikat, kehatunnetust ja üldist tervist;

• kognitiivselt: arendavad ruumilist mõtlemist, enesemonitooringut ja probleemilahendust;

• sotsiaalselt‑emotsionaalselt: soodustavad koostööd, empaatiat, enesekindlust ja emotsioonidega toimetulekut;

• õpioskuste ja elukestva aktiivsuse vallas: kujundavad eesmärgistatud harjutamise ja enesehindamise oskusi.

Lõiming teiste õppeainetega:

• eesti keel: suuline väljendus, juhendite mõistmine, enese- ja kaaslase tööst tagasiside andmine;

• matemaatika: mõõtmised (kaugus, aeg, kordused), andmete kogumine ja lihtne analüüs (nt pulsisagedus);

• loodusõpetus/tervis: liikumise mõju tervisele, toitumine, looduskeskkonna kasutus liikumiseks;

• kunst/muusika: tants, rütmiline liikumine ja koreograafia;

• Digipädevus: liikumisürituste dokumenteerimine, lihtne andmete salvestus ja jagamine (digiturvalisus).

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

I kooliastme lõpuks õpilane:

LIIKUMISOSKUSED

• kasutab edasiliikumisoskuseid harjutustes ja liikumismängudes erinevates keskkondades, rütmi ja muusika saatel, tantsulistes liikumistes, koostöös paarilise- ja rühmaga; 

• oskab liikuda tuttavas keskkonnas määrates asukohta ja suunda; 

• oskab liikuda vahendil harjutustes ja liikumismängudes; 

• arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid; 

• oskab käsitseda vahendit harjutustes ja liikumismängudeks; 

• arvestab kaaslastega liikumismängudes ja harjutuste sooritamisel; 

• oskab hoida tasakaalu asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides;

• kirjeldab enda liikumisoskuseid; 

• oskab ujuda, sealhulgas sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis kokku 200 meetrit edasi liikuda;

• hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. 

TERVIS JA KEHALISED VÕIMED 

• oskab mõõta õpetaja juhendamisel kehalisi võimeid. 

KEHALINE AKTIIVSUS 

• teab, kui palju peab kehaliselt aktiivne laps igapäevaselt liikuma; 

• oskab sooritada taastumist toetavaid tegevusi õpetaja juhendamisel; 

• oskab märgata abi vajamist ja kutsuda abi. 

LIIKUMINE JA KULTUUR 

• oskab kirjeldada kogemust, mille ta on saanud väljaspool kooli toimuval liikumisüritusel osalejana või vaatlejana; 

• teab ja järgib üldiselt ausa mängu põhimõtteid; 

• oskab nimetada Eesti sportlasi ja liikumisüritusi; 

• teab ja järgib isiklikku hügieeni- ja ohutusnõudeid; 

• oskab valida sobiliku riietuse liikumiseks erinevates keskkondades; 

• teab, milliseid võimalusi pakub liikumiseks looduskeskkond; 

• kirjeldab liikumise ja kultuuri seoseid isikliku kogemuse põhjal. 

VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL 

• oskab sooritada vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel. 

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Mina ja meie 

• loob midagi liikumisega seotult;

• teab ning järgib isiklikku hügieeni ja ohutusnõudeid;

• riietub liikumiseks sobilikult;

• tantsib üksi, paaris ja rühmas;

• liigub edasi vahendil harjutustes ja liikumismängudes

• käsitseb vahendit harjutustes, liikumismängudes ja teiste oskuste arendamiseks;

• korrigeerib kehahoidu õpetaja juhtimisel;

• annab tagasisidet enda liikumisoskuste ja -ohutuse kohta etteantud kirjelduse alusel;

• toob näiteid erinevate liikumisoskuste kohta

• osaleb aktiivselt kehalisi võimeid arendavates mängudes ja harjutustes;

• nimetab kehalisi võimeid;

• sooritab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel.

Hooli ja märka

• märkab abi vajamist tunnis ja kutsub abi ohuolukorras

• teab ja järgib üldiselt ausa mängu põhimõtteid;

• kasutab edasiliikumisoskusi eri keskkondades, harjutustes, liikumismängudes ja tantsus, rütmis ja muusika saatel, koostöös paarilise ning rühmaga;

• teab esmast liikumisvahendi hoidmis- ja hooldusvajadust;

• arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid ning saab aru erinevate liikumisviiside puhul vajaliku turvavarustuse kasutamise põhjustest;

• arvestab tegevustes kaaslasi;

• märkab õpetaja juhendamisel emotsioone ja nendega toimetulemist soodustavaid tegevusi.

Avastame ja uurime

• kirjeldab kogemust, mille ta on saanud väljaspool kooli toimunud liikumisüritusel osalejana, vaatlejana või vabatahtlikuna;

• teab Eesti sportlasi ning tantsu ja liikumisega seotud kultuuriüritusi;

• teab, mis võimalusi pakub liikumiseks looduskeskkond;

• oskab liikuda tuttavas keskkonnas, määrates asukohta ja suunda;

• avastab liikumisvõimalusi tantsu kaudu

• mõõdab enda kehalisi võimeid õpetaja juhendamisel.

Meeletud meeled

• märkab liikudes südamelöögisageduse ja enesetunde muutust;

• sooritab liikumiseks ettevalmistavaid ja taastumist toetavaid tegevusi õpetaja juhendamisel;

• hoiab tasakaalu asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides.

Eluring

• teab liikumise ja toitumise olulisust tervisele;

•  teab, kui palju ja milleks peab kehaliselt aktiivne laps iga päev liikuma.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppe kavandamisel arvestatakse kuue tuumküsimusega: - Kes me oleme? - Kus me asume ajas ja ruumis? - Kuidas me ennast väljendame? - Kuidas maailm toimib? - Kuidas me ennast organiseerime? - Kuidas hoolime oma planeedist? Õppe sisu ja tegevused toetavad liikumisõpetuse viit valdkonda: liikumisoskused, tervis ja kehalised võimed, kehaline aktiivsus, liikumine ja kultuur ning vaimne ja kehaline tasakaal. 

Tuumküsimustega seotud alateemad: Mina ja meie, hooli ja märka, avastame ja uurime, meeletud meeled, eluring

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:

Õppeprotsess on ülesehitatud selliselt, et võimaldab vastata küsimusele, milliste eesmärkide nimel tegevused toimuvad ja kuidas on need seotud elukestva liikumisharrastusega. Õpilase eneseanalüüs on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane koostab lühikese eneseanalüüsi läbivalt õppeprotsessi jooksul, kuid põhjalikuma eneseanalüüsi vähemalt kord õppeaasta jooksul. 

Liikumisõpetusetunnid korraldatakse: 

• sise- ja õuekeskkonnas; 

• sisekeskkonnas viiakse tunnid läbi ruumides, mis võimaldavad saavutada ainekavas toodud õpitulemusi. Nendeks on võimla, ujula, aula, klassiruumid või muud ruumid, mis on kohandatud vastavaks tegevuseks; 

• õuekeskkond toetab õpitulemusteni jõudmist ja liikumisõpetuses omandatud oskuste kasutamist ja arendamist pakkudes mitmekesiseid liikumisvõimalusi erinevatele vanuserühmadele; 

• nii, et õpilastel on võimalus kasutada rõivistuid ning pesemisruume. 

Soovituslikud õppemeetodid I kooliastmes: 

• mängupõhine õpetamine: lühikesed struktuursed liikumismängud (soojendus, põhiosa, lõdvestus), korduvate rutiinidega.

• näitlik õpetamine ja mudeldamine: õpetaja näitab harjutuse sooritust, õpilased kordavad, õpetaja annab kohese suulise tagasiside.

• metoodiline diferentseerimine: lihtsustatud, põhitaseme ja keerukama variandi pakkumine eri oskustasemetele.

• paaris‑ ja rühmatöö: koostööoskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks (paarisülesanded, rühmakoreograafiad).

• juhendatud enese‑ ja kaaslase hindamine: lühikesed enesehindamis‑ ja kaaslase‑tagasiside harjutused.

• õuesõpe ja keskkonnalõiming: liikumine õues, orienteerumine, rütmiharjutused looduses.

• lõimimine teiste ainetega: integreeritud ülesanded (näiteks matemaatika: sammude mõõtmine; eesti keel: tegevuste kirjelduse esitamine).

• ohutus‑ ja hügieenirutiinide treenimine: tunni alustamine ja lõpetamine, liikumisvahendite hooldus, riietumise harjutused.

Soovituslikud vahendid ja materjalid:

• liikumisvahendid: pallid (erineva suurusega), rõngad, märgistusvahendid, köied (mõõduks), liikumiskepid või tasakaalulauad; pehmete mattide komplektid.

• rütmivahendid: rütmiinstrumentide komplektid tantsu ja rütmiharjutuste toetamiseks.

• digivahendid: lihtne pulsi‑/sammulugeja või stopper mõõtmiste jaoks; foto‑ ja videokaamerad dokumenteerimiseks.

• materjalid ohutuseks: esmaabikomplekt.

• visuaalsed abivahendid: plakatid, pildijuhendid, jmt.

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme liikumises: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima. 

• Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse riikliku õppekava üldosas hindamise kohta sätestatust ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendist.

• Erinevatele osapooltele on perioodi alguses selge, millise õpitulemuse poole, milliste õpiülesannetega liigutakse. 

• Hindamiskriteeriumid on seotud õpitulemustega, s.t hindamise kaudu antakse tagasisidet õppeprotsessi jooksul omandatud teadmiste, oskuste, protsessi ja selle tulemusel toimunud arengu kohta. Arengu all mõeldakse õppeprotsessi tulemusel toimunud muutusi.

• Õpitulemusteni jõudmiseks ja nende tagasisidestamiseks on piisavalt aega. 

• Õppimise süvendamiseks kasutatakse õppeprotsessi jooksul lisaks õpetajapoolsele hindamisele ka enese hindamist. Üks osa kooliastme kokkuvõtvast hindamisest on õpilase eneseanalüüs.