Kunst, 4. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

Üldeesmärgid II kooliastme kunstiõpetuses: 

• Teadmised — visuaalkultuuri tundmaõppimine:

õppida visuaalkultuuri ilminguid ja kirjeldada neid (reklaam, illustratsioonid, vaateaknad, arhitektuur, mängude pildikeel, virtuaalnäitused jne).

• Kunstimõisted ja autoriteadmised:

omandada ja kasutada õpitud kunstimõisteid ning tunda olulisi kunstnikke ja disainereid.

• Näituseetikett ja infootsing:

käituda näitusel ja galerii‑keskkonnas korrektselt ning leida ja kasutada selgitavat taustainfot.

• Säästlikkus ja kestlikkus:

mõista säästlikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid kunstis ning rakendada neid loomingus.

• Vormi-otstarbe seose mõistmine:

märgata ja selgitada vormi, materjali, suuruse ja otstarbe vahelisi seoseid esemetel ja hoonetes.

• Autorsus ja õiged jagamistavad:

järgida autorsuse ja pildistamise/kujundamise jagamise eetilisi põhimõtteid.

• Disainiprotsessi läbimine (plaanimine):

läbida disainiprotsessi etapid (probleemi määratlemine, ideekavand, prototüüp, testimine, refleksioon).

• Ideede kavandamine ja visandamine:

kavandada ideid visandite ja prototüüpide abil ning kasutada kavandeid töö aluseks.

• Loomine ja tehnikate valik:

luua omanäolisi kahe‑, kolme‑ ja neljamõõtmelisi teoseid, valides põhjendatult tehnikaid, materjale ja kompositsioonipõhimõtteid.

• Refleksioon ja kriitika:

reflekteerida oma töid ja kaasõpilaste loomingut, analüüsida valikuid ning põhjendada loomingulisi otsuseid.

• Interdistsiplinaarsus:

lõimida kunsti teiste õppeainetega (nt loodus, tehnoloogia, ajalugu) ja rakendada interdistsiplinaarseid meetodeid.

• Digitaalne looming ja esitlusoskus:

luua ja esitada digitaalseid visuaale ning jagada töid vastutustundlikult (digioskused, autoriinfo, allikaviited).

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik). 

Lõiminguvõimalusi ja õpilaste arengu toetamine: 

Ajarännak- ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, kunst, muusika, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, matemaatika, liikumisõpetus jt

Ajajoon- ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, geograafia, ühiskonnaõpetus

Loovuurimus- kõik õppeained, olenevalt loovuurimuse uurimuslikkust keskmest

Disainiprotsessi läbimine kui probleemõpe- Olenevalt sellest, kas disainitakse toode, sekkumine või teenus.

Toode: kunst, eesti keel, käsitöö, kodundus ja tehnoloogia. Võib lisanduda matemaatika, füüsika, keemia, muusika jne.

Teenus: eesti keel, inimeseõpetus, ühiksonnaõpetus, ajalugu. Võib lisadnuda muusika, kunst, liikumisõpetus jne.

Olümpiamängud ja kultuuri- ning muusikaprogramm- ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, kehaline kasvatus, võõrkeeled, geograafia, matemaatika, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus jt

Sündmuskorraldus (kontsert, performance, happening, stomp, playbox, teater, moeetendus, lavastus, festival jm)- muusika, kunst, eesti keel, kirjandus, informaatika, käsitöö ja kodundus, tehnoloogia, liikumisõpetus

Koolimeedia (veebileht, kooli ajaleht, taskuhääling, koolitelevisioon, -raadio)- kirjandus, kunst, eesti keel, muusika, informaatika, inimese- ja ühiskonnaõpetus, võõrkeeled

Film, animatsioon, videokunst- kunst, muusika, eesti keel, kirjandus, ajalugu, meediaõpetus

MATIK-õpe- matemaatika, loodusteadused, tehnoloogia, kunstid

Näited lõimingutsentriga:

Lõiminguteema: rütm- kunst, muusika, matemaatika, informaatika, kehaline kasvatus, loodusained, kirjandus

Lõiminguteema: kompositsioon- kunst, kirjandus, muusika, liikumisõpetus (tants)

Lõiminguteema: värvus ja valgus- kunst,  inimeseõpetus

Lõiminguteema: autorsus ja autoriõigused- kõik õppeained

Väärtuspõhine lõiming (loovus kui väärtus erinevates valdkondades)- kõik õppeained

Aktuaalne probleemistik (Tehisintellekti kasutamise võimalused ja ohud.)- kõik õppeained, sõltub probleemistikust

Aktuaalne probleemistik (disainiprotsessi läbimine)-         

Sõltub täpsemalt probleemistikust. Olenevalt sellest, kas disainitakse toode, sekkumine või teenus

Lõiminguteema: teadusillustratsioon- ajalugu, loodusained, kunst, ühiskonnõpetus

Lõiminguteema: info visualiseerimine- Kunst ja kõik teised õppeained

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus:

II kooliastme lõpuks õpilane:

• tõlgendab visuaalseid kujutisi oma kogemuse ja õpitu piires;

• teab autorsuse üldisi põhimõtteid;

• kasutab õpetaja juhendamisel osalist disainimist probleemi lahendamiseks kestlikult;

• loob omanäolisust taotledes kahe-, kolme- ja neljamõõtmelisi kunstitöid nii spontaanselt kui ka uurides ja kavandades, kasutades ning põhjendades eri tehnikavõtteid ja kompositsiooni;

• analüüsib oma teost ja tööd;

• arutleb loodu üle, seostades loomingut oma kogemuse piires teiste eluvaldkondadega.

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

4. klassi lõpetaja: 

• tunneb rõõmu loovast tegevusest; 

• katsetab julgelt oma mõtete ja ideedega; 

• rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, animatsioon); 

• otsib infot kunstiraamatutest ja teistest teabeallikatest; 

• kirjeldab kunstiteost kasutades selleks ainealaseid mõisteid; 

• mõtleb keskkonda säästvalt ja arvestab kaasõpilastega. 

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Kunstiõpetuses on II kooliastmes suuremaks teemaks visuaalne kirjaoskus. Alateemad on: Igapäevane visuaalkultuur, kunstitehnikad ja loominguline eneseväljendus, disain ja disainiprotsess, kunst ja kultuur ühiskonnas.

Kunsti  õppeaine  tugineb ülesehituselt visuaalkultuurile ning arendab visuaalset kirjaoskust, mis on tänapäeva maailmas edukaks toimetulekuks tähtis igaühele. Kunst toetab õppija  loovust  ja  isiksuseomadusi,  mis  annavad  eeldused  mis  tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada, jõuda originaalsete, kasulike, eetiliste ja vähemalt looja jaoks soovitud tulemusteni. 

Õppeaine lähtealused on:

1) maailma kunsti ja visuaalkultuuri laiahaardeline käsitlemine. 

2) kunsti vormide ja tähenduste pidev muutumine, eksperimentaalsus ja areng, mis võivad ühiskonda ka proovile panna. 3)  õpetaja  on  aktiivne kunstiga  suhestuja,  kes  toetab  õpilasi  kultuuri muutuvas mitmekesisuses.

4)  kunsti  õppeaines  on  võrdselt  oluline  nii  kunstikogemus  kui  ka õppimiskogemus. Sageli on teosest kui lõpptulemusest tähtsam loominguline ja otsinguline tee, tagasiside ja refleksioon, üldpädevuste kujundamine, motivatsiooni leidmisele ja hoidmisele suunatud tegevused.

Kunsti osaoskused on:

1) väljaselgitamine, teadmine, mõistmine (kuulamine, vaatamine, lugemine, info otsimine, kirjeldamine, sõnastamine, valimine, uurimine);

2) plaanimine ja ideede arendamine (ideede genereerimine, visandamine, katsetamine,  organiseerimine,  protsessi  plaanimine,  koostamine, leiutamine);

3)  loomine  (eesmärgipärane  väljendus- ja  töövahendite  rakendamine, viimistlemine, toimetamine, täiendamine, esitlemine);

4) refleksioon, analüüs ja kriitika (uurimine, tõlgendamine, retsenseerimine, tagasisidestamine, arutlemine, väärtushinnangute arendamine ja andmine).

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

Praktilised tegevused: 

Igapäevane visuaalkultuur

• Logod, embleemid, sümbolid, sildid, liiklusmärgid, kaardid, tabelid ja infograafika, õpikute illustratsioonid, multifilmid ja arvutimängud, mänguasjad,  reklaam linnaruumis ja meedias, riietus, kaupluste vaateaknad, veebikeskkonnad. Põhiplaan, maakaart, sisekujunduse kavand. Karakter, keskkond

• Kujutamise baaselemendid ja kompositsioonipõhimõtted

• Baaselemendid: 

• Kahemõõtmeline: punkt, joon, kujund, pind/tekstuur, värv. 

• Kolmemõõtmeline: vorm, pind, värv, ruum, mass, materjal. 

• Kompositsioonipõhimõtted: kontrast, liikumine, rütm, proportsioon, tasakaal, ühtsus, mõõtmed, dominant, rõhutus.

• Kompositsiooni kirjelduseks: suurem, väiksem, ühesuurused, ees, taga, lähemal, kaugemal, üleval, all, kõrval, paremal, vasakul, keskel, ääres, lähedal, koos, eraldi, tasakaalus.

• Joone, kujundi, vormi ja tekstuuri kirjelduseks: horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne, sirge, kõver, laineline, terav, sujuv, kaarduv, kandiline, nurgeline, ümar, munajas, sile, kare, krobeline jne

• Perspektiiv: tsentraalperspektiiv, värvus- e õhuperspektiiv

• Ruumiillusiooni loomise põhimõtted: kattumine, teravus, suurus

• Liikumise mulje loomine: liikuvad poosid, liikumise faaside kujutamine, liikumist märkivad jooned koomiksites.

• Värviteooria: Koloriit. Värvinimetused primaar ja sekundaarvärvide piires. Värvitemperatuur: soojad ja külmad toonid

• Neljamõõtmelise teose baaselemendid: kaadriplaanid, montaaž, heli, valgus, narratiiv e lugu

• Kaadriplaanid: üldplaan, keskplaan, suur plaan, detail. Taust, esiplaan, tagaplaan.

• Kunstiliigid: joonistus, maal, kollaaž, skulptuur, foto, animatsioon, disain, arhitektuur, sisearhitetkuur, tootedisain, tarbekunst, ready-made, installatsioon, trükigraafika, graafiline disain, tüpograafia, kirjatüüp, kalligraafia, stsenograafia. 

• Kunstižanrid: portree, natüürmort, linnavaade, maastikuvaade, interjöörivaade  

• Kujutavus: figuraalne, abstraktne

• Kunstitehnikad ja loominguline eneseväljendus

• Kunstitehnikad ja stiilid

• maal, joonistus, kollaaž, grataaž, frotaaž, mosaiik, monotüüpia, foto, origami, modelleerimine, makett, lavakujundus, kollaaž, kõrgtrükk, akvarell, trükigraafika, graafiline disain, tüpograafia, kirjatüüp, kalligraafia, stsenograafia

• Digitaalsed joonistus-, foto-, video- ja animatsioonitehnikad (gif…)

• Narratiivi loomine: karakter, tegevuspaik, tegelased, sissejuhatus, teema arendus, kulminatsioon, lahendus (puänt)

• Etikett

• Näitusetöö nimesilt (autori nimi, klass, teose nimi, töö tehnik, töö mõõdud, aasta, juhendav õpetaja)

Disain ja disainiprotsess

• Disaini baaselemendid

• Funktsionaalne värv, vorm ja materjal (tarbeesmete puhul, graafilises disainis ja visuaalkultuuris laiemalt), mass. Otstarve, funktsionaalsus, kasutusmugavus

• Disaini liigid

• Tootedisain, digitoote disain, graafiline disain

• Disainiprotsessi osad

• Osapooled, tarbija

• Uurimine, väljaselgitamine, probleemi märkamine ja sõnastamine, info kogumine

• Lähteülesanne

• Võimaluste sõnastamine, ettepanekute tegemine, kavandamine

• Lahenduspakkumine

• Tarbeesemed ja levinumad materjalid

• Looduslikud materjalid: puit, klaas, lina, vill, puuvill, savi… Tehismaterjalid: plastik, kile…

• Kavandamine ja visualiseerimine

• Kavand, visand, skits, krokii, abijooned. Moodboard, mõistekaart, plakat, Venni diagramm, värvikaart. Idee sõnastamine. Storyboard, stsenaarium. Visuaalne lihtsustamine

• Kunstiajalugu, visuaalkultuur, kunstnikud

• Kunstiga seotud elukutsed

• kunstnik, arhitekt, skulptor, animaator, sisearhitekt, disainer, illustraator

• Kunstiajalugu

• Kirjasüsteemid eri ajastutest ja kultuuridest (foneetiline kiri, piltkiri, rooma ja araabia numbrid, gooti kiri, tänavakunsti stiliseeritud tag’id). Esiaja kunst (pisiplastika, kaljujoonised, koopamaalid, megaliitiline arhitektuur). Varased tsivislisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus). Antiikaja kunst Kreekas ja Roomas (templiehitus, teatrid, skulptuurid, monumendid). Keskaja kunst Eestis (kirikud, linnused, Tallinna vanalinn). Mõisaarhitektuur. Taluarhitektuur. Pärimuskultuur

Kunst ja kultuur ühiskonnas

• Jätkusuutlik mõtteviis

• Keskkonnamõju, säästlikkus, digitaalne jalajälg, digiprügi, töövahendite säästlik kasutamine ja hooldamine

• Teabe otsimine ja infokeskkonnad

• Muuseumide ja galeriide kodulehed

• Kunstielu

• Muuseumi haridusprogrammid, kunstiüritused, näitused, kunstnikuvestlused ja kohtumised

• Autorsus ja autoriõigused

• Autor, autoriõigused, viitamine, kujutise salvestamine ja jagamine, viitamine

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

II kooliastme kunstiõpetuses: 

Hindamise käigus saavad õpilased mitmekülgset tagasisidet oma töökultuuri ja töö ning individuaalse arengu kohta, millega toetatakse nende kujunemist positiivse  minapildi  ja  adekvaatse  enesehinnanguga  ennastjuhtivaiks õppijaiks.  Hindamisega  luuakse  õpilastele  võimalusi  õppe  vältel  oma edusamme esile tuua, julgustades neid enda tugevaid külgi kasutama ja uusi oskusi  arendama.  Õpilastele  võimaldatakse  eri  viise  eneseanalüüsiks  ja kaaslastelt tagasiside saamiseks ning selle aktseptimiseks. Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse tagasisidet üldpädevuste arengu ning väärtushoiakute ja -hinnangute kujunemise kohta. Hoiakute kujunemise kohta antakse tagasisidet suunavate ja toetavate sõnaliste hinnangutega.

Kunstiainetes  väärtustatakse  harjutamist.  Õpitulemuste  saavutamise toetamise  kõrval  keskendutakse  kujundava  hindamise  vältel  järgmistele aspektidele:

1) loovuse arengu toetamine (probleemide märkamine, mõtete voolavus ja paindlikkus, originaalsus, probleemilahendamisoskused, refleksioon);

2) huvi ja nii õppest kui ka kunsti- ja kultuurielust aktiivse osavõtu toetamine;

3) isikliku sideme loomine ainega ja isikupärase väljenduslaadi otsimine;

4) sallivuse areng ja silmaringi avardumine. 

Hindamiskriteeriumid loob õpetaja õpilasi kaasates kooli kehtestatud hindamisjuhiste põhjal. Olulisemad loovuse komponendid, mida saab kunstitunnis arendada, jälgida ning tagasisidestada (vajadusel ka hinnata):

Probleemitundlikkus – oskus näha ümbritsevas maailmas probleeme, vasturääkivusi, erilisust, küsimusi. Selline õpilane märkab ka iseenda probleeme.

Mõtlemise voolavus – näitab seda, kui palju mõtteid õpilasel on ja kui kiiresti need tulevad. Ta võib leida erinevaid tegutsemisviise, vastata küsimustele kergesti ja kiiresti, püstitada hüpoteese. Tavaliselt kõrge verbaalne soravus.

Mõtlemise paindlikkus – näitab seda kui erinevad mõtted õpilasel samal teemal on. Paindlikkus on suur, kui mõtted ei lähe nn ühte auku või ühte teemasse. Õpilane võib olla hea muutmises, kohandamises, täiustamises. Tavaliselt on mitmekülgsete huvidega. Talub mitmetähenduslikkust. Näiteks: Ülesanne- leia võimalikult palju kasutusvõimalusi tellisele. Õpilase vastused ei hõlma vaid tellistest erinevate asjade ehitamist vaid on mitmekesisemad. Näiteks, tellis kui spordivahend, tellis kui joonistusvahend, tellis kui mänguasi...

Mõtlemise üksikasjalikkus – näitab võimet minna teemaga süvitsi, märgata ja luua detailsust. Terviku ja seoste nägemise võime võib olla vähem esindatud.

Mõtlemise originaalsus – näitab seda kui erilised on õpilase mõtted võrreldes klassi- või eakaaslastega. Võib esineda ka šokeerivaid ideid. Talle meeldib välja mõelda, leiutada, kombineerida. On haaratud uudsest, keerulisest, saladuslikust.

Sobiva idee valiku oskus ja põhjendamine – sobiv idee aitab luua midagi, mis on on uudne ja kellelegi vajalik. Suudab näha erinevatest vaatepunktidest ja panna ennast teiste kingadesse. Võib olla kaalutlev ja põhjalik. Põhjendab oma otsuseid. Analüüsib ja hindab.

Võime ja oskus ideed ellu viia – näitab seda, kas töö viiakse lõpuni, kas asjad valmivad, kas pingutus säilib lõpuni.

Mängulisus – tahe ja valmisolek katsetada, lustida, kogemusi saada, ennast proovile panna, kartmata läbi kukkuda. Võib olla riskijulge, vaielda lihtsalt lõbu pärast.