Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:
Õpieesmärgid loovaines I kooliastmes:
õppida hoidma töökohta ja töövahendeid korras ning järgima puhtuse ja korra nõudeid;
kasutada erinevaid töövõtteid ja tehnikaid joonistamisel, maalimisel, voolimisel ja lihtsamates käsitööülesannetes;
järgida esmaseid ohutusnõudeid ja käsitleda töövahendeid turvaliselt;
mõista ja täita suulisi tööjuhendeid ning tööplaani;
arendada ajaplaneerimisoskust ja esitada töid õigeaegselt;
õppida hindama ja tunnustama enda ja teiste töid ning väljendama positiivset tagasisidet;
katsetada ja arendada loovat väljendust (värvi-, vormi‑ ja kompositsioonitunnetus);
töötada iseseisvalt ja koostöös kaaslastega;
kasutada digivahendeid lihtsate piltide loomiseks, salvestamiseks ja jagamiseks (digiturvalisust arvestades).
Eesmärkide teostumist mõõdetakse:
praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;
tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu;
õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).
Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:
arendab motoorseid oskusi (peenmotoorika), visuaalset mõtlemist ja ruumitaju;
toetab kognitiivset arengut (probleemilahendus, planeerimine, tähelepanu);
soodustab sotsiaal‑emotsionaalset arengut (koostöö, eneseväljendus, enesehinnang);
kujundab vastutustunnet, ohutustunnet ja digipädevust.
Lõiming teiste õppeainetega:
eesti keel: tööde kirjeldamine, refleksioon ja esitlusoskused;
matemaatika: mõõtmed, proportsioon ja mustrite kordamine;
loodusteadused: materjalide omaduste uurimine ja säästlik kasutus;
kunst/muusika/kehaline kasvatus: rütm, vorm, liikumine ja esitus;
Digipädevus: pilditöötlus, salvestamine ja tööde digiesitlus (autoriõigus ja turvalisus).
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:
julgeb oma ideed teostades pakkuda välja erinevaid võimalusi ja valida nende seast tööks sobivaim variandi;
eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja –vahendeid, kasutades neid säästlikult;
käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;
kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstitööde analüüsimisel;
oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte;
märkab esemetel rahvuslikke elemente;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
toob õpetusega seonduva kohta näiteid igapäevaelust;
tuleb toime virtuaalsetes keskkondades;
hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses;
arvestab ühiselt töötades kaaslastega.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
Sügis
kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja voolimise töövõtteid ning tehnikaid;
oskab põhivärvidest segada teise astme värve;
oskab värve tumestada ja helestada;
leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
valib maalimiseks õiged töövahendid (guaššipintsel, akvarellipintsel, tausta maalimise pintsel, detailide malimise pintsel);
kujutab elus ja eluta loodust joone ja silueti abil;
joonistab arvutis pildi, lisab failile nime, salvestab ja edastab selle manusena;
eristab looduslikke ja tehismaterjale ning võrdleb materjalide üldisi omadusi;
oskab materjale ühendada ja kasutada;
oskab eri suuruse ja kujuga vorme rebida;
oskab lõigata silma ja šablooni järgi;
käsitleb töövahendeid ohutult;
oskab erinevaid figuure voolida (linnud, seened);
tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
oskab planeerida oma aega ja esitab töö õigeaegselt;
räägib oma tööst ning tulemusest (mida ja miks ma nii tegin, kuidas tulemusega rahul olen, mida õppisin?);
märkab ja nimetab positiivset teiste töödes;
hoiab oma töökoha ja töövahendid korras.
Rahvakalender
kasutab erinevaid joonistamise ja maalimise töövõtteid ning tehnikaid;
oskab põhivärvidest segada teise astme värve;
oskab värve tumestada ja helestada;
leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
valib maalimiseks õiged töövahendid (guaššipintsel, akvarellipintsel, tausta maalimise pintsel, detailide malimise pintsel);
kujutab elus ja eluta loodust joone ja silueti abil;
oskab kujutada inimest täisfiguurina eestvaates;
oskab koduses majapidamises ülejäävast materjalist meisterdada;
mõistab ja selgitab jäätmete sortimise vajalikkust;
oskab geomeetrilistest kujunditest lihtsustatud pilti luua;
oskab töötada sirkliga ja joonlauaga;
käsitleb töövahendeid ohutult;
oskab eri suuruse ja kujuga vorme rebida;
oskab lõigata silma ja šablooni järgi;
oskab punuda nöörist või paelast;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega;
oskab planeerida oma aega ja esitab töö õigeaegselt;
räägib oma tööst ning tulemusest (mida ja miks ma nii tegin, kuidas tulemusega rahul olen, mida õppisin?);
märkab ja nimetab positiivset teiste töödes;
hoiab oma töökoha ja töövahendid korras.
Organismid ja elupaigad
kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja voolimise töövõtteid ning tehnikaid;
oskab põhivärvidest segada teise astme värve;
oskab värve tumestada ja helestada;
leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
valib maalimiseks õiged töövahendid (guaššipintsel, akvarellipintsel, tausta maalimise pintsel, detailide malimise pintsel);
kujutab elus ja eluta loodust joone ja silueti abil;
voolib savist töntsaka loomafiguuri (lamava või istuva);
oskab punuda nöörist või paelast;
oskab eri suuruse ja kujuga vorme rebida;
oskab lõigata silma ja šablooni järgi;
käsitleb töövahendeid ohutult;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
oskab planeerida oma aega ja esitab töö õigeaegselt;
räägib oma tööst ning tulemusest (mida ja miks ma nii tegin, kuidas tulemusega rahul olen, mida õppisin?);
märkab ja nimetab positiivset teiste töödes;
hoiab oma töökoha ja töövahendid korras.
Tervislik eluviis
kasutab erinevaid joonistamise ja maalimise töövõtteid ning tehnikaid;
oskab põhivärvidest segada teise astme värve;
oskab värve tumestada ja helestada;
leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
valib maalimiseks õiged töövahendid (guaššipintsel, akvarellipintsel, tausta maalimise pintsel, detailide malimise pintsel);
kujutab elus ja eluta loodust joone ja silueti abil;
oskab kujutada inimest täisfiguurina eest- ja külgvaates liikumises;
joonistab arvutis pildi, lisab failile nime, salvestab ja edastab selle manusena;
mõistab ja selgitab jäätmete sortimise vajalikkust;
oskab koduses majapidamises ülejäävast materjalist meisterdada;
oskab eri suuruse ja kujuga vorme rebida;
oskab lõigata silma ja šablooni järgi;
oskab hoida käes heegelnõela ja sellega alg- ja ahelsilmust heegeldada;
käsitleb töövahendeid ohutult;
tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
oskab planeerida oma aega ja esitab töö õigeaegselt;
räägib oma tööst ning tulemusest (mida ja miks ma nii tegin, kuidas tulemusega rahul olen, mida õppisin?);
märkab ja nimetab positiivset teiste töödes;
hoiab oma töökoha ja töövahendid korras.
Kodu ja ümbrus
kasutab erinevaid joonistamise ja maalimise töövõtteid ning tehnikaid;
oskab põhivärvidest segada teise astme värve;
oskab värve tumestada ja helestada;
leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
valib maalimiseks õiged töövahendid (guaššipintsel, akvarellipintsel, tausta maalimise pintsel, detailide malimise pintsel);
kujutab elus ja eluta loodust joone ja silueti abil;
eristab looduslikke ja tehismaterjale ning võrdleb materjalide üldisi omadusi;
oskab materjale ühenda ja kasutada;
oskab eri suuruse ja kujuga vorme rebida;
oskab lõigata silma ja šablooni järgi;
käsitleb töövahendeid ohutult;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
oskab nõela niidistada;
oskab esmaseid õmblusvõtteid (eelpiste, nööbi õmblemine);
märkab mustri rütmi ja suudab seda jätkata;
arutleb kunstinäitusel nähtud kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega;
töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
oskab planeerida oma aega ja esitab töö õigeaegselt;
räägib oma tööst ning tulemusest (mida ja miks ma nii tegin, kuidas tulemusega rahul olen, mida õppisin?);
märkab ja nimetab positiivset teiste töödes;
hoiab oma töökoha ja töövahendid korras.
Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:
Loovaines lähtutakse transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest:
Kes me oleme?
Kus me asume ajas ja ruumis?
Kuidas me ennast väljendame?
Kuidas maailm toimib?
Kuidas me ennast organiseerime?
Kuidas hoolime oma planeedist?
Tuumküsimustega seotud teema ja alateemad:
Sügis
Alateemad:
Värvi- ja kompositsiooniõpetus
Elus ja eluta looduse kujutamine
Digijoonistus
Meisterdamine looduslikust ja tehismaterjalist
Kollaaž
Voolimine
Rahvakalender
Alateemad:
Värvi- ja kompositsiooniõpetus
Elus ja eluta looduse kujutamine
Inimese kujutamine
Meisterdamine jääkmaterjalidest
Mosaiik/kollaaž
Punumine ja põimimine, tuti meisterdamine
Organismid ja elupaigad
Alateemad:
Värvi- ja kompositsiooniõpetus
Elus ja eluta looduse kujutamine
Loomafiguuri kujutamine
Loomafiguuri voolimine
Punumine ja põimimine (sõbrapael)
Voltimine
Rahvuslikud mustrid ja motiivid
Tervislik eluviis
Alateemad:
Värvi- ja kompositsiooniõpetus
Elus ja eluta looduse kujutamine
Inimese kujutamine liikumises
Digijoonistus
Meisterdamine jääkmaterjalidest
Kollaaž
Heegeldamine
Kodu ja ümbrus
Alateemad:
Värvi- ja kompositsiooniõpetus
Elus ja eluta looduse kujutamine
Meisterdamine looduslikust ja tehismaterjalist
Voltimine
Õmblemine
Rahvuslikud mustrid ja motiivid
Kunstinäituse külastus
Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:
Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse.
Meetodid ja materjalid:
Mauruse 2. klassi Pinteresti komplekt
digikunstiprogrammid
kunstiga tutvumine veebis
õppekäigud (Kultuuriranits)
näitlikud vahendid
katsed
õppevideod
paaris- ja rühmatöö
individuaalne töö
eneseanalüüs
lennupõhised / klassidevahelised tegevused
avatud õpimaastik
Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:
Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine.
Loovaines:
Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid.
Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust.
Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel.
Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid.
Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.