A-keel (inglise, saksa), 3. klass

Lühike kirjeldus, milleks ainet õpetatakse ja kuidas see toetab õpilase üldist arengut ning seotust teiste õppeainetega:

A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane: 

• äratada huvi võõrkeelte ja õpitava kultuuri vastu; 

• omandada enesekindlus edaspidiseks keeleõppeks ning pidevalt täiendada oma keeleoskust; 

• suhelda lihtsamates, esmastes igapäevastes olukordades;

• märgata ja väärtustada kultuuride eripära.

Üldise arengu toetus ja lõiming:

Õppetöö põhineb sotsiaalkonstruktivistlikel põhimõtetel, kus teadmised kujunevad aktiivses suhtluses kaaslaste ja õpetajaga ning kogemuste jagamisel. Õpilane õpib keelt ja kultuuri läbi koostöö, dialoogi ja probleemilahenduse, toetades oma mõtlemise arengut ja eneseväljendust. Õppetegevused on multidistsiplinaarsed, integreerides teadmisi ja oskusi erinevatest ainetest, et näidata teadmiste seoseid ning rakendada õpitut reaalses kontekstis. 

• Keel arendab kommunikatsiooni-, kuulamis‑ ja lugemisoskust ning metakognitiivseid oskusi, mis toetavad kõiki õppeaineid.

• Kultuuriline teadlikkus suurendab empaatiat ja sotsiaalset mõistmist (inimeseõpetus, loovaine).

• Keeleõpe toetab loogilist mõtlemist ja andmete töötlemist (matemaatika, loodusained) ning rikastab sõnavara ja eneseväljendust (emakeel, inimeseõpetus).

• Keeleõpe võimaldab lõimingut muusika, loovaine, draama ja liikumisega ning soodustab koostööoskust ja loovat probleemilahendust.

Eesmärkide teostumist mõõdetakse:

• praktiliste tegevuste ja õppetöö tagasisidestamise kaudu;

• tunnis osalemise tagasisidestamise kaudu; 

• õpilase enesehindamise kaudu (suuline ja kirjalik). 

Lõiminguvõimalused teiste ainetega: 

Üldõpetus

• Eesti keel: sõnavara‑lugemisharjutused paralleelselt (nt lühike tekst eesti ja võõrkeeles — võrdlus, pildisõnavara).

• Matemaatika: lihtsad tekstülesanded võõrkeeles (loenda, liida‑lahuta mängulistes olukordades); numbrite‑laulud ja arvumängud.

• Loodusõpetus: loodusvaatlus (värvid, taimed, loomad).

Liikumisõpetus

• Võimalik lõimida mängudesse, orienteerumisel.

Loovaine 

• Sõnavara kunsti kaudu: värvide, vormide ja emotsioonide nimetamine; pildilugemine ja pealkirja andmine võõrkeeles.

Muusika

• Laulud ja rütm: lihtsad laulusalmid numbrite, värvide ja päevaste tegevuste õppimiseks (ingl/saksa).

• Liikumine + muusika: rütmimängud koos sõnavara kordamisega (nt laula ja tee liigutus).

• Kuulamisülesanded

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma selle kooliastme lõpus (klasside kaupa, vajadusel jagatuna teemadeks):

Võõrkeeleõppe tulemusena kujuneb õpilastel A1-keeleoskustaseme võõrkeelepädevus, mis tähendab, et õpilane: 

1. Suhtluspädevus

• Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada;

• Tutvustab ennast ja teisi ning pärib elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastab sarnastele küsimustele;

• Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluskaaslane räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

2. Keeleoskused

Kuulamisoskus

• Saab kuulates aru lühikestest lausetest ja lihtsatest igapäevastest väljenditest.

• Reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja juhistele.

Suuline suhtlus 

• Räägib õpitud lauseid kasutades ning õpitud sõnadest ja väljenditest lühikesi lihtlauseid moodustades.

Lugemisoskus

• Mõistab lugedes väga lihtsaid tekste fraashaaval, leides üles õpitud sõnad ja väljendid ning tuginedes neile.

• Tunneb ja järgib esmaseid viisakusnorme, lihtsaid, peamiselt lihtlausetest koosnevaid tekste.

Kirjutamisoskus

• Kirjutab õpitud sõnu ja lauseid ning täidab õpitud sõnavara kasutades lihtsat lünkteksti.

3. Kultuuriline teadlikkus ja väärtused

• Tunneb ja järgib esmaseid viisakusnorme.

• Teab õpitava keele maa(de) põhiandmeid ja olulisemaid tähtpäevi.

4. Õpioskused ja -strateegiad

Loome- ja suhtlustoimingud: suhtleb lihtsas keeles, kuid sõltub täielikult vestluskaaslasest, kes öeldut aeglasemalt kordab, ümber sõnastab ja parandab. Esitab lihtsaid küsimusi ja vastab neile; algatab lihtsat suhtlust ja reageerib sellele, kui see puudutab tema vahetuid vajadusi või väga tuttavat teemat

Suulised toimingud: kasutab õpitud lihtsaid sõnu ja lausemalle, osaleb lühidialoogis; vajab vestluskaaslase abi ja võib toetuda emakeelele ja žestidele; hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi; kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.

Kirjalikud toimingud: tunneb õpitava keele kirjatähti ning õpitud sõnavara õigekirja, kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki; koostab lühikesi lauseid õpitud mallide järgi, kirjutab lühidalt iseendast ja teistest inimestest.

Õpioskused:

1. Kasutab õpetaja juhendamisel erinevaid õppestrateegiaid, nagu kordamine, seostamine ja meenutamine.

2. Õpib oma vigadest õpetaja juhendamisel, parandab eksimusi, seab õpieesmärke ning harjutab kaaslastele tagasiside andmist.

3. Kasutab digivahendeid teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks, näiteks veebisõnastikke, viktoriine, sõnakaarte, keeleõppekeskkondi ja infootsingut.

4. Osaleb õpetaja juhendamisel paaris- ja rühmatöödes. 

Refleksioon ja tagasiside

1. Reflekteerib õppimisel kasutatud keeleõppestrateegiaid ja -vahendeid.

2. Annab õpetaja juhendamisel mudeli abil tagasisidet nii oma kui ka kaaslaste tööle.

3. Teemapõhine sõnavara ja teadmised 

Konkreetne loetelu, mida õpilane peab oskama, teadma ja suutma klassi lõpus:

3. klass: Alustav keelekasutaja - omandatud A1 keeletase

Fookus: Iseseisvam lauseehitus, lühiteated ja kultuuriteadlikkus.

Kuuldu ja loetu mõistmine:

• Kuulamine: Mõistab aeglast ja selget kõnet igapäevastel teemadel. Suudab täita ankeedi kuuldu põhjal.

• Lugemine: Loeb ja mõistab lühikesi lugusid. Leiab tekstist vajaliku faktiinfo. Eristab õigeid/valesid väiteid teksti põhjal.

Suuline ja kirjalik eneseväljendus:

• Rääkimine: Osaleb lühidialoogis, kasutades viisakusväljendeid ja vabandusi. Annab lihtsaid juhiseid. Koostab ja esitleb lihtsa plakati.

• Kirjutamine: Kirjutab lühikese teate või e-kirja sõbrale. Täidab lünktekste ja koostab lühikesi loovtöid.

Kultuuriteadlikkus ja eneseanalüüs:

• Võrdleb eesti keele ja võõrkeele viisakusnorme.

• Teab sihtkultuuri tähtpäevi ja kombeid.

• Kasutab teadlikult õpistrateegiaid ja märkab oma vigu.

Peamised käsitletavad teemad ja alateemad, iga teema juures võib täpsustada õpiväljundeid ja soovitatavaid tegevusi:

Õppes lähtutakse transdistsiplinaarsuse kuuest tuumküsimusest: 

Kes me oleme?

Kus me asume ajas ja ruumis?

Kuidas me ennast väljendame?

Kuidas maailm toimib?

Kuidas me ennast organiseerime?

Kuidas hoolime oma planeedist? 

Tuumküsimustega seotud alateemad: 

• Mina ja teised - enese ja kaaslase tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht, jmt) - kultuuriline identiteet

• Kodu ja lähiümbrus - pereliikmete tutvustus, kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn, maakond, iseloomustavad omadussõnad), jmt. - Keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus

• Kodukoht Eesti - Riigi nimi, pealinn, rahvus ja keel, aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad omadussõnad, kodukoha ümbrust iseloomustav sõnavara - keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus

• Riigid ja nende kultuur - Õpitava keele riikide nimetused, tuntumad tähtpäevad ja nendega seotud tavad - Kultuuriline identiteet.

• Igapäevaelu, õppimine, töö ja vaba aeg - Tavalisemad päevatoimingud kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud esemed ja vahendid. Eelistused ning hobid - Elukestev õpe ja karjääri planeerimine,ettevõtlikkus, teabekeskkond, innovatsioon.

• Meedia - Tuntuimad meedialiigid ja meedia tarbimise eelistused - Tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond

Lisaks võõrkeelte üldteemadele lõimitakse õppesse võimalusel üldõpetuse läbivad teemaplokid: Jõud ja liikumine, perekond ja kodu, kodumaa, organismid ja elupaigad, tervislik eluviis

Meetodid, praktilised tegevused, õppematerjalid: 

Iga õpetaja tutvustab poolaasta alguses, milliseid keskkondi ja õppematerjale kasutatakse. 

Õppetöö põhineb sotsiaalkonstruktivistlikel põhimõtetel, kus teadmised kujunevad aktiivses suhtluses ja koostöös; õpilased konstrueerivad teadmisi üksteiselt õppides.

Kasutatakse aktiivõppe ja koostööpõhiseid meetodeid: rollimängud, arutelud, projektõpe, paaris- ja rühmatööd.

Rakendatakse multidistsiplinaarsust: lõimitakse erinevaid ainevaldkondi võõrkeele kontekstis.

Kasutatakse diferentseeritud ja individualiseeritud ülesandeid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, väliskeskkonna õppimisvõimalusi. 

Selgitus hindamisviisidest: milliseid põhimõtteid järgitakse, mida hinnatakse, kuidas antakse tagasisidet, võimalusel hindamiskriteeriumid või näited:

Kooli üldised hindamispõhimõtted on kirjas õppekava üldosa 6. peatükis Õppimise tagasisidestamine ja kooli lõpetamine. 

I kooliastme A-keeles: 

Hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist (vastuvõtutoimingud) ja suulist väljendusoskust (suhtlemine, tekstiloome ja keelekasutus). Hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mis toob esile õpilase tugevused ja edusammud. Eraldi hinnatakse osaoskusi ning keeleoskust tervikuna. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma ja kaaslaste tööle tagasisidet andma. 

Õppetöö vältel tuuakse koostöös õpetajaga esile: 

1) oskused ja teadmised, mis on hästi omandanud; 

2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab veel tööd tegema; 

3) võimalused oma õpistrateegiaid muuta. 

I kooliastmes võib tagasisidet anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka võõrkeelt kasutama.