KOGUKOND ISTUS KOHVIKULAUA TAGA...

Postitamise kuupäev: Apr 08, 2017 8:46:20 AM

Koostöö on kindlasti üks edasiviiv tegur – ühiselt tegutsedes on võimalik palju laiaulatuslikumaid tegusid teostada. Meie koolis on kujunenud igapäevakseks sõnad üheskoos ja koolipere. Tihti taban ennastki mõttelt, et tegelikult sünnib koostöös imesid. Seega on oluline, et kool kaasaks oma tegevusse kogukonda ja teeks koostööd huvigruppidega. On ju meiegi pisike kool tegelikult kogukonna kool, mistõttu on oluline, et igaüks kogukonnast tunneks kooliga seotust ning kogeks võimalust koolielu edendamises osalemiseks. Kuulub ju meie kooli põhiväärtustegi hulka KOOSTÖÖ ehk ühise eesmärgi nimel tegutsemine koostöös kõigi huvigruppidega.

SA Innove konkurss "Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse" tegi võimalikuks lasteaial, koolil, rahvamajal ja noorteklubil realiseerida mõte kogukonna kaasamisest.Konkursile esitasime projekti „KOOS on PARIM!”, sest tegelikult nii ju ongi. Projekti eesmärk on usaldusliku õhkkonna loomine, kogukonna ootuste lõimimine ja rakendamine kooli õppekava üldosas, kooli meeskonna professionaalsuse arendamine ning kooli ja paikkonna eripära, kultuuritraditsioonide realiseerimine õppekava üldosas. Samuti luuakse projekti abil ühtsemad jooned nii kooli kui lasteaia tegevuses ja eesmärkides, et tagada ühtsemad traditsioonid ja eesmärgid.

Projekti kaks suuremat tegevust, lisaks projektipartnerite kohtumistele ja sündmuste ettevalmistamisele, on osaluskohvik „Pärimus ja kaasaeg” ning valla näitemänguõhtu „Kodukoht on väärtus”. Läbi projektitegevuste toomegi kogukonna kokku, et luua usalduslik, nähtav ja arendav keskkond ning koos kaardistada, millised on mõtted-ideed seoses meie kooli õppekavaga, astuda sammuke lähemale oma juurtele ning üheskoos läbi viia näitemänguõhtu "Kodukoht on väärtus", mille korraldamises on oluline roll igal projektipartneril ning kus osalevad kõik huvigrupid.

17. märtsil leidiski aset esimene osaluskohvik Salmel, kuhu olid oodatud noored, lasteaia ja kooli õpetajad, lapsevanemad ja teised huvilised – ühesõnaga terve meie kogukond. Osaluskohvik algas Kristina Lõhmuse monoetendusega „Muinasjutt tsaar Saltaanist”, mis andis võimaluse pöörduda tagasi juurte juurde, meenutada hetki lapsepõlvest ja tunnetada kui oluline on lapsepõlve mõju meie edasisele elule.

Kui etendus palava aplausiga lõpetatud, algaski osaluskohvik. Pisemad osalejad suundusid kinotuppa vaatama film „Õpetaja Konn”, mis tõi nendeni õpetaja ja õpilaste argielu. Ülejäänud aga asusid kohvi- või teetassi kõrval mõnusasti vestlema. Rõõm oli kuulata jutusuminat ja näha, et tõesti olid kõik huvitatud ja vestlusesse kaasatud. Ei olnud takistuseks see, et kohvikulauas said kokku 5. klassi õpilane, lapsevanemad, õpetaja, sotsiaaltöötaja ja aktiivne kogukonna liige – kõik tundisid, et nende mõtted on väärtustatud.

Meie osaluskohvik koosnes seitsmest erinevast teemast ehk kohvikulauast, mida juhtisid pühendunud lauajuhid. Esialgu oli teemasid 14, kuid registreerunud osalejad valisid välja huvipakkuvamad. Teemad pandi paika lähtudes projekti eesmärkidest ning kindlasti oli oluline ka see, et teema puudutaks võimalikult paljusid – osalesid ju osaluskohvikul erinevad huvigrupid: noored, lapsevanemad, õpetajad, kogukonna liikmed ja spetsialistid.

Esimene laud kandis pealkirja „Lasteaed ja kooli – koostöö ja lõiming”, lauda juhtisid Raivo Kallas ja Maret Seeman, kelle eestvedamisel kaardistati kooli ja lasteaia koostöövõimalused. Teist lauda „Mis on kogukond ja mis mul tast´ kasu on?” juhtis Oliver Parrest, kes koos laudkonnaga arutles kogukonna mõiste, vajalikkuse ja võimaluste üle. Kolmandat lauda, kus arutleti lapsevanemate kaasamise üle, „Mis saaks kui lapsevanemad osaleksid koolielus iga päev?”juhtisid Melani Koov ja Marleen Juhandi. Merle Lepiku ja Luule Rajaveri eestvedamisel arutleti pärimuse ja kooli õppekava lõimimise teemadel lauas „Mis saaks kui kool kannaks sõrve pärimust?”. Viies laud kandis pealkirja „Kui lapsel on mure...ja kuidas kodu last mõjutab?”, lauda juhtisid Liivi Kiil ja Katrin Kilter ning lauas arutleti selle üle, et mis ikkagi lastele muret valmistab ning kuidas täiskasvanud saavad neid toetada. Kuuendat lauda „Kodukoht on meie nägu!” juhtis Kalmer Poopuu, kes koos laudkonnaga arutles meie vallaelu üle. Seitsmes laud „Mis töö meie lapsed saavad?” andis osalejatele koos Triinu Putnikuga arutleda selle üle, millist tööd tahetakse teha, mis töö üldse on ja millised on meie laste võimalused tööturul edukad olla.

Iga osaleja sai valida kolm kohvikulauda, mille aruteludes ta soovib osaleda. Hea meel on tõdeda, et kõik teemad pakkusid huvi erinevatele huvigruppidele – seega oli alati tagatud erinevad vaatenurgad ja arvamused, mis kindlasti andis arutelule palju juurde. Ka üks lauajuht tõdes:„Meile meeldis oma laua puhul see, et saime nn laiapõhjalise tulemuse. Ühes vahetuses oli suuri tüdrukuid ja õpetajaid, teises enamus lastaaia lapsevanemaid, kolmandas igast valdkonnast esindajaid.”

Igas lauas valmisid skeemid või visuaalsed kavandid mõtetest, mis laudkonnas arutlusele tulid ning osaluskohviku lõpus esitles iga laua juht peamised seisukohad, mis ilmsiks tulid. Vahva on see, et tegelikult tuli kuuldavale palju mõtteid, mida ei ole keeruline teostada. Kohvikulaudades koostatud skeemid koguti kokku ning nüüd hakatakse neid projektipartneritega analüüsima, et ideed ellu viia.

Meie eesmärgiks oli liikuda selle poole, et kool muutuks avatumaks keskkonnaks, mis pakub rohkem valikuid ja otsustusvõimalusi, toetab loovust ja intellektuaalset pingutust, suhtub õppimisse ja õpetamisesse kui võrdsete osapoolte dialoogi, kus koolipere motiveerib üksteist läbi kaasamise, eneseteostuse, usalduse ja eduelamuste. Usun, et läbi osaluskohviku astusime suure sammu oma eesmärgi poole. Osaluskohvik andis võimaluse osalejatel saada aimu, mida teeb lasteaed ja mis toimub koolis ning kindlasti pakkus võimalusi, kuidas kool, lasteaed ja lapsevanemad saaksid teha koostööd ja aidata kaasa huvitavamale haridusele.

Osaluskohviku korraldajana on mul hea meel, et minu ümber oli tugev meeskond, kes andis kindlustunde ja lubas vastutust jagada. Lauajuhid olid professionaalid, kes valdasid teemasid ja oskasid kaasata iga inimest. Osalejad olid aktiivselt meelestatud ega peljanud oma mõtteid avalikustada. Minu tänu kuulub ka meie rahvamaja juhatajale Mairele, kelleta ei oleks me saanud oma osaluskohvikut läbi viia suures saalis. Suurt rõõmu valmistas ka see, et osaluskohviku lõppedes oli aru saada, et sellest võibki saada traditsioon!

Järgmine tegevus, mis kogukonna kokku toob, on näitemänguõhtu „Kodukoht on väärtus!”, kus astuvad lavale lasteaialapsed, kooli õpilased ja noored. Lisaks on avatud heategevuslik kohvik, kuhu küpsetavad head ja paremat meie noored ning, mille tulu läheb kooli rahvatantsu segarühma toetuseks.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et osaluskohvik andis lootust, et aktiivsus ja oma arvamuse avaldamisjulgus ei ole kuhugi kadunud, tuleb vaid anda võimalus.

Rohkem pilte!