Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:
II kooliastmes õpitakse draamaõpetust, sest:
Draamaõpetus toetab kõikide teiste ainete õppimist. Selles kasutatakse teatrivahendeid ja draamatehnikaid õppija loovuse, suhtlemisoskuste ja ettevõtlikkuse arendamiseks ning inimsuhete mõistmiseks. Õpilased õpivad verbaalsete ja mitteverbaalsete draamatehnikate kaudu väljendama oma ideid, mõtestama inimsuhteid, kavandama loovalt draamakeskkondi, tegutsema erinevates situatsioonides ning hindama enese ja teiste toimetulekut kujutletavates olukordades. Koostöine draamategevus toimib kui sotsiaalne laboratoorium, kus on võimalik arendada elulisi oskusi ja võimeid: empaatiat, sallivust, koostöö-, läbirääkimis-, eneseväljendus-, enesekehtestamis- ja refleksioonioskusi, pingetaluvust ja kriitilist mõtlemist.
Draama kaudu saab turvaliselt käsitleda õppijaile olulisi tundlikke teemasid ja harjutada erinevaid sotsiaalseid situatsioone. Draama kui kunstivorm kujundab väärtushinnanguid, toetab õpilase kultuurilist identiteeti, ettevõtlikkust ja vastutuse võtmist kodanikuna. Draamaõpetuses väärtustatakse protsessi, mitte lõpptulemust. Oluline on, et lisaks igas tunnis antavale tagasisidele reflekteeriks õpilane draamaõpetuse kursuse lõppedes kogu õppeprotsessi, sh enese panust ühisloomesse ja koostööoskust kaaslastega. Samuti reflekteerib protsessis osaleja enese toimetulekut, arengut ja saavutusi draamakursusel.
Eesmärkide teostumist mõõdetakse:
praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;
tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu;
õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).
Lõiming teiste õppeainetega:
emakeel – mälutreening ja diktsiooni arendamine; väljenduslikkus ja esinemisjulgus, kirjalike tekstide verbaliseerimine, analüüs ja läbimängimine (jutud, draamatekstid, luuletused jms),
liikumisõpetus – koordinatsioon ja kehalise aktiivsuse kujundamine,
inimeseõpetus – erinevate rollide võtmine, olukordade läbimäng, probleemõpe, inimese käitumine ja mõtteviis erinevatel ajastutel,
loovaine – kostüümielementide kasutamine, rekvisiidid ja lavakujunduselementide kasutamine,
muusikaõpetus – muusika kasutamine erinevates loovülesannetes.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:
Teadmised: Õpilane mõistab draama kui kunstiliigi toimimise põhimõtteid, tunneb erinevaid draamatehnikaid ja eakohasel tasemel teatriterminoloogiat.
Oskused: Õpilane arendab draamatehnikate kaudu sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust ja loovust ning arusaamist inimsuhetest ja ühiskonnast.
Hoiakud: Õpilane väärtustab loomingulist koostööd, ideede paljusust ja võtab vastutuse tulemuse eest.
Õpilane:
Organiseerib ennast ruumis.
Järgib koostegevuse reegleid.
Panustab loovatesse ühistegevustesse.
Häälestub kehaliselt tegevusele ja valmisolekuks draamategevusteks.
Väljendab kehakeeles erinevaid meeleolusid ja olukordi.
Kujutab olukordi, esemeid ja tegevusi liikumise kaudu.
Valitseb oma keha ja häält vastavalt olukorrale.
Kasutab enne suulist etteastet hääleharjutusi selge häälduse ja hea diktsiooni saavutamiseks.
Valib kohase hääleregistri ja kõnetempo.
Kuulab ja märkab partnerit ning võtab vastu mängusituatsiooni.
Võtab vastu ja arendab teiste ideid, pakub välja oma lahendusi.
Kavandab ja jutustab individuaalselt ja rühmas loo.
Kujutab loo karaktereid ja tegevusi oma hääle ja kehaga.
Loob lugudele sobivaid helitaustu.
Täidab erinevaid rolle, tegutseb ja kõneleb rolli seisukohalt.
Vahetab rolle ja reageerib paindlikult olukorra muutumisele.
Arutleb teksti sisu ja mõtte üle.
Analüüsib tegelaskuju iseloomu ja motiive.
Määrab sündmuse, koha, aja ning tegelased.
Loob dialoogi või monoloogi.
Alustab ja lõpetab stseeni.
Loob misanstseeni ja tingliku lavakujunduse.
Vaatab õppeaasta jooksul vähemalt ühte teatrietendust.
Kirjeldab teatrielamust lavastuse, näitlejatöö, heli-, valgus- ja lavakujunduse kaudu.
Arutleb etenduse sisu ja mõtte üle.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
osaleb aktiivselt draamategevustes, järgib rühmareegleid, väljendab emotsioone ja lugusid kehakeele ja hääle abil ning oskab anda ja vastu võtta konstruktiivset tagasisidet.
Keskendumine ja tähelepanu
organiseerib ennast ja oma ruumi õpetaja juhendamisel;
järgib järjepidevalt koostöö- ja etendusreegleid;
panustab loovatesse ühistegevustesse.
Kehakeel ja liikumine
väljendab erinevaid meeleolusid ja olukordi kehakeelega;
kujutleb esemeid/tegevusi liikumise kaudu;
kontrollib keha ja liikumist vastavalt situatsioonile.
Töö häälega
rakendab lihtsaid hingamis‑ ja artikulatsiooniharjutusi enne esinemist;
valib sobiva hääleregistri ja kõnetempo erinevates olukordades;
esineb arusaadavalt ka lühikestes tekstides.
Improvisatsioon
reageerib partnerile, võtab tema ideid vastu ja arendab edasi;
loob lühikesi improvisatsioone etteantud situatsioonile või esemele.
Lugude jutustamine ja helimaastik
kavandab ja jutustab lühikesi lugusid üksikult ja rühmas;
kombineerib jutustamist tegevusega (näitlemine + jutustus);
loob helitausta jutule või etendusele.
Rolli loomine ja protsessdraama
täidab ja säilitab rolli järjekindlalt;
koostab tegelase eluloo põhialuseid ja mängib rolli erinevates olukordades;
osaleb lihtsas protsessdraamas või foorumteatris.
Töö tekstiga (luule ja proosa)
analüüsib teksti tegevuslikult (kes, mida teeb, miks) ja tõlgib seda kehakeelde;
esitab luule/proosateksti mõtestatult ning integreerib etüüdidesse.
Dramatiseerimine ja stseeni lavastamine
koostab väikese stseeni (sündmus, koht, aeg, tegelased);
loob tingliku lavakujunduse ja kasutab rekvisiite;
alustab ja lõpetab stseeni ning annab rühmale tagasisidet.
Etenduse vaatamine ja analüüs
vaatab vähemalt ühte teatrietendust ja kirjeldab seda;
annab suulist või kirjalikku tagasisidet lavastuse sisu, näitlejatöö, helikoostise ja lavakujunduse kohta;
argumenteerib oma arvamust.
Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:
Draamaõpetuses lähtutakse transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest:
Kes me oleme?
Kus me asume ajas ja ruumis?
Kuidas me ennast väljendame?
Kuidas maailm toimib?
Kuidas me ennast organiseerime?
Kuidas hoolime oma planeedist?
Tuumküsimustega seotud alateemad:
Keskendumine ja tähelepanu
tutvumismängud
ruumimängud
tunnetusmängud
kujutlusmängud
Organiseerib ennast ruumis. Järgib koostegevuse reegleid. Panustab loovatesse ühistegevustesse.
Kehakeel
draamamängud
loovliikumine
peegli-harjutused
rütmiharjutused
pilditehnika, jäljendamine
pantomiim
nähtu tõlgendamine ja kirjeldamine
lõdvestumisharjutused
Häälestub kehaliselt tegevusele ja valmisolekuks draamategevusteks. Väljendab kehakeeles erinevaid meeleolusid ja olukordi.Kujutab olukordi, esemeid ja tegevusi liikumise kaudu. Valitseb oma keha ja häält vastavalt olukorrale.
Töö häälega
hingamisharjutused
artikulatsiooniharjutused
tekstipõhised harjutused
hääleimprovisatsioonid
sõnalised improvisatsioonid
Kasutab enne suulist etteastet hääleharjutusi selge häälduse ja hea diktsiooni saavutamiseks. Valib kohase hääleregistri ja kõnetempo.
Improvisatsioon
sõnalised ja sõnatud improvisatsioonid
Kuulab ja märkab partnerit ning võtab vastu mängusituatsiooni. Võtab vastu ja arendab teiste ideid, pakub välja oma lahendusi.
Lugude jutustamine
lugude loomine paaristööna ja rühmiti
helimaastik
jutustamine ja tegevus samal ajal
etüüd
sõnaline ja tegevuslik refleksioon
Kavandab ja jutustab individuaalselt ja rühmas loo. Kujutab loo karaktereid ja tegevusi oma hääle ja kehaga. Loob lugudele sobivaid helitaustu.
Rolli loomine
rolli improvisatsioonid
tegelaskuju elulugu
protsessdraama
foorumteater
Täidab erinevaid rolle, tegutseb ja kõneleb rolli seisukohalt. Vahetab rolle ja reageerib paindlikult olukorra muutumisele.
Töö tekstiga
luule- või proosateksti tegevuslik analüüs
protsessdraama
teksti esitamine
etüüd
Arutleb teksti sisu ja mõtte üle. Analüüsib tegelaskuju iseloomu ja motiive.
Dramatiseerimine ja stseeni lavastamine
tegelaskujude elulugude kirjeldamine
stseeni pealkirjastamine
etüüd
rühmatöö, paaristöö
kirjeldab tehtut ja annab tagasisidet
Määrab sündmuse, koha, aja ning tegelased. Loob dialoogi või monoloogi. Alustab ja lõpetab stseeni. Loob misanstseeni ja tingliku lavakujunduse.
Etenduse vaatamine ja analüüs
suuline või kirjalik tagasiside etendusele
oma arvamuse sõnastamine ja argumenteerimine
Vaatab õppeaasta jooksul vähemalt ühte teatrietendust. Kirjeldab teatrielamust lavastuse, näitlejatöö, heli-, valgus- ja lavakujunduse kaudu. Arutleb etenduse sisu ja mõtte üle.
Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:
Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. Aasta jooksul valmib 1-2 lavastust, võimalusel käiakse esinemas Tartu Kooliteatrite Festivalil.
Õppemeetodid:
tutvumismängud
ruumimängud
tunnetusmängud
kujutlusmängud
draamamängud
loovliikumine
peegli-harjutused
rütmiharjutused
pilditehnika, jäljendamine
pantomiim
nähtu tõlgendamine ja kirjeldamine
lõdvestumisharjutused
hingamisharjutused
artikulatsiooniharjutused
tekstipõhised harjutused
hääleimprovisatsioonid
sõnalised improvisatsioonid
sõnatud improvisatsioonid
lugude loomine paaristööna ja rühmiti
helimaastik
jutustamine ja tegevus samal ajal
etüüd
sõnaline ja tegevuslik refleksioon
rolli improvisatsioonid
tegelaskuju elulugu
protsessdraama
foorumteater
luule- või proosateksti tegevuslik analüüs
protsessdraama
teksti esitamine
etüüd
tegelaskujude elulugude kirjeldamine
stseeni pealkirjastamine
etüüd
rühmatöö, paaristöö
suuline või kirjalik tagasiside etendusele
oma arvamuse sõnastamine ja argumenteerimine
Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:
Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine.
II kooliastme draamaõpetuses:
Ühtki tegevust ei hinnata võimekuse, vaid isikliku arengu baasil.
Hinnatavad tegevused ja etteasted tuleb eelnevalt õpilastega koos kokku leppida: stseenides või näidendis osalemine, luule- ja proosateksti esitamine, individuaalsed ülesanded, tunnitöö.
Poolaastas on vähemalt kolm jooksvat hinnangut ja poolaasta lõpus kokkuvõtlik hinnang.