Liikumisõpetus, 3. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Liikumisõpetus on liikumispädevust kujundav õppeaine, mille eesmärk on toetada õpilase kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut ning kujundada eeldused elukestvaks kehaliseks aktiivsuseks. Kooli liikumisõpetuse ainekava lähtub riiklikust liikumisõpetuse ainekavast ning toetab terviklikku, kogemuslikku ja õppijakeskset lähenemist. Ainekava käsitleb liikumist kui loomulikku osa õppimisest ja heaolust ning seob liikumisõpetuse sisu transdistsiplinaarse õpikäsitusega. Õppe kavandamisel arvestatakse kuue tuumküsimusega: - Kes me oleme? - Kus me asume ajas ja ruumis? - Kuidas me ennast väljendame? - Kuidas maailm toimib? - Kuidas me ennast organiseerime? - Kuidas hoolime oma planeedist? 

Liikumisõpetuse üldeesmärgid I kooliastmes: 

• arendada laste liikumisoskusi ja rütmitunnetust läbi mängude, harjutuste, tantsu ja lihtsate vahendite kasutamise;

• arendada kehalisi võimeid ja nende enesemõõtmise algoskust (tasakaal, koordinatsioon, jõud, vastupidavus, painduvus);

• kujundada ohutus- ja hügieeniharjumusi ning oskust hinnata enda võimeid ja kutsuda abi ohuolukorras;

• arendada koostöö-, suhtlemis‑ ja eneseväljendusoskust liikumise kaudu (paaris‑ ja rühmatöö, tagasiside);

• toetada liikumise seost tervise ja toitumisega ning soodustada aktiivset eluviisi;

• arendada oskust kasutada ruumi ja keskkonda liikudes (suuna ja asukoha määramine ning liikumine looduskeskkonnas);

• toetada loomingulist ja uurivat suhtumist liikumisse (liikumisüritustel osalemine, enda liikumiste loominguline väljendamine).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik).

Kuidas eesmärgid toetavad õpilase arengut:

• füüsiliselt: arendavad peen‑ ja jämemotoorikat, kehatunnetust ja üldist tervist;

• kognitiivselt: arendavad ruumilist mõtlemist, enesemonitooringut ja probleemilahendust;

• sotsiaalselt‑emotsionaalselt: soodustavad koostööd, empaatiat, enesekindlust ja emotsioonidega toimetulekut;

• õpioskuste ja elukestva aktiivsuse vallas: kujundavad eesmärgistatud harjutamise ja enesehindamise oskusi.

Lõiming teiste õppeainetega:

• eesti keel: suuline väljendus, juhendite mõistmine, enese- ja kaaslase tööst tagasiside andmine;

• matemaatika: mõõtmised (kaugus, aeg, kordused), andmete kogumine ja lihtne analüüs (nt pulsisagedus);

• loodusõpetus/tervis: liikumise mõju tervisele, toitumine, looduskeskkonna kasutus liikumiseks;

• kunst/muusika: tants, rütmiline liikumine ja koreograafia;

• Digipädevus: liikumisürituste dokumenteerimine, lihtne andmete salvestus ja jagamine (digiturvalisus).

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

I kooliastme lõpuks õpilane:

LIIKUMISOSKUSED

• kasutab edasiliikumisoskuseid harjutustes ja liikumismängudes erinevates keskkondades, rütmi ja muusika saatel, tantsulistes liikumistes, koostöös paarilise- ja rühmaga; 

• oskab liikuda tuttavas keskkonnas määrates asukohta ja suunda; 

• oskab liikuda vahendil harjutustes ja liikumismängudes; 

• arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid; 

• oskab käsitseda vahendit harjutustes ja liikumismängudeks; 

• arvestab kaaslastega liikumismängudes ja harjutuste sooritamisel; 

• oskab hoida tasakaalu asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides;

• kirjeldab enda liikumisoskuseid; 

• oskab ujuda, sealhulgas sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis kokku 200 meetrit edasi liikuda;

• hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. 

TERVIS JA KEHALISED VÕIMED 

• oskab mõõta õpetaja juhendamisel kehalisi võimeid. 

KEHALINE AKTIIVSUS 

• teab, kui palju peab kehaliselt aktiivne laps igapäevaselt liikuma; 

• oskab sooritada taastumist toetavaid tegevusi õpetaja juhendamisel; 

• oskab märgata abi vajamist ja kutsuda abi. 

LIIKUMINE JA KULTUUR 

• oskab kirjeldada kogemust, mille ta on saanud väljaspool kooli toimuval liikumisüritusel osalejana või vaatlejana; 

• teab ja järgib üldiselt ausa mängu põhimõtteid; 

• oskab nimetada Eesti sportlasi ja liikumisüritusi; 

• teab ja järgib isiklikku hügieeni- ja ohutusnõudeid; 

• oskab valida sobiliku riietuse liikumiseks erinevates keskkondades; 

• teab, milliseid võimalusi pakub liikumiseks looduskeskkond; 

• kirjeldab liikumise ja kultuuri seoseid isikliku kogemuse põhjal. 

VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL 

• oskab sooritada vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel. 

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

Jõud ja liikumine

Oodatavad õpitulemused teemaploki lõpus: 

• teab, kui palju ja milleks peab kehaliselt aktiivne laps iga päev liikuma;

• sooritab liikumiseks ettevalmistavaid ja taastumist toetavaid tegevusi õpetaja juhendamisel;

• loob midagi liikumisega seotult;

• tantsib üksi, paaris ja rühmas;

• avastab liikumisvõimalusi tantsu kaudu

• kasutab edasiliikumisoskusi eri keskkondades, harjutustes, liikumismängudes ja tantsus, rütmis ja muusika saatel, koostöös paarilise ning rühmaga;

• liigub edasi vahendil harjutustes ja liikumismängudes

• käsitseb vahendit harjutustes, liikumismängudes ja teiste oskuste arendamiseks;

• hoiab tasakaalu asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides;

• korrigeerib kehahoidu õpetaja juhtimisel;

• arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid ning saab aru erinevate liikumisviiside puhul vajaliku turvavarustuse kasutamise põhjustest;

• nimetab kehalisi võimeid;

• mõõdab enda kehalisi võimeid õpetaja juhendamisel.

Perekond ja kodu

Oodatavad õpitulemused teemaploki lõpus: 

• märkab abi vajamist tunnis ja kutsub abi ohuolukorras

• kirjeldab kogemust, mille ta on saanud väljaspool kooli toimunud liikumisüritusel osalejana, vaatlejana või vabatahtlikuna;

• teab ja järgib üldiselt ausa mängu põhimõtteid;

• teab esmast liikumisvahendi hoidmis- ja hooldusvajadust;

• arvestab tegevustes kaaslasi;

• annab tagasisidet enda liikumisoskuste ja -ohutuse kohta etteantud kirjelduse alusel;

• osaleb aktiivselt kehalisi võimeid arendavates mängudes ja harjutustes;

• sooritab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel;

• märkab õpetaja juhendamisel emotsioone ja nendega toimetulemist soodustavaid tegevusi.

Kodumaa

Oodatavad õpitulemused teemaploki lõpus: 

• teab Eesti sportlasi ning tantsu ja liikumisega seotud kultuuriüritusi;

• oskab liikuda tuttavas keskkonnas, määrates asukohta ja suunda.

Organismid ja elupaigad

Oodatavad õpitulemused teemaploki lõpus: 

• teab, mis võimalusi pakub liikumiseks looduskeskkond.

Tervislik eluviis

Oodatavad õpitulemused teemaploki lõpus: 

• märkab liikudes südamelöögisageduse ja enesetunde muutust;

• teab ning järgib isiklikku hügieeni ja ohutusnõudeid;

• riietub liikumiseks sobilikult;

• toob näiteid erinevate liikumisoskuste kohta;

• teab liikumise ja toitumise olulisust tervisele.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppe sisu ja tegevused toetavad liikumisõpetuse viit valdkonda: liikumisoskused, tervis ja kehalised võimed, kehaline aktiivsus, liikumine ja kultuur ning vaimne ja kehaline tasakaal. 

Õppe keskmes on liikumisoskuste mitmekesistamine ja koostööoskuste arendamine. 

Kes me oleme? Õpilane märkab oma liikumisoskuste arengut ning õpib pingutama ja oma tegevust hindama. 

Kus me asume ajas ja ruumis? Õpilane liigub tuttavas keskkonnas, määrab suunda ja asukohta ning arendab ruumitaju. 

Kuidas me ennast väljendame? Õpilane loob liikumismänge ja -kombinatsioone ning väljendab ennast liikumise ja tantsu kaudu. 

Kuidas maailm toimib? Õpilane tutvub kehaliste võimetega ning mõistab, kuidas harjutused mõjutavad keha. 

Kuidas me ennast organiseerime? Õpilane järgib reegleid, rakendab ausa mängu põhimõtteid ning valmistub liikumiseks ja taastumiseks. 

Kuidas hoolime oma planeedist? Õpilane liigub looduskeskkonnas turvaliselt ja hoolivalt. 

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid:

Õppeprotsess on ülesehitatud selliselt, et võimaldab vastata küsimusele, milliste eesmärkide nimel tegevused toimuvad ja kuidas on need seotud elukestva liikumisharrastusega. Õpilase eneseanalüüs on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane koostab lühikese eneseanalüüsi läbivalt õppeprotsessi jooksul, kuid põhjalikuma eneseanalüüsi vähemalt kord õppeaasta jooksul. 

Liikumisõpetusetunnid korraldatakse: 

• sise- ja õuekeskkonnas; 

• sisekeskkonnas viiakse tunnid läbi ruumides, mis võimaldavad saavutada ainekavas toodud õpitulemusi. Nendeks on võimla, ujula, aula, klassiruumid või muud ruumid, mis on kohandatud vastavaks tegevuseks; 

• õuekeskkond toetab õpitulemusteni jõudmist ja liikumisõpetuses omandatud oskuste kasutamist ja arendamist pakkudes mitmekesiseid liikumisvõimalusi erinevatele vanuserühmadele; 

• nii, et õpilastel on võimalus kasutada rõivistuid ning pesemisruume. 

Soovituslikud õppemeetodid I kooliastmes: 

• mängupõhine õpetamine: lühikesed struktuursed liikumismängud (soojendus, põhiosa, lõdvestus), korduvate rutiinidega.

• näitlik õpetamine ja mudeldamine: õpetaja näitab harjutuse sooritust, õpilased kordavad, õpetaja annab kohese suulise tagasiside.

• metoodiline diferentseerimine: lihtsustatud, põhitaseme ja keerukama variandi pakkumine eri oskustasemetele.

• paaris‑ ja rühmatöö: koostööoskuste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks (paarisülesanded, rühmakoreograafiad).

• juhendatud enese‑ ja kaaslase hindamine: lühikesed enesehindamis‑ ja kaaslase‑tagasiside harjutused.

• õuesõpe ja keskkonnalõiming: liikumine õues, orienteerumine, rütmiharjutused looduses.

• lõimimine teiste ainetega: integreeritud ülesanded (näiteks matemaatika: sammude mõõtmine; eesti keel: tegevuste kirjelduse esitamine).

• ohutus‑ ja hügieenirutiinide treenimine: tunni alustamine ja lõpetamine, liikumisvahendite hooldus, riietumise harjutused.

Soovituslikud vahendid ja materjalid:

• liikumisvahendid: pallid (erineva suurusega), rõngad, märgistusvahendid, köied (mõõduks), liikumiskepid või tasakaalulauad; pehmete mattide komplektid.

• rütmivahendid: rütmiinstrumentide komplektid tantsu ja rütmiharjutuste toetamiseks.

• digivahendid: lihtne pulsi‑/sammulugeja või stopper mõõtmiste jaoks; foto‑ ja videokaamerad dokumenteerimiseks.

• materjalid ohutuseks: esmaabikomplekt.

• visuaalsed abivahendid: plakatid, pildijuhendid, jmt.

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme liikumises: 

• Hoiakute hindamisel (nt mõistab, kujundab, tähtsustab, väärtustab) antakse õpilasele suunavaid ja toetavaid sõnalisi hinnanguid. 

• Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. 

• Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima. 

• Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse riikliku õppekava üldosas hindamise kohta sätestatust ja selle alusel koostatud kooli hindamisjuhendist.

• Erinevatele osapooltele on perioodi alguses selge, millise õpitulemuse poole, milliste õpiülesannetega liigutakse. 

• Hindamiskriteeriumid on seotud õpitulemustega, s.t hindamise kaudu antakse tagasisidet õppeprotsessi jooksul omandatud teadmiste, oskuste, protsessi ja selle tulemusel toimunud arengu kohta. Arengu all mõeldakse õppeprotsessi tulemusel toimunud muutusi.

• Õpitulemusteni jõudmiseks ja nende tagasisidestamiseks on piisavalt aega. 

• Õppimise süvendamiseks kasutatakse õppeprotsessi jooksul lisaks õpetajapoolsele hindamisele ka enese hindamist. Üks osa kooliastme kokkuvõtvast hindamisest on õpilase eneseanalüüs.