Üldõpetus, 2. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Teises klassis on lõimitud matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja inimeseõpetus. Üldõpetuse üldised eesmärgid (koos lisandunud inimeseõpetusega) I kooliastmes on: 

• Omandada tähestik ja kirjutamisoskuse algtase nii, et õpilane tunneb ära ja kirjutab korrektselt kõik suurtähed ja väiketähed ning oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lauseid I kooliastme lõpuks.

• Arendada hääliku‑ ja silbimistaipu nii, et õpilane eristab häälikuid ja silpe sõnas ning saab iseseisvalt silbitada ja määrata hääliku pikkust.

• Luua sujuv lugemisoskus nii, et õpilane loeb ja mõistab eakohast teksti ja suudab sellest kirjaliku või suulise kokkuvõtte teha.

• Kujundada kirjaliku eneseväljenduse oskust nii, et õpilane kirjutab korrektselt lühikesi jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.

• Arendada arvutus‑ ja loogilist mõtlemist nii, et õpilane valdab liitmist ja lahutamist kuni sobiva arvuulatuseni ning rakendab neid igapäevaprobleemide lahendamisel praktilistes ülesannetes.

• Suurendada ruumi‑ ja mõõtmisoskust nii, et õpilane tunneb ära põhikujud, mõõdab pikkust, mahtu ja massi lihtsate vahenditega ning oskab võrrelda mõõtühikuid.

• Arendada andmete kogumise ja esitamise oskust (vaatlus, tabel/diagramm, järeldused). 

• Tunda ja väärtustada kohalikku loodust nii, et õpilane nimetab ja tunneb ära levinumaid taimi ja linde, eristab elus‑ ja elutut loodust, loomulikku ja inimese valmistatut, ning oskab kirjeldada lihtsat toiduahelat.

• Kujundada looduses hooliva, turvalise ja tervisliku käitumise oskust nii, et õpilane teab põhilisi ohutusreegleid ja oskab hädaolukorras otsida abi ning rakendab prügi sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid igapäevases tegevuses.

• Arendada digipädevust ja allikakasutust nii, et õpilane kasutab juhendatult digivahendeid info otsimiseks ja tööde dokumenteerimiseks ning järgib lihtsaid digiturvalisuse reegleid.

• Toetada koostöö‑ ja õpioskusi nii, et õpilane töötab juhendatult paaris ja rühmas ja jagab vastutust.

• Edendada õpioskusi ja eneseregulatsiooni nii, et õpilane oskab sõnastada ühe isikliku õpieesmärgi ja hinnata oma edusamme lihtsa enesereflektsiooni abil.

• Märgata ümbruses toimuvat ja seostada sündmusi (nt aastaaegade muutused, ühiskondlikud sündmused).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

Eesmärgid annavad lapsele laiapõhjalise arusaama keelest, loodusest ja matemaatikast ning arendavad nii akadeemilisi kui praktilisi ja sotsiaalseid pädevusi — need valmistavad ette jätkuvaks õppimiseks, eneseregulatsiooniks ja turvaliseks toimetulekuks igapäevaelus.

• Keeliline ja kommunikatiivne areng: arendavad kõne‑, kuulamis‑ ja lugemisoskust; laps suudab väljendada mõtteid, tundeid ja kogemusi ning mõista teiste sõnumit.

• Kognitiivne areng ja mõtlemisoskus: tugevdavad loogilist ja matemaatilist mõtlemist (aritmeetika, ruumiline taju), andmete kogumise ja lihtsa analüüsi oskust; arendavad probleemilahendust.

• Õpioskused ja eneseregulatsioon: õpetavad õppestrateegiaid, eesmärgistamist ja enesereflektsiooni; laps õpib planeerima ja hindama oma tööd.

• Kirjalik ja loov eneseväljendus: arendavad kirjutamisoskust ja loovust (jutustused, kirjeldused, õnnitluskaardid), mis toetab eneseväljendust ja enesekindlust.

• Loodusteadlikkus ja praktiline teadmine: kasvatavad loodushuvi, vaatlusoskust ja keskkonnateadlikkust (taimed, loomad, aastaaegade seosed, jäätmete sorteerimine).

• Sotsiaalsed oskused ja koostöövõime: õpetavad töötama paarides ja rühmades, jagama vastutust, järgima kokkuleppeid ning austama kaaslasi.

• Turvalisus ja tervisekäitumine: annavad alused ohutuks käitumiseks looduses ja igapäevaelus ning toetavad hügieeni ja abi otsimise oskust.

• Digipädevus ja infootsing: juhendatud veebikasutus, dokumenteerimine ja lihtne allikakriitika: laps õpib infot sihipäraselt leidma ja turvaliselt kasutama.

• Motoorsed ja praktilised oskused: mõõtmiste, joonistamise ja käeliste tegevuste kaudu arenevad peenmotoorika ja praktiline käeline mõtlemine.

• Emotsionaalne heaolu ja enesehinnang: lugemine, jutustamine ja ühised projektid toetavad empaatiat, õpitu tähenduse mõistmist ning enesekindlust.

• Kultuuriline ja väärtuslik orientatsioon: eesti keele ja kohalikku loodust puudutavad teemad aitavad kujundada kuuluvustunnet ja vastutust kogukonna ees. 

Lõiminguvõimalused teiste õppeainetega:

• Loovaine: Pildilugemine, illustreerimine ja uurimuse visuaalne esitamine (plakatid, raamatu kaas, kollaaž).

• Muusika: Teema‑põhised esitused ja rütmiharjutused (laulud või helimaastikud looduse/hooaja teemadel).

• Liikumisõpetus: Õueorienteerumine, mõõtmis‑jaotusmängud ja kehakeele kasutamine (orienteerumine).

• Digipädevus: Infootsing, andmete töötlemine/diagrammid, esitlusmaterjalide ja lihtdokumentide koostamine ning turvaline suhtlemine.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

Eesti keeles: 

• osaleb aktiivselt ja mõtestatult õppeprotsessis;

• kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid;

• kasutab suhtlemisel eakohast ja sobivat kõne- ja kirjakeelt, arvestab suhtlemisel partneriga;

• eristab helisid, hääli ja häälikuid;

• omandab lugemistehnilise vilumuse ja teadliku lugemisoskuse;

• sooritab kirja eelharjutusi, arvestab etteantud juhendi ja juhendamisega;

• tunneb joonis- ja kirjatähti, kasutab õigeid tähekujusid, kirjutab loetava käekirjaga;

• loeb ja eristab eri liiki tekste, analüüsib teksti ülesehitust, keelekasutust ja sisu, avaldab selle kohta arvamust;

• sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid, teeb teksti põhjal märkmeid, võrdleb tekste omavahel;

• jutustab kuuldust, nähtust ja loetust, vajaduse korral kasutab juhendi abi;

• kirjutab mõtestatud lauseid, jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;

• kirjutab õpitud keelendite ja keelereeglite piires õigesti ning loetava käekirjaga, vormistab kirjaliku töö korrektselt;

• vormistab lihtsama kirjaliku töö arvutis, järgib õpitud keelereegleid;

• valib ja loeb sobivaid tervikteoseid nii eesti kui ka maailma lastekirjandusest, kasutab raamatukogude infosüsteemi;

• kujundab lugemise kaudu oma mõtte- ja tundemaailma, jagab lugemiskogemusi;

• rikastab lugemise kaudu oma sõnavara, kasutab sõnaraamatuid ja leiab sõnaartiklist vajalikku teavet.

Matemaatikas: 

Arvutamine

• loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve kuni 10 000-ni;

• nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;

• määrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

• esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

• liidab ja lahutab peast arve 100 piires;

• liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;

• selgitab avaldises olevate tehete järjekorda;

• nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid;

• selgitab jagamist kui korrutamise pöördtehet;

• valdab korrutustabelit;

• korrutab peast ühekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga 100 piires;

• leiab tähe arvväärtuse;

• määrab tehete järjekorra avaldises.

Mõõtmine ja tekstülesanded

• nimetab pikkusmõõte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab massiühikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldab neid tuntud suuruste abil;

• nimetab ajaühikuid sajand, aasta, kuu, nädal, ööpäev, tund, minut, sekund ja kirjeldab neid oma elus asetleidvate sündmuste abil;

• teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt vaid naaberühikud);

• arvutab nimega arvudega;

• selgitab murdude tähendust;

• leiab osa arvust;

• selgitab näidete põhjal, kuidas leitakse osa järgi arvu;

• lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid õpitud arvutusoskuse piires;

• koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;

• koostab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused;

• hindab saadud tulemuste reaalsust.

Geomeetrilised kujundid

• eristab murdjoont teistest joontest; mõõdab ja arvutab murdjoone pikkuse; 

• joonestab ristküliku ja ruudu;

• arvutab ruudu, ristküliku ja kolmnurga ümbermõõdu küljepikkuste kaudu;

• kirjeldab ja joonestab võrdkülgset kolmnurka;

• joonestab erineva raadiusega ringjooni; märgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti;

• eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja näitab nende tippe, servi, tahke;

• leiab ümbritsevast tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;

• rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.

Loodusõpetuses:

• eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke  materjale; 

• kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;

• kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;

• teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; 

• seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;

• teeb ilmavaatlusi, vormistab andmeid ning teeb nende põhjal järeldusi iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava riietuse;

• märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;

• koostab uurimusliku ülevaate mõnest taime-, seene- või loomaliigist ja esitleb seda;

• mõistab küsimuste esitamise vajalikkust ning teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;

• toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;

• kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;

• eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;

• eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;

• teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; 

• oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;

• toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;

• mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; 

• toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;

• võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

• saab aru kaardist; 

• leiab kooliümbruse kaardilt tuttavaid objekte;

• leiab Eesti kaardil oma kodukoha, suuremad kõrgustikud, saared, poolsaared, lahed, jõed, järved ja linnad;

• tunneb ilmakaari;

• märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;

• liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;

• arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;

• tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;

• käitub liikluses ohutult;

• teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.

Inimeseõpetuses: 

• näitab Eesti Vabariigi ja oma kodukoha asukohta kaardil, tunneb Eesti ja kodukoha sümboolikat, olulisi inimesi ja paiku;

• väärtustab enda ja kaaslaste huvisid ning positiivset suhtumist iseendasse;

• mõistab õppimise tähtsust igapäevaelus hakkama saamisel ja tuleviku avandamisel;

• teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused;

• mõistab üldtunnustatud käitumisnormide ja seaduste järgimise vajalikkust;

• tunneb liiklusreegleid;

• teab erinevaid teabeallikaid, oskab leida infot ja teab, mille põhjal hinnata infoallikate usaldusväärsust:

• märkab inimeste erinevaid omadusi ja arvamusi;

• mõistab sõpruse ja koostöö väärtust ning üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajadust;

• teab, mis on vägivald (vaimne ja füüsiline) ja on teadlik abi leidmise võimalustest;

• teab eesti rahvakombeid ja mõistab enda rolli kommete ja tavade hoidja ja kandjana;

• suhtub sallivalt inimeste keelelistesse ja kultuurilistesse erinevustesse;

• oskab oma tervist hoida;

• teab tervist ohustavaid tegureid, tunneb ära ja oskab hoiduda või keelduda tervist ohustavatest olukordadest;

• oskab planeerida oma tegevusi ja väärtustab aktiivset vaba aja veetmist;

• oskab kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid ja kutsuda vajaduse korral abi;

• teab raha teenimise, hoidmise ja kasutamise võimalusi, käitub teadliku ja säästliku tarbijana;

• mõistab keskkonna hoidmise tähtsust ja enda võimalusi selles.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Teemaplokk: Sügis

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

SUULINE VÄLJENDUSOSKUS

Kuulamine:

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;

• leiab etteantud ainetekstist olulisima.

Kõnelemine:

• jutustab pildiseeria järgi kasutades täislauseid ja õpitud sõnavara;

• moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.

KIRJUTAMINE

Kirjatehnika

• kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;

• paigutab näidise järgi kirjatöö vihiku lehele, kirjutab kuupäeva;

• kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt. 

Kirjalik tekstiloome

• koostab teksti põhjal märksõnaskeemi.

Õigekeelsus

• eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikupikkusi, häälikuühendeid, sõna ja lauset;

• tunneb tähestikku ning tähestikulist järjekorda;

• teab ja tunneb täis- ja kaashäälikuid (suluga ja suluta);

• moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;

• kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes.

LUGEMINE

• loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;

• tunneb ära jutu, luuletuse ja näidendi;

• loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst); 

• loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;

• kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;

• mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;

• on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;

• klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.

Matemaatika oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• oskab arve (0-100) järjestada ja võrrelda;

• liidab ja lahutab peast 20-piires (üleminekuga);

• tunneb mõisteid liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe;

• saab aru liitmise ja lahutamise seosest;

• oskab kasutada kalendrit ja sinna märkmeid teha;

• loeb kellaaegu nii osutitega kui digitaalselt kellalt;

• oskab nimetada täistundide arvu ööpäevas ja arvutada täistundidega;

• kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;

• tunneb geomeetrilisi kujundeid (ruut ja kuup; ristkülik ja risttahukas; ring ja kera, silinder ja koonus; kolmnurk ja püramiid;

• tähistab tasapinnaliste kujundite tipud, küljed ja nurgad;

• mõõdab tasapinnaliste kujundite külgede pikkused;

• eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;

• lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• oskab nimetada ilma põhitunnuseid ja sagedamini esinevaid ilmastikunähtusi;

• viib läbi ilmavaatluse;

• oskab kirjeldada taimi ja seeni ning nende kasvukohtasid;

• teab, miks on taimed ja nende viljade (puu-, köögi- ja teraviljad) inimese elus tähtsad;

• teab ohutu liiklemise reegleid.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;

• rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas;

• oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.

Teemaplokk: Rahvakalender

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

SUULINE VÄLJENDUSOSKUS

Kuulamine:

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;

• leiab etteantud ainetekstist olulisima.

Kõnelemine:

• jutustab märksõnade järgi kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;

• moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.

KIRJUTAMINE

Kirjatehnika

• kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;

• paigutab näidise järgi kirjatöö vihiku lehele, kirjutab kuupäeva; 

• kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt. 

Kirjalik tekstiloome

• kirjutab tarbeteksti näidise järgi: kutse, õnnitlus;

• kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).

Õigekeelsus

• eristab täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi;

• teab täishääliku- ja kaashäälikuühendi õigekirja;

• teab sõnade lõpu õigekirja –d (mida teed?), -b (mida teeb?);

• kirjutab õige sulghääliku omasõnade algusesse;

• moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;

• kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

• kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti  ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.

LUGEMINE

• loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;

• tunneb ära jutu, luuletuse, ja näidendi;

• loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst); 

• loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;

• kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;

• mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;

• on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;

• klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• liidab ja lahutab peast 20-piires (üleminekuga);

• tunneb mõisteid liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe;

• saab aru liitmise ja lahutamise seosest;

• mõõdab sentimeetrites lõigu pikkuse;

• oskab tähistada lõigu otspunkte;

• oskab joonestada antud pikkusega lõiku;

• joonestab sirkli abil ringjoone;

• oskab näidata sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;

• saab aru, kuidas leida tähte arvu tähisena;

• tunneb mahuühikut (liiter) ja oskab teha arvutusi sellega;

• lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• teab ja nimetab inimese kehaosi;

• nimetab meeleelundeid ja teab nende ülesandeid;

• teab tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevi ja nende kombestikku;

• viib läbi ilmavaatluse;

• arutleb erinevate peretraditsioonide üle;

• arutleb erinevate väärtuste (sallivus, hoolivus, julgus, austus) üle.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;

• oskab sisse logida oma kooli gmaili, leida kirja ja vastata kirjale;

• rakendab turvameetmeid oma isikuandmete ja privaatsuse kaitseks digikeskkonnas;

• oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.

Teemaplokk: Organismid ja elupaigad

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

SUULINE VÄLJENDUSOSKUS

Kuulamine:

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;

• leiab etteloetud ainetekstist olulisima.

Kõnelemine:

• jutustab märksõnade järgi kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;

• moodustab ja esitab küsimusi ning vastab neile täislausetega.

KIRJUTAMINE

Kirjatehnika

• kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid ning kirjutab loetavalt ja selgelt;

• vormistab kirjalikud tööd korrektselt;

• kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.

Kirjalik tekstiloome

• vormistab uurimustöö järgides akadeemilisi nõudeid;

• kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus);

• kirjutab näidise järgi kirja ja vormistab ümbriku.

Õigekeelsus

• eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;

• moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;

• kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

• teab asesõnade õigekirja;

• teab, et omadussõna vastab küsimusele missugune?;

• teab, et s-i ja h kõrvale kirjutan tavaliselt k, p või t.;

• moodustab liitsõnu;

• kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti  ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.

LUGEMINE

• loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;

• tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;

• loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;

• loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;

• kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;

• mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;

• on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;

• klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• oskab kasutada kalendrit ja sinna märkmeid teha;

• loeb kellaaegu nii osutitega kui digitaalselt kellalt;

• oskab nimetada täistundide arvu ööpäevas ja arvutada täistundidega;

• kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;

• tunneb ajaühikute vahelisi seoseid;

• oskab teisendusi minut- sekund, tund-minut, päev-nädal, kuu- aasta;

• tunneb termomeetrit ja kirjeldab termomeetri kasutamist;

• loeb külma ja soojakraade;

• liidab ja lahutab kahekohalisele arvule ühekohalise (100-piires);

• saab aru liitmise ja lahutamise seosest;

• hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma järgi (täismeetrites või täissentimeetrites);

• oskab mõõta ja joonestada antud pikkusi;

• teab pikkusühikute vahelist seost;

• tunneb pikkusühikuid ja oskab teha arvutusi nendega;

• lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• oskab kirjeldada loomade välisehitust ja eluviisi;

• oskab kirjeldada erinevaid taimede ja loomade elupaiku;

• oskab nimetada maismaa- ja veetaimi ning –loomi;

• koostab lühiuurimuse vabalt valitud Eesti imetaja kohta;

• teab, et inimene on looduse osa ja mõjutab oma tegevusega ümbritsevat keskkonda.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;

• oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;

• teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;

• oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.

Teemaplokk: Tervislik eluviis

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

SUULINE VÄLJENDUSOSKUS

Kuulamine:

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;

• leiab etteantud ainetekstist olulisima.

Kõnelemine:

• oskab end väljendada sobivalt erinevate tekstide esitamisel (tempo, hääletugevus, intonatsioon);

• jutustab kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara.

KIRJUTAMINE

Kirjatehnika

• kirjutab loetava ja selge käekirjaga;

• vormistab tööd korrektselt;

• kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.

Kirjalik tekstiloome

• kirjutab loovjutukese arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).

Õigekeelsus

• eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;

• moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;

• kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

• teab sõnade lõpu õigekirja -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);

• kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti  ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.

LUGEMINE

• loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;

• tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;

• loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;

• loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;

• arvestab osalistega lugemisel partneritega;

• kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;

• mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;

• on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;

• klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• liidab ja lahutab peast 100-piires üleminekuga;

• teab korrutamistehte liikmeid;

• oskab selgitada korrutamist liitmise kaudu;

• on õppinud arvude nimetusi korrutamisel ja jagamisel- tegur, korrutis, jagatav, jagaja ja jagatis;

• korrutab ja jagab arvudega 0-5;

• selgitab jagamise tähendust;

• teab korrutamise ja jagamise vahelist seost;

• esitab kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste summana;

• liidab ja lahutab peast täiskümnetea 100 piires;

• saab aru liitmise ja lahutamise seosest;

• lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• tunneb tervisliku toitumise põhitõdesid;

• teab ja järgib hügieenireegleid;

• mõistab aktiivse eluviisi vajalikkust;

• saab aru aja planeerimise tähtsusest;

• viib läbi ilmavaatluse kasutades vastavat sõnavara.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;

• oskab õpetaja juhendamisel luua, salvestada, sulgeda, avada ja muuta dokumenti;

• õpilane oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;

• teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;

• oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.

Teemaplokk: Kodu ja ümbrus

Eesti keeles oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

SUULINE VÄLJENDUSOSKUS

Kuulamine:

• kuulab õpetajat ja kaaslast, osaleb arutelus;

• mõistab suuliselt esitatud tööjuhendit;

• leiab etteantud ainetekstist olulisima.

Kõnelemine:

• oskab end väljendada sobivalt erinevate tekstide esitamisel (tempo, hääletugevus, intonatsioon);

• jutustab kasutades täislauseid ning õpitud sõnavara;

• esitab ilmekalt luuletuse peast.

KIRJUTAMINE

Kirjatehnika

• kirjutab loetava ja selge käekirjaga;

• vormistab tööd korrektselt;

• kasutab õpilaspäevikut eesmärgipäraselt.

Kirjalik tekstiloome

• kirjutab ümberjutustuse küsimuste ja tugisõnade abil arvestades jutu ülesehitust (algus, sisu, lõpetus).

Õigekeelsus

• eristab täishääliku ja kaashääliku pikkusi;

• moodustab lauseid õige lauselõpumärgiga;

• kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

• tunneb silbitamise reegleid ja oskab sõnu silbitada;

• tunneb poolitamise reegleid;

• teab sidesõnu (et, sest, aga, kuid), mille puhul kasutatakse koma;

• kirjutab etteütlemise järgi lihtlausetega teksti  ning kontrollib kirjutatud näidise järgi.

LUGEMINE

• loeb enda ja teiste käekirjalist teksti;

• tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, kõnekeelsed väljendid ja vanasõna;

• loeb eri liiki tekste (luuletus, ilukirjanduslik, teabe- ja tarbetekst) valides sobiva intonatsiooni ja tempo;

• loeb tuttavat teksti suhteliselt ladusalt, märgates ja parandades oma lugemisvigu;

• kuulab kaaslase ja õpetaja ettelugemist;

• mõistab loetut ja kuuldut eakohasel tasemel;

• on tuttav erinevate lastekirjanike loominguga;

• klassivälise lugemise kaudu arendab sõnavara ja avardab maailmapilti.

Matemaatikas oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• oskab arve (0-1000) järjestada ja võrrelda;

• liidab ja lahutab peast täissadadega 1000 piires;

• teab massiühikute vahelist seost;

• suudab ligikaudu hinnata esemete massi;

• tunneb massiühikuid ja oskab teha arvutusi nendega;

• lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid;

• oskab vormistada tekstülesannet.

Loodusõpetuse ja inimeseõpetuse oodatud õpitulemused teemaploki lõpuks: 

• leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha;

• teab Eesti riigi ja kodukoha sümboolikat;

• teab lapse õigusi ja kohustusi.

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE

• kasutab kooli õppeinfosüsteemi oma õpiinfo vaatamiseks ja teistega suhtlemiseks;

• oskab õpetaja juhendamisel luua, salvestada, sulgeda, avada ja muuta dokumenti;

• õpilane oskab kasutada brauserit, sisestada aadressireale internetiaadressi, sisestada otsingusõna ja lugeda vastuseid;

• teab, et veebis leiduv info ei pruugi olla usaldusväärne;

• oskab kasutada erinevaid õppemänge ja keskkondi.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppes läbitavad põhilised teemad ja alateemad seostatakse transdistsiplinaarsuse kuue tuumküsimusega.

Põhilised teemad ja alateemad: 

Sügis

Alateemad: Arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kujundid ja ruumiline mõtlemine, taimede ja seente välisehitus, viljade tähtsus inimese elus, ilm ja ilma tunnused, liiklus.

Rahvakalender

Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kujundid ja ruumiline mõtlemine, inimene, pere ja kombed, olulisemad tähtpäevad.

Organismid ja elupaigad

Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, loomade välisehitus, taimede ja loomade elupaigad, inimene ja keskkond.

Tervislik eluviis

Alateemad: aeg ja aja planeerimine, arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, tervis (uni, toit, hügieen), liikumine ja sport.

Kodu ja ümbrus

Alateemad: arvud ja arvutamine, andmete kogumine ja esitamine, mõõtmine ja mõõtühikud, kodukoht ja naabruskond: küla, vald, linn, maakond, Eesti Vabariigi riiklikud, rahvuslikud ja kodukoha sümbolid, Eesti teiste riikide seas, lapse õigused ja kohustused. 

Teemade rakendamine tuumküsimuste kaudu: 

1. Kes me oleme?

See teemavaldkond keskendub inimeseks olemisele, meie tervisele ja rollile ühiskonnas.

• Tervis õpetab väärtustama und, õiget toitu ja hügieeni kui meie heaolu aluseid.

• Inimene, pere ja kombed aitab mõista meie põlvnemist ja lähedasi suhteid.

• Lapse õigused ja kohustused selgitavad meie staatust ja vastutust ühiskonnas.

• Liikumine ja sport käsitlevad inimest kui aktiivset ja tegusat olendit.

2. Kus me asume ajas ja ruumis?

Siin uurime oma asukohta maailmakaardil ning sündmuste järjekorda ajas.

• Kodukoht ja naabruskond määratlevad meie asukoha külas, vallas, linnas või maakonnas.

• Eesti Vabariigi sümbolid ja Eesti teiste riikide seas aitavad mõista meie riiklikku kuuluvust ja ruumilist asetust maailmas.

• Olulisemad tähtpäevad tähistavad meie asukohta kultuurilises ajas.

• Aeg ja aja planeerimine õpetavad mõistma aja kulgu ja selle kasutusviise.

3. Kuidas me ennast väljendame?

Fookuses on sümbolid, kombed ja see, kuidas me oma kultuuri ja väärtusi edasi anname.

• Rahvuslikud ja kodukoha sümbolid on viisid, kuidas me väljendame oma ühtekuuluvustunnet.

• Rahvakalender peegeldab meie esivanemate elutarkust ja traditsioonilist eneseväljendust.

4. Kuidas maailm toimib?

See osa uurib looduslikke süsteeme, elusolendeid ja matemaatilisi seaduspärasid, mis juhivad ümbritsevat.

• Taimede, seente ja loomade välisehitus selgitab eluslooduse füüsilist toimimist.

• Taimede ja loomade elupaigad avavad looduslike süsteemide ja keskkonna seoseid.

• Ilm ja ilma tunnused kirjeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse.

• Arvud, arvutamine ja kujundid on matemaatilised tööriistad, mille abil me maailma struktuuri kirjeldame.

• Mõõtmine ja mõõtühikud aitavad meil ümbritsevat maailma täpselt hinnata ja võrrelda.

5. Kuidas me ennast organiseerime?

Siia kuuluvad teemad, mis puudutavad inimeste poolt loodud reegleid, andmete haldamist ja turvalisust.

• Liiklus on süsteem, mis organiseerib meie liikumist ja tagab turvalisuse.

• Andmete kogumine ja esitamine õpetab infoga ümber käima ja seda korrastama.

• Ruumiline mõtlemine aitab meil hallata enda ümber olevat keskkonda.

6. Kuidas hoolime oma planeedist?

Keskendume säästvale eluviisile ja arusaamale, kuidas inimese tegevus mõjutab loodust.

• Inimene ja keskkond käsitleb meie jalajälge ja vastutust looduse ees.

• Viljade tähtsus inimese elus õpetab väärtustama loodusressursse ja säästlikku tarbimist.

• Sügis kui looduse ettevalmistusperiood õpetab märkama ja hoidma eluringi muutusi.

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

PRAKTILISED TEGEVUSED: 

Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Kasutusel: 

• Mauruse Jutulinna 2. klassi üldõpetuslik komplekt:

  • lugemik

  • töölehed

  • digimaterjalid

  • õppemängud

  • kuulamisharjutused

  • katsed

  • õppevideod

• õppekäigud (KIK, Tartu LV HO, Kultuuriranits)

• näitlikud vahendid

• kirjalik harjutamine vihikus

• paaris- ja rühmatöö 

• individuaalne töö 

• eneseanalüüs

• lennupõhised / klassidevahelised tegevused  

• avatud õpimaastik 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme üldõpetuses: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. 

• Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.