Loovaine, 1. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Õpieesmärgid loovaines: 

• õppida hoidma töökohta ja töövahendeid korras ning järgima puhtuse ja korra nõudeid;

• kasutada erinevaid töövõtteid ja tehnikaid joonistamisel, maalimisel, voolimisel ja lihtsamates käsitööülesannetes;

• järgida esmaseid ohutusnõudeid ja käsitleda töövahendeid turvaliselt;

• mõista ja täita suulisi tööjuhendeid ning tööplaani;

• arendada ajaplaneerimisoskust ja esitada töid õigeaegselt;

• õppida hindama ja tunnustama enda ja teiste töid ning väljendama positiivset tagasisidet;

• katsetada ja arendada loovat väljendust (värvi-, vormi‑ ja kompositsioonitunnetus);

• töötada iseseisvalt ja koostöös kaaslastega;

• kasutada digivahendeid lihtsate piltide loomiseks, salvestamiseks ja jagamiseks (digiturvalisust arvestades).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

• arendab motoorseid oskusi (peenmotoorika), visuaalset mõtlemist ja ruumitaju;

• toetab kognitiivset arengut (probleemilahendus, planeerimine, tähelepanu);

• soodustab sotsiaal‑emotsionaalset arengut (koostöö, eneseväljendus, enesehinnang);

• kujundab vastutustunnet, ohutustunnet ja digipädevust.

Lõiming teiste õppeainetega:

• eesti keel: tööde kirjeldamine, refleksioon ja esitlusoskused;

• matemaatika: mõõtmed, proportsioon ja mustrite kordamine;

• loodusteadused: materjalide omaduste uurimine ja säästlik kasutus;

• kunst/muusika/kehaline kasvatus: rütm, vorm, liikumine ja esitus;

• Digipädevus: pilditöötlus, salvestamine ja tööde digiesitlus (autoriõigus ja turvalisus).

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

• julgeb oma ideed teostades pakkuda välja erinevaid võimalusi ja valida nende seast tööks sobivaim variandi;

• eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plast, vahtplast, puit, traat, plekk jne);

• modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;

• valib materjalide käsitsemiseks erinevaid töötlemisviise ja –vahendeid, kasutades neid säästlikult;

• käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;

• rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;

• kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstitööde analüüsimisel;

• oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte;

• märkab esemetel rahvuslikke elemente;

• töötab õpetaja suulise juhendamise järgi ning kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;

• toob õpetusega seonduva kohta näiteid igapäevaelust;

• tuleb toime virtuaalsetes keskkondades;

• hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses;

• arvestab ühiselt töötades kaaslastega.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Mina ja meie 

• hoiab puhtust ja korda

• kasutab erinevaid töövõtteid ja tehnikaid

• järgib esmaseid ohutusnõudeid

• saab aru suulistest tööjuhenditest ning tegutseb neile vastavalt

• hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst

Hooli ja märka

• hoiab puhtust ja korda

• kasutab erinevaid töövõtteid ja tehnikaid

• järgib esmaseid ohutusnõudeid

• saab aru suulistest tööjuhenditest ning tegutseb neile vastavalt

• hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst

Avastame ja uurime

• hoiab puhtust ja korda

• kasutab erinevaid töövõtteid ja tehnikaid

• järgib esmaseid ohutusnõudeid

• saab aru suulistest tööjuhenditest ning tegutseb neile vastavalt

• hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst

Meeletud meeled

• hoiab puhtust ja korda

• kasutab erinevaid töövõtteid ja tehnikaid

• järgib esmaseid ohutusnõudeid

• saab aru suulistest tööjuhenditest ning tegutseb neile vastavalt

• hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst

• paneb tähele värvide koosmõju

Eluring

• hoiab puhtust ja korda

• kasutab erinevaid töövõtteid ja tehnikaid

• järgib esmaseid ohutusnõudeid

• saab aru suulistest tööjuhenditest ning tegutseb neile vastavalt

• hindab ja tunnustab enda ja teiste tööd ning tunneb rõõmu oma tööst

• paneb tähele värvide koosmõju

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Loovaines lähtutakse transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest: 

Kes me oleme?

Kus me asume ajas ja ruumis?

Kuidas me ennast väljendame?

Kuidas maailm toimib?

Kuidas me ennast organiseerime?

Kuidas hoolime oma planeedist? 

Tuumküsimustega seotud alateemad: mina ja meie, hooli ja märka, avastame ja uurime, meeletud meeled, eluring

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab õppeperioodi alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

Praktilised tegevused: 

Õppeprotsessis kasutatakse aktiivõppe meetodeid (arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jt), kus laps saab õppimise käigus olla aktiivne osaline ja omandab teadmisi ja oskusi suhteliselt kergemini ja kiiremini. Näiteks: 

• õppemängud 

• õppekirjandus 

• digivahendid 

• õppekäigud (rahastus võib olla ka kooliväline)

• näitlikud vahendid 

• katsed 

• õppevideod 

• kirjalik harjutamine 

• rühmatöö 

• individuaalne töö 

• paaristöö

• lennupõhised / klassidevahelised tegevused  

• avatud õpimaastik 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

Loovaines: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. 

• Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.