Sotsiaalteaduste valdkond

Õppeained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus

Sotsiaalvaldkondlik pädevus 

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane sotsiaalvaldkondlik pädevus: suutlikkus mõista ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat; vallata teadmisi kodanikuõigustest ja -vastutusest ning käituda nendega kooskõlas; ära tunda kultuurilist eripära; järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; olla huvitatud oma kogukonna, rahva, riigi ja maailma arengust; kujundada oma arvamust ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; tunda ja kasutada lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid; tunda huvi ümbritseva maailma vastu. 

Sotsiaalainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 

• mõistab ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi; 

• valdab adekvaatset minapilti, oskab analüüsida oma võimalusi ja kavandab neist lähtuvalt tulevikuplaane; 

• tunneb ning austab demokraatiat ja inimõigusi, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas; 

• huvitub iseenda, oma kogukonna, rahva ja maailma arengust, kujundab oma arvamust ning mõistab oma võimalusi olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik; 

• tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppes; 

• teadvustab kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse juhul, kui need pole inimväärikust alandavad; 

• käitub üldtunnustatud sotsiaalsete normide ja suhtlemistavade järgi, mis aitavad toime tulla eakaaslaste hulgas, perekonnas, kogukonnas ning ühiskonnas, väärtustades neid; 

• on omandanud teadmisi ja oskusi enesekontrolli, enesekasvatuse, oma võimete arendamise, tervist tugevdava käitumise ja tervisliku eluviisi kohta ning suhtub positiivselt endasse ja teistesse; 

• hindab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust, vastutustunnet, õiglust ja isamaalisust ning tunneb austust enda, teiste inimeste ja keskkonna vastu. 

Kultuuri- ja väärtuspädevus: Inimeseõpetus toetab väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist. Inimeseõpetus kujundab oskust seista vastu kesksete normide rikkumisele. Ühiskonnaõpetus kujundab oskust seista vastu kesksete normide rikkumisele. Ühiskonnaõpetus toetab suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtusi ning nendest oma tegutsemises juhinduda ning aitab kujundada lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. 

Sotsiaalne- ja kodanikupädevus: Inimeseõpetuses teadmised, oskused ja hoiakud sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimestevahelistest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale kohanemisele ja toimetulekule perekonnas, eakaaslaste hulgas ja teistes gruppides. Ühiskonnaõpetuses tähendab see pädevus suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ja kasutada mõnda neist õppetöös ja igapäevases elus; luua tulevikustsenaariume ja -visioone mingis sotsiaalselt või personaalselt olulises valdkonnas; tunda ja austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; ära tunda kultuurilisi eripärasid ja järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; jätkuvalt huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik. 

Enesemääratluspädevus: Inimeseõpetuses ssuutlikkus mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse; järgida tervislikke eluviise; lahendada tõhusalt ja turvaliselt iseendaga, oma vaimse, füüsilise, emotsionaalse ning sotsiaalse tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Ühiskonnaõpetus kujundab õpilase rahvuslikku, kultuurilist, ühiskondlikku ja riiklikku enesemääratlust. 

Õpipädevus: Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise planeerimist ning õpitu kasutamist erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist. 

Suhtluspädevus: Suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; inimeseõpetus väärtustab õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. 

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus toetab suutlikkust kasutada erinevaid ülesandeid lahendades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades – toetab ühiskonnaõpetuse aine. 

Ettevõtlikkuspädevus: Õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, püstitama eesmärke, genereerima ideid ning neid teostama; õpitakse initsiatiivikust ja vastutust, tegema eesmärkide saavutamiseks koostööd; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse ideede teostamiseks valima sobivaid ja loovaid meetodeid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega. Ühiskonnaõpetus on ettevõtlikkuspädevuse peamine kujundaja. 

Digipädevus: Digipädevuse arendamiseks kasutatakse sotsiaalainete õpetamisel kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Õpilasi suunatakse õppetöös kasutama nutiseadmeid ning elektroonilisi abivahendeid. Õpilased koostavad ettekandeid, sooritavaid hindelisi ülesandeid ning otsivad õpimaterjale digivahendite abil. Ühtlasi õpetatakse õpilasi suhtuma kriitiliselt kasutatavasse teabesse ning jälgima turvalisuse ja autorikaitse printsiipe. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna. 

Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on tähtis alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisele. Kujundatakse arusaama ühiskonnas toimuvate muutuste põhjustest ja tagajärgedest ning sellest, mil moel mõjutavad need õpilase valikuid ja tulevikku määravaid otsuseid. Õpilane hakkab analüüsima oma võimeid, oskusi ja väärtusi ning seostama neid tulevase haridustee ja tööelu valikutega, koostades esmase karjääriplaani. 

Keskkond ja jätkusuutlik areng: Toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust. 

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: Toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning on kaasatud kohalikku kogukonda käsitlevate otsuste tegemisse. 

Kultuuriline identiteet: Toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast. Ühiskonnaõpetuses toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel ning kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast nii ühiskonna ja terviku tasandil (rahvuskultuur) kui ka ühiskonna sees (regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte jms kultuur; subkultuur ja vastukultuur) ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ning koostööaldis. 

Teabekeskkond ja meediakasutus: Toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud kommunikatsioonieetikast. 

Tehnoloogia ja innovatsioon: Toetatakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja tänapäevaseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. 

Tervis ja ohutus: Toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ning kujundama tervet keskkonda. 

Väärtused ja kõlblus: Toetatakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes mõistab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. 

Inimeseõpetuses:

• Eesti keel - Suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamine. 

• Võõrkeeled - Erinevate võõrkeelsete õppematerjalide kasutamine ja näitlikest vahenditest (internetis leiduvad lühifilmid, skeemid, esitlused) aru saamine, emakeelde tõlkimine ja lihtsustamine. 

• Kunstiõpetus - Kunstiline ja käeline tegevus kui lõõgastus ja eneseleidmise ja väljendamise viis. 

• Muusikaõpetus - Erinevad muusikažanrid – erinevad inimesed, tolerantsus; muusika kui vaba aja veetmise viis ja lõõgastus. 

• Loodusõpetus - Inimese arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid, varane ja hiline küpsemine, suguküpsus, soojätkamine, uimastid ja nende toime; Erinevad riigid ja rahvad ning nende kombed – tolerantsus. 

Ühiskonnaõpetuses:

• Kirjandus, ajalugu, tehnoloogia.

• Õpilane kirjutab usaldusväärseid allikaid ja viitamist kasutades arvamusloo, kus toob enda arvamuse põhjendamiseks sisse ka fakte. 

• Võõrkeeled - intervjuu välismaalasega.

• Matemaatika - isikliku eelarve koostamine.

• Loodusõpetus - tarbimise mõju keskkonnale.

• Liikumisõpetus - liikuma kutsuva ürituse korraldamine. 

• Muusika - lauluteksti analüüs rahvuse kontkestis; rahvamuusika (kultuuritraditsioonid); autorikaitse. 

• Kõigi lõimatavate ainete seisukohalt kujundatakse allikakriitilist õppurit. 

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske; rakendada finantskirjaoskust;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.  

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ käsitlemine III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Erinevate õppetegevuste kaudu võimaldatakse õpilasel saada ülevaade tööturu üldisest olukorrast ja tuleviku prognoosidest, erinevatest töödest eri tegevusvaldkondades ameti- ja kutsealadel ning kasutada seda infot nii tulevase õpitava eriala valimisel kui ka pikemaajalisel karjääri kujundamisel. Erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel pööratakse tähelepanu töö iseloomule, töökeskkonnale, töötingimustele, vajalikele teadmistele, oskustele ja isikuomadustele. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotüüpseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus kasutada 2 karjääriteenuseid (karjääriõpe, -info ja -nõustamine) ning omandada karjääriplaani koostamiseks valikud teadmised ja oskused. 

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel. 

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemine III kooliastmes keskendub ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundusja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ning üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes osalema. 

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemine III kooliastmes on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises. 

Läbiva teema „Teabekeskkond ja meediakasutus“ käsitlemine III kooliastmes õpib õpilane mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas, sealhulgas majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane kasutab leitud teavet järjest rohkem isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides). Õppeprotsessis mõistab õpilane internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning õpib ennast ja oma privaatsust kaitsma; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms). 

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemine III kooliastmes kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT-vahendeid ka kodutööde ja õueõppe puhul. 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemine III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse. 

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemine III kooliastmes toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha uurimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt ja mitmekülgsemalt.

Ajaloos:

• matemaatika - sündmuste paigutamine araabia numbritega ajajoonele.

• Kunst: kuidas kujutati inimesi, eluolu keskajal; illustreeritud mõttekaart rüütlite, aadlidaami või linnuste kohta; kuidas kujutati inimesi, lahingustseene keskajal, kunstitöö ajalooallikana.

• eesti keel - tekstist olulise leidmine ja selle arusaadavalt kaaslasele selgitamine; lühijutu koostamine; katkendi lugemine Läti Henriku “Liivimaa kroonikast”; Kolumbus Krisostomus Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_2/OK_2011-2_03.pdf

• Ühiskonnaõpetus Üheks oluliseks looks kristlikust moraalist on peetud lugu halastaja samaarlasest. Kristluses on väga tähtsal kohal empaatia, kaastunne ja aitamine. Oluline on ennast asetada teise inimese olukorda, et teda paremini mõista. Selle mõistmiseks võib teha rühmatöö, kus õpilased valivad ühe pere Dollar Street keskkonnast kus on näha, kuidas elavad erineva sissetulekuga inimesed (inglise keelne, aga paljude fotodega). Õpilased mõtlevad, mis tunne oleks elada ühe väga vaese inimese asemel. Teistele tutvustatakse tema kodu, pere, mänguasju, sööki jne. 

• geograafia - keskaegse ja tänapäevase Euroopa riikide kaardi võrdlemine

• muusika - keskaja muusika kuulamine, selle iseloomustamine ja võrdlemine tänapäevaga; ajaloosündmuse esitamine lauluna

• loodusõpetus - Eesti keskaegsete linnade ja hansalinnade märkimine kaardile. 

• käsitöö ja kodundus - keskajale omase toidu valmistamine.

• inglise keel: Inglismaa ajalugu puudutava informatsiooni hankimine ja tõlkimine ja esitamine võõrkeeles.

• geograafia - Euroopa kaardi kasutamine,  Eesti haldusjaotuse muutumine aja jooksul; vahemaade mõõtmine, orienteerumine, asukoha määramine, geograafiline kaart, maadeavastajate teekondade kirjeldamine kasutades geograafia terminoloogiat (ilmakaarte nimetused, mandrid, saared, neemed, ookeanid, mered, väinad jms

• Füüsika. Mõõtevahendid ja ühikud. 

Ühiskonnaõpetuses: 

Ajalugu

• Rahvastiku muutuste ja rände ajalooline taust; ajalooliste põhjuste uurimine.

• Ajalooliste näidete otsimine meedia‑mõjutuse ja stereotüüpide kasutamise kohta.

• Inimõiguste kujunemise virtuaalnäituse ja teemaga seotud kümnendipõhised RATT‑ülesanded.

• Arutelu Eesti liitumisest rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Geograafia

• Eesti ja Euroopa rahvastiku näitajad (sündimus, suremus, iive, ränne, rahvastikupüramiid jne).

• Graafikute lugemine ja koostamine rahvastikuandmetega.

• Majanduse sissejuhatus: ressursid, sektori‑jaotus, üleilmastumine, tarneahelad.

• Kontuurkaardid: EL liikmed, euro kasutamine, Schengen; maailma jaotus‑mäng.

Eesti keel

• Plakatid/ettekanded rahvastiku‑ ja kodanikuteemadel; arvamusloo kirjutamine virtuaalnäituse põhjal.

• Koomiksite ja meemide loomine kultuuridevahelise suhtluse ja korruptsiooniteemadel.

• RATT/RAFT‑tekstide kirjutamine (ajaloo/näitusmaterjalide töötlus).

• Enesekirjelduse ja võrdluse kirjutamine, küsimuste koostamine ja neile vastamine. 

• Esitluste ja raportite koostamine projektõpeteks.

Võõrkeeled

• Rollimängud ja simulatsioonid (Maailmakaubandus inglise keeles).

• Koomikside/meemide loomine ja esitlus võõrkeeles.

• Projektide raportite ja ettekannete ettevalmistus võõrkeeles.

Matemaatika

• Statistika ja diagrammid: rahvastikuandmed, sissetulekute andmed, osalejate protsendid (uuringud).

• Arvandmete kasutamine.

• Graafikute koostamine (tulp, sektordiagramm) ja interpreteerimine.

• Laenuintresside, lineaarfunktsioonide ja kahe tundmatuga võrrandite ülesanded rahanduse kontekstis.

Loodusained / keemia / bioloogia

• Keskkonnamõju uurimine erinevate sektorite tegevuse näidetel; tasaarengupõhimõte.

• Süsinikuühendite roll looduses ja materjalidena; säästva käitumise analüüs (keemia 9. kl).

• Tervisealaste infoallikate kriitiline hindamine (loodus/terviseteemad).

• Pärilikkus ja keskkonnategurid, inimese anatoomia ja füsioloogia ning  murdeiga.

Inimeseõpetus / kodanikupädevus / sotsiaalained

• Õigused, kohustused, demokraatia, võimude lahusus, kodanikuosalus ja osalusdemokraatia uurimine.

• Diskrimineerimise, vaenukõne ja soostereotüüpide analüüs; sekkumise ja lahenduste väljatöötamine.

• Kriisi‑ ja ohutusõpe; käitumisplaanid hädaolukorras.

Digipädevus

• Allikakriitilisus, valeuudised, propaganda, infomullid, AI/deepfake‑riskide tundmine.

• Meedia‑sisu analüüs (programmi tüübid, sh diagrammid avalik‑õigusliku ja erameedia kohta).

• Fototöötlus/infograafika ja plakatite loomine (pagulaste teemad, rahvastik).

• AI‑kunsti kasutamine ja analüüs (rahvusvahelised organisatsioonid).

Kunst / muusika / visuaalne kirjaoskus

• Fotokollaažid sotsiaalliikumistest; plakatid ja visuaalsed infomaterjalid.

• Tööde kujundamine.

• Muusika‑ülesanne: rändega seotud muusikastiilide uurimine; organisatsioonide hümnide analüüs.

• Koomiksid ja meemid kultuuridevahelise suhtluse ning korruptsiooni teemadel.

Digipädevus 

• Statistikaameti andmetega töötamine ja infootsimine; töö piltidega arengukompassi meetodil.

• Podcast/taskuhäälingud fotokollaaži juurde; videovormis enesetutvustused.

• Testid ja enesehindamine (noor.targaltinternetis.ee).

Tehnoloogia / kodundus / ettevõtlus

• Õiglase kaubanduse retseptid ja toidu päeva korraldamine; ringmajanduse õppepäev ja toote loomine.

• Ringmajanduse prototüüpide laat; tarbijaharidus (jäätmed, kaupade valik ja hooldus).

• Raha‑mängud (Cashy) ja majandusmängud ettevõtlikkuse arendamiseks.

Projektõpe / lõimivad tegevused

• Võimude lahususe miniprojekt (põhiseaduse uurimine, raport, minikonverents).

• Rahvusvahelise riigi projekt ELi liikmena (põhiseadus, võimude suhe, juhtumianalüüs).

• Õiglane kaubandus / toidupäevad / arvamusfestival / ühiskonnakriitiliste teoste uurimine – interdistsiplinaarsed projektid.

Liikumisõpetus

• Liikumisjooned: töö‑ ja eneseteostuse arutelu.

• Liikumispausid tundides.

Õpipädevused / meta‑oskuslikud tegevused (läbivad)

• Infootsimine ja süntees Statistikaameti materjalidega; graafikute lugemine.

• SWOT‑analüüs teemal „Mina töötajana“, enesemääratluse harjutused.

• Reflektsioon, juhtumianalüüsid ja kriitilised esseed.

Keemia -  süsinikuühendite roll looduses ja materjalina; keskkonnasäästlikkuse ja globaalprobleemide analüüs.

Inimeseõpetuses: 

• Eesti keel: Toiduga seotud rahvapärimused toitumisega seotud folkloor, vanasõnad, mõistatused; armastuse, seksuaalsuse ja suhete teemalised teosed, noortekirjandus. 

• Geograafia: Eesti põllumajandus, mahe-toit. 

• Ühiskonnaõpetus: Meedia ja teave, reklaam, rahvastiku tervisenäitajate seos majandusega, riiklikud tervise ja ennetusprojektid) abistamisega ja  kriisidega seotud institutsioonid, riigi ja KOV ülesanded kriisiolukordade lahendamisel, kooli kriisiplaan, evakueerumine. Sotsiaal-reklaamide, kampaaniate eesmärk ja mõju, sotsiaalne surve, grupi mõju. 

• Bioloogia: Närvisüsteemi ja aju ehitus, tervishoid. Seedimine ja eritamine, aineja energiavahetuse põhiprotsessid, inimese elundkonnad, luud ja lihased, vereringe, hingamine; STLH, kontraseptsioon, raseduse kulg, katkestamine. 

• Liikumisõpetus: Regulaarse liikumisharrastuse kui tervist tugevdava tegevuse vajalikkus, teadmised spordist ja liikumisviisidest. 

• Matemaatika: Arvnäitajate lugemine, diagrammide koostamine ja analüüs