Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:
Teises klassis on lõimitud matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja inimeseõpetus. Üldõpetuse üldised eesmärgid (koos lisandunud inimeseõpetusega) I kooliastmes on:
Omandada tähestik ja kirjutamisoskuse algtase nii, et õpilane tunneb ära ja kirjutab korrektselt kõik suurtähed ja väiketähed ning oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lauseid I kooliastme lõpuks.
Arendada hääliku‑ ja silbimistaipu nii, et õpilane eristab häälikuid ja silpe sõnas ning saab iseseisvalt silbitada ja määrata hääliku pikkust.
Luua sujuv lugemisoskus nii, et õpilane loeb ja mõistab eakohast teksti ja suudab sellest kirjaliku või suulise kokkuvõtte teha.
Kujundada kirjaliku eneseväljenduse oskust nii, et õpilane kirjutab korrektselt lühikesi jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.
Arendada arvutus‑ ja loogilist mõtlemist nii, et õpilane valdab liitmist ja lahutamist kuni sobiva arvuulatuseni ning rakendab neid igapäevaprobleemide lahendamisel praktilistes ülesannetes.
Suurendada ruumi‑ ja mõõtmisoskust nii, et õpilane tunneb ära põhikujud, mõõdab pikkust, mahtu ja massi lihtsate vahenditega ning oskab võrrelda mõõtühikuid.
Arendada andmete kogumise ja esitamise oskust (vaatlus, tabel/diagramm, järeldused).
Tunda ja väärtustada kohalikku loodust nii, et õpilane nimetab ja tunneb ära levinumaid taimi ja linde, eristab elus‑ ja elutut loodust, loomulikku ja inimese valmistatut, ning oskab kirjeldada lihtsat toiduahelat.
Kujundada looduses hooliva, turvalise ja tervisliku käitumise oskust nii, et õpilane teab põhilisi ohutusreegleid ja oskab hädaolukorras otsida abi ning rakendab prügi sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid igapäevases tegevuses.
Arendada digipädevust ja allikakasutust nii, et õpilane kasutab juhendatult digivahendeid info otsimiseks ja tööde dokumenteerimiseks ning järgib lihtsaid digiturvalisuse reegleid.
Toetada koostöö‑ ja õpioskusi nii, et õpilane töötab juhendatult paaris ja rühmas ja jagab vastutust.
Edendada õpioskusi ja eneseregulatsiooni nii, et õpilane oskab sõnastada ühe isikliku õpieesmärgi ja hinnata oma edusamme lihtsa enesereflektsiooni abil.
Märgata ümbruses toimuvat ja seostada sündmusi (nt aastaaegade muutused, ühiskondlikud sündmused).
Eesmärkide teostumist mõõdetakse:
praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;
tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu;
õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).
Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:
Eesmärgid annavad lapsele laiapõhjalise arusaama keelest, loodusest ja matemaatikast ning arendavad nii akadeemilisi kui praktilisi ja sotsiaalseid pädevusi — need valmistavad ette jätkuvaks õppimiseks, eneseregulatsiooniks ja turvaliseks toimetulekuks igapäevaelus.
Keeliline ja kommunikatiivne areng: arendavad kõne‑, kuulamis‑ ja lugemisoskust; laps suudab väljendada mõtteid, tundeid ja kogemusi ning mõista teiste sõnumit.
Kognitiivne areng ja mõtlemisoskus: tugevdavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist (aritmeetika, ruumiline taju), andmete kogumise ja lihtsa analüüsi oskust; arendavad probleemilahendust.
Õpioskused ja eneseregulatsioon: õpetavad õppestrateegiaid, eesmärgistamist ja enesereflektsiooni; laps õpib planeerima ja hindama oma tööd.
Kirjalik ja loov eneseväljendus: arendavad kirjutamisoskust ja loovust (jutustused, kirjeldused, õnnitluskaardid), mis toetab eneseväljendust ja enesekindlust.
Loodusteadlikkus ja praktiline teadmine: kasvatavad loodushuvi, vaatlusoskust ja keskkonnateadlikkust (taimed, loomad, aastaaegade seosed, jäätmete sorteerimine).
Sotsiaalsed oskused ja koostöövõime: õpetavad töötama paarides ja rühmades, jagama vastutust, järgima kokkuleppeid ning austama kaaslasi.
Turvalisus ja tervisekäitumine: annavad alused ohutuks käitumiseks looduses ja igapäevaelus ning toetavad hügieeni ja abi otsimise oskust.
Digipädevus ja infootsing: juhendatud veebikasutus, dokumenteerimine ja lihtne allikakriitika: laps õpib infot sihipäraselt leidma ja turvaliselt kasutama.
Motoorsed ja praktilised oskused: mõõtmiste, joonistamise ja käeliste tegevuste kaudu arenevad peenmotoorika ja praktiline käeline mõtlemine.
Emotsionaalne heaolu ja enesehinnang: lugemine, jutustamine ja ühised projektid toetavad empaatiat, õpitu tähenduse mõistmist ning enesekindlust.
Kultuuriline ja väärtuslik orientatsioon: eesti keele ja kohalikku loodust puudutavad teemad aitavad kujundada kuuluvustunnet ja vastutust kogukonna ees.
Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:
Loovaine: Pildilugemine, illustreerimine ja uurimuse visuaalne esitamine (plakatid, raamatu kaas, kollaaž).
Muusika: Teema‑põhised esitused ja rütmiharjutused (laulud või helimaastikud looduse/hooaja teemadel).
Liikumisõpetus: Õueorienteerumine, mõõtmis‑jaotusmängud ja kehakeele kasutamine (orienteerumine).
Digipädevus: Infootsing, andmete töötlemine/diagrammid, esitlusmaterjalide ja lihtdokumentide koostamine ning turvaline suhtlemine.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:
Eesti keeles:
osaleb aktiivselt ja mõtestatult õppeprotsessis;
kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid;
kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga;
eristab helisid, hääli ja häälikuid;
omandab lugemistehnilise vilumuse ja teadliku lugemisoskuse;
sooritab kirja eelharjutusi, arvestab etteantud juhendi ja juhendamisega;
tunneb joonis- ja kirjatähti, kasutab õigeid tähekujusid, kirjutab loetava käekirjaga;
loeb ja eristab eri liiki tekste, analüüsib teksti ülesehitust, keelekasutust ja sisu, avaldab selle kohta arvamust;
sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid, teeb teksti põhjal märkmeid, võrdleb tekste omavahel;
jutustab kuuldust, nähtust ja loetust, vajaduse korral kasutab juhendi abi;
kirjutab mõtestatud lauseid, jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;
kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt;
vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgib õpitud keelereegleid;
valib ja loeb sobivaid tervikteoseid nii eesti kui ka maailma lastekirjandusest, kasutab raamatukogude infosüsteemi;
kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi;
rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.
Matemaatikas:
Arvutamine
loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;
nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;
esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
liidab ja lahutab peast arve 100 piires;
liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;
selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;
nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid;
selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;
valdab korrutustabelit;
korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;
leiab tähe arvväärtuse;
määrab tehete järjekorra avaldises.
Mõõtmine ja tekstülesanded
nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;
nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;
teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);
arvutab nimega arvudega;
selgitab murdude tähendust;
leiab osa arvust;
selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;
lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;
koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
koostab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;
hindab saadud tulemuste reaalsust.
Geomeetrilised kujundid
eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse;
joonestab ristküliku ja ruudu;
arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;
kirjeldab ja joonestab võrdkülgset kolmnurka;
joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;
eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;
leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.
Loodusõpetuses:
eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke materjale;
kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi;
seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;
märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;
mõistab küsimuste esitamise vajalikkust ning teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku;
oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest;
toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
võrdleb inimeste elu maal ja linnas;
saab aru kaardist;
leiab kooliümbruse kaardilt tuttavaid objekte;
leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;
tunneb ilmakaari;
märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
käitub liikluses ohutult;
teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.
Inimeseõpetuses:
näitab Eesti Vabariigi ja oma kodukoha asukohta kaardil, tunneb Eesti ja kodukoha sümboolikat, olulisi inimesi ja paiku;
väärtustab enda ja kaaslaste huvisid ning positiivset suhtumist iseendasse;
mõistab õppimise tähtsust igapäevaelus hakkama saamisel ja tuleviku avandamisel;
teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused;
mõistab üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust;
tunneb liiklusreegleid;
teab erinevaid teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust:
märkab inimeste erinevaid omadusi ja arvamusi;
mõistab sõpruse ja koostöö väärtust ning üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajadust;
teab, mis on vägivald (vaimne ja füüsiline) ja on teadlik abi leidmise võimalustest;
teab eesti rahvakombeid ja mõistab enda rolli kommete ja tavade hoidja ja kandjana;
suhtub sallivalt inimeste keelelistesse ja kultuurilistesse erinevustesse;
oskab oma tervist hoida;
teab tervist ohustavaid tegureid, tunneb ära ja oskab hoiduda või keelduda tervist ohustavatest olukordadest;
oskab planeerida oma tegevusi ja väärtustab aktiivset vaba aja veetmist;
oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid ja kutsuda vajaduse korral abi;
teab raha teenimise, hoidmise ja kasutamise võimalusi, käitub teadliku ja säästliku tarbijana;
mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.
Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:
Teemaplokk: Sügis
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
SUULINE VÄLJENDUSOSKUS
Kuulamine:
kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;
mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;
leiab etteantud ainetekstist olulisima.
Kõnelemine:
jutustab pildiseeria järgi kasutades täislauseid ja õpitud sõnavara;
moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.
KIRJUTAMINE
Kirjatehnika
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;
paigutab näidise järgi kirjatöö vihiku lehele, kirjutab kuupäeva;
kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.
Kirjalik tekstiloome
koostab teksti põhjal märksõnaskeemi.
Õigekeelsus
eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikupikkusi, häälikuühendeid, sõna ja lauset;
tunneb tähestikku ning tähestikulist järjekorda;
teab ja tunneb täis- ja kaashäälikuid (suluga ja suluta);
moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes.
LUGEMINE
loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;
tunneb ära jutu, luuletuse ja näidendi;
loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst);
loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;
kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;
mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;
on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;
klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.
Matemaatika oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
oskab arve (0-100) järjestada ja võrrelda;
liidab ja lahutab peast 20-piires (üleminekuga);
tunneb mõisteid liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe;
saab aru liitmise ja lahutamise seosest;
oskab kasutada kalendrit ja sinna märkmeid teha;
loeb kellaaegu nii osutitega kui digitaalselt kellalt;
oskab nimetada täistundide arvu ööpäevas ja arvutada täistundidega;
kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;
tunneb geomeetrilisi kujundeid (ruut ja kuup; ristkülik ja risttahukas; ring ja kera, silinder ja koonus; kolmnurk ja püramiid;
tähistab tasapinnaliste kujundite tipud, küljed ja nurgad;
mõõdab tasapinnaliste kujundite külgede pikkused;
eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;
lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
oskab nimetada ilma põhitunnuseid ja sagedamini esinevaid ilmastikunähtusi;
viib läbi ilmavaatluse;
oskab kirjeldada taimi ja seeni ning nende kasvukohtasid;
teab, miks on taimed ja nende viljade (puu-, köögi- ja teraviljad) inimese elus tähtsad;
teab ohutu liiklemise reegleid.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;
rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas;
oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.
Teemaplokk: Rahvakalender
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
SUULINE VÄLJENDUSOSKUS
Kuulamine:
kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;
mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;
leiab etteantud ainetekstist olulisima.
Kõnelemine:
jutustab märksõnade järgi kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;
moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.
KIRJUTAMINE
Kirjatehnika
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;
paigutab näidise järgi kirjatöö vihiku lehele, kirjutab kuupäeva;
kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.
Kirjalik tekstiloome
kirjutab tarbeteksti näidise järgi: kutse, õnnitlus;
kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).
Õigekeelsus
eristab täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab täishääliku- ja kaashäälikuühendi õigekirja;
teab sõnade lõpu õigekirja –d (mida teed?), -b (mida teeb?);
kirjutab õige sulghääliku omasõnade algusesse;
moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;
kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.
LUGEMINE
loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;
tunneb ära jutu, luuletuse, ja näidendi;
loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst);
loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;
kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;
mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;
on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;
klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
liidab ja lahutab peast 20-piires (üleminekuga);
tunneb mõisteid liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe;
saab aru liitmise ja lahutamise seosest;
mõõdab sentimeetrites lõigu pikkuse;
oskab tähistada lõigu otspunkte;
oskab joonestada antud pikkusega lõiku;
joonestab sirkli abil ringjoone;
oskab näidata sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;
saab aru, kuidas leida tähte arvu tähisena;
tunneb mahuühikut (liiter) ja oskab teha arvutusi sellega;
lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
teab ja nimetab inimese kehaosi;
nimetab meeleelundeid ja teab nende ülesandeid;
teab tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevi ja nende kombestikku;
viib läbi ilmavaatluse;
arutleb erinevate peretraditsioonide üle;
arutleb erinevate väärtuste (sallivus, hoolivus, julgus, austus) üle.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;
oskab sisse logida oma kooli gmaili, leida kirja ja vastata kirjale;
rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas;
oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.
Teemaplokk: Organismid ja elupaigad
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
SUULINE VÄLJENDUSOSKUS
Kuulamine:
kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;
mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;
leiab etteloetud ainetekstist olulisima.
Kõnelemine:
jutustab märksõnade järgi kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;
moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.
KIRJUTAMINE
Kirjatehnika
kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;
vormistab kirjalikud tööd korrektselt;
kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.
Kirjalik tekstiloome
vormistab uurimustöö järgides akadeemilisi nõudeid;
kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus);
kirjutab näidise järgi kirja ja vormistab ümbriku.
Õigekeelsus
eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;
moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;
teab asesõnade õigekirja;
teab, et omadussõna vastab küsimusele missugune?;
teab, et s-i ja h kõrvale kirjutan tavaliselt k, p või t.;
moodustab liitsõnu;
kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.
LUGEMINE
loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;
loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;
loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;
kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;
mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;
on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;
klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
oskab kasutada kalendrit ja sinna märkmeid teha;
loeb kellaaegu nii osutitega kui digitaalselt kellalt;
oskab nimetada täistundide arvu ööpäevas ja arvutada täistundidega;
kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;
tunneb ajaühikute vahelisi seoseid;
oskab teisendusi minut- sekund, tund-minut, päev-nädal, kuu- aasta;
tunneb termomeetrit ja kirjeldab termomeetri kasutamist;
loeb külma ja soojakraade;
liidab ja lahutab kahekohalisele arvule ühekohalise (100-piires);
saab aru liitmise ja lahutamise seosest;
hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi (täismeetrites või täissentimeetrites);
oskab mõõta ja joonestada antud pikkusi;
teab pikkusühikute vahelist seost;
tunneb pikkusühikuid ja oskab teha arvutusi nendega;
lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
oskab kirjeldada loomade välisehitust ja eluviisi;
oskab kirjeldada erinevaid taimede ja loomade elupaiku;
oskab nimetada maismaa- ja veetaimi ning –loomi;
koostab lühiuurimuse vabalt valitud Eesti imetaja kohta;
teab, et inimene on looduse osa ja mõjutab oma tegevusega ümbritsevat keskkonda.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;
oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;
teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;
oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.
Teemaplokk: Tervislik eluviis
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
SUULINE VÄLJENDUSOSKUS
Kuulamine:
kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;
mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;
leiab etteantud ainetekstist olulisima.
Kõnelemine:
oskab end väljendada sobivalt erinevate tekstide esitamisel (tempo, hääletugevus, intonatsioon);
jutustab kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara.
KIRJUTAMINE
Kirjatehnika
kirjutab loetava ja selge käekirjaga;
vormistab tööd korrektselt;
kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.
Kirjalik tekstiloome
kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).
Õigekeelsus
eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;
moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;
teab sõnade lõpu õigekirja -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);
kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.
LUGEMINE
loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;
loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;
loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;
arvestab osalistega lugemisel partneritega;
kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;
mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;
on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;
klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
liidab ja lahutab peast 100-piires üleminekuga;
teab korrutamistehte liikmeid;
oskab selgitada korrutamist liitmise kaudu;
on õppinud arvude nimetusi korrutamisel ja jagamisel- tegur, korrutis, jagatav, jagaja ja jagatis;
korrutab ja jagab arvudega 0-5;
selgitab jagamise tähendust;
teab korrutamise ja jagamise vahelist seost;
esitab kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste summana;
liidab ja lahutab peast täiskümnetea 100 piires;
saab aru liitmise ja lahutamise seosest;
lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
tunneb tervisliku toitumise põhitõdesid;
teab ja järgib hügieenireegleid;
mõistab aktiivse eluviisi vajalikkust;
saab aru aja planeerimise tähtsusest;
viib läbi ilmavaatluse kasutades vastavat sõnavara.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;
oskab õpetaja juhendamisel luua, salvestada, sulgeda, avada ja muuta dokumenti;
õpilane oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;
teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;
oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.
Teemaplokk: Kodu ja ümbrus
Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
SUULINE VÄLJENDUSOSKUS
Kuulamine:
kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;
mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;
leiab etteantud ainetekstist olulisima.
Kõnelemine:
oskab end väljendada sobivalt erinevate tekstide esitamisel (tempo, hääletugevus, intonatsioon);
jutustab kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;
esitab ilmekalt luuletuse peast.
KIRJUTAMINE
Kirjatehnika
kirjutab loetava ja selge käekirjaga;
vormistab tööd korrektselt;
kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.
Kirjalik tekstiloome
kirjutab ümberjutustuse küsimuste ja tugisõnade abil arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).
Õigekeelsus
eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;
moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;
tunneb silbitamise reegleid ja oskab sõnu silbitada;
tunneb poolitamise reegleid;
teab sidesõnu (et, sest, aga, kuid), mille puhul kasutatakse koma;
kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.
LUGEMINE
loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;
loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;
loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;
kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;
mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;
on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;
klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.
Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
oskab arve (0-1000) järjestada ja võrrelda;
liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;
teab massiühikute vahelist seost;
suudab ligikaudu hinnata esemete massi;
tunneb massiühikuid ja oskab teha arvutusi nendega;
lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid;
oskab vormistada tekstülesannet.
Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks:
leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha;
teab Eesti riigi ja kodukoha sümboolikat;
teab lapse õigusi ja kohustusi.
DIGIVAHENDITE KASUTAMINE
kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;
oskab õpetaja juhendamisel luua, salvestada, sulgeda, avada ja muuta dokumenti;
õpilane oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;
teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;
oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.
Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:
Õppes läbitavad põhilised teemad ja alateemad seostatakse transdistsiplinaarsuse kuue tuumküsimusega.
Põhilised teemad ja alateemad:
Sügis
Alateemad: Arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kujundid ja ruumiline mõtlemine, taimede ja seente välisehitus, viljade tähtsus inimese elus, ilm ja ilma tunnused, liiklus.
Rahvakalender
Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kujundid ja ruumiline mõtlemine, inimene, pere ja kombed, olulisemad tähtpäevad.
Organismid ja elupaigad
Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, loomade välisehitus, taimede ja loomade elupaigad, inimene ja keskkond.
Tervislik eluviis
Alateemad: aeg ja aja planeerimine, arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, tervis (uni, toit, hügieen), liikumine ja sport.
Kodu ja ümbrus
Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kodukoht ja naabruskond: küla, vald, linn, maakond, Eesti Vabariigi riiklikud, rahvuslikud ja kodukoha sümbolid, Eesti teiste riikide seas, lapse õigused ja kohustused.
Teemade rakendamine tuumküsimuste kaudu:
Kes me oleme?
See teemavaldkond keskendub inimeseks olemisele, meie tervisele ja rollile ühiskonnas.
Tervis õpetab väärtustama und, õiget toitu ja hügieeni kui meie heaolu aluseid.
Inimene, pere ja kombed aitab mõista meie põlvnemist ja lähedasi suhteid.
Lapse õigused ja kohustused selgitavad meie staatust ja vastutust ühiskonnas.
Liikumine ja sport käsitlevad inimest kui aktiivset ja tegusat olendit.
Kus me asume ajas ja ruumis?
Siin uurime oma asukohta maailmakaardil ning sündmuste järjekorda ajas.
Kodukoht ja naabruskond määratlevad meie asukoha külas, vallas, linnas või maakonnas.
Eesti Vabariigi sümbolid ja Eesti teiste riikide seas aitavad mõista meie riiklikku kuuluvust ja ruumilist asetust maailmas.
Olulisemad tähtpäevad tähistavad meie asukohta kultuurilises ajas.
Aeg ja aja planeerimine õpetavad mõistma aja kulgu ja selle kasutusviise.
Kuidas me ennast väljendame?
Fookuses on sümbolid, kombed ja see, kuidas me oma kultuuri ja väärtusi edasi anname.
Rahvuslikud ja kodukoha sümbolid on viisid, kuidas me väljendame oma ühtekuuluvustunnet.
Rahvakalender peegeldab meie esivanemate elutarkust ja traditsioonilist eneseväljendust.
Kuidas maailm toimib?
See osa uurib looduslikke süsteeme, elusolendeid ja matemaatilisi seaduspärasid, mis juhivad ümbritsevat.
Taimede, seente ja loomade välisehitus selgitab eluslooduse füüsilist toimimist.
Taimede ja loomade elupaigad avavad looduslike süsteemide ja keskkonna seoseid.
Ilm ja ilma tunnused kirjeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse.
Arvud, arvutamine ja kujundid on matemaatilised tööriistad, mille abil me maailma struktuuri kirjeldame.
Mõõtmine ja mõõtühikud aitavad meil ümbritsevat maailma täpselt hinnata ja võrrelda.
Kuidas me ennast organiseerime?
Siia kuuluvad teemad, mis puudutavad inimeste poolt loodud reegleid, andmete haldamist ja turvalisust.
Liiklus on süsteem, mis organiseerib meie liikumist ja tagab turvalisuse.
Andmete kogumine ja esitamine õpetab infoga ümber käima ja seda korrastama.
Ruumiline mõtlemine aitab meil hallata enda ümber olevat keskkonda.
Kuidas hoolime oma planeedist?
Keskendume säästvale eluviisile ja arusaamale, kuidas inimese tegevus mõjutab loodust.
Inimene ja keskkond käsitleb meie jalajälge ja vastutust looduse ees.
Viljade tähtsus inimese elus õpetab väärtustama loodusressursse ja säästlikku tarbimist.
Sügis kui looduse ettevalmistusperiood õpetab märkama ja hoidma eluringi muutusi.
Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:
Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse.
PRAKTILISED TEGEVUSED:
Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Kasutusel:
Mauruse Jutulinna 2. klassi üldõpetuslik komplekt:
lugemik
töölehed
digimaterjalid
õppemängud
kuulamisharjutused
katsed
õppevideod
õppekäigud (KIK, Tartu LV HO, Kultuuriranits)
näitlikud vahendid
kirjalik harjutamine vihikus
paaris- ja rühmatöö
individuaalne töö
eneseanalüüs
lennupõhised / klassidevahelised tegevused
avatud õpimaastik
Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:
Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine.
I kooliastme üldõpetuses:
Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid.
Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust.
Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel.
Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid.
Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.